3-08-2137/13 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2137 Otsuse kuupäev

31. märts 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Olar Kivirähk´i kaebus Tartu Vangla toimingute (kartseris tualeti privaatse kasutamise mittevõimaldamine ja vaide kaotamine) õigusvastasuse kindlakstegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.03.2009 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Olar Kivirähk Vastustaja Tartu Vangla, esindaja Marju Altsaar

1. Rahuldada kaebus osaliselt.

2. Tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus kaebaja paigutamisel kartseritingimustesse, mis ei taganud tualeti privaatset kasutamist. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so arvates 31.03.2009. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

Tartu Vangla direktori 08.07.2008.a. käskkirja nr 1-4/932 alusel paigutati Olar Kivirähk 07.08.2008.a kartseri kambrisse nr 1029, kus viibis ka teine kinnipeetav. Koos teise kinnipeetavaga viibis O.Kivirähk kartseris 07.08.- 09.08.2008. 14.08.2008 esitas O.Kivirähk Tartu Vanglale vaide, vaidlustades kartseris tualeti privaatse kasutamise mittevõimaldamist (vaie nr E5 273). Antud vaie koos lisadega läks Tartu vanglas kaduma.

O. Kivirähk esitas 27.10.2008.a Tartu Halduskohtusse kaebuse Tartu Vangla peale, taotledes tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla poolt läbi viidud vaide menetlus (vaide kaotamine), samuti Tartu Vangla tegevus, mis seisneb tema hoidmises 07.08.2008.a-09.08.2008.a kartserikambris, milles polnud võimalik kasutada privaatselt tualetti.

Kaebuse põhjendused

Kaebaja märgib, et tema 14.08.2008.a esitatud vaie koos lisadega läks Tartu Vanglas kaduma. Kaebaja ei nõustu vangla selgitustega, et vaide kadumine toimus eksituse tõttu, vaid leiab, et sellega vangla takistas tal kartserikambrisse paigutamisest tulenevate vaiete esitamist. Sellega rikkus Tartu Vangla kaebaja arvates tema õigusi. Põhjendatud huviks vangla poolt vaide kaotamise õigusvastaseks tunnistamisel on see, et kaebaja dokumentidega edaspidi nii ei käitutaks.

Kaebaja leiab ka, et tema paigutamine kartserisse, kus oli juba ees üks kinnipeetav, oli ebainimlik ning alandav. Nimelt puudus kambris igasugune privaatsus tualeti kasutamiseks. Tualett asus ühes ruumis koos söögija magamisruumiga ning tualett ei olnud millegagi muust kambri osast eraldatud. Kaebaja arvates ei vasta kartserikamber seetõttu nõuetele. Põhjendatud huvi seisneb selles, et taolised tingimused kahjustavad tema tervist. Samuti märgib kaebaja, et kui kohus tunnistab kartseri tingimused õigusvastaseks, siis võtab see vanglalt ära võimaluse edaspidi selliseid toiminguid teha, kus kaks kinnipeetavat pannakse ühte ruumi, milles puudub võimalus privaatselt tualetti kasutada.

Vastustaja vastuväited

Tartu Vangla leiab, et O. Kivirähki kaebus on põhjendamatu ning vaidleb sellele vastu.

Vangla sisekorraeeskirjast tulenevalt ei ole keelatud paigutada kinnipeetavaid kambrisse, s.h ka kartserikambrisse mitmekesi. Tartu Vangla kartserikambrid on ehitatud vastavalt projektile, mis on Justiitsministeeriumi poolt kooskõlastatud ning on mõeldud 2 kinnipeetava paigutamiseks. Kartserikambris on komplekteeritud WC koos pesemiskohaga, mis ei ole kartserikambri muust osast eraldatud. Selliselt kartserikambri projekteerimisel on lähtutud eeldusest, et kartserisse paigutatud isikute näol on tegemist isikutega, kelle suhtes on vajalik teostada kõrgendatud tähelepanuga järelevalvet ning kes kujutavad endast vanglale suuremat julgeolekuriski sisekorrale allumatuse tõttu.

Üldjuhul Tartu Vanglas kinni peetavaid isikuid kartseri kambrisse kahekaupa ei paigutata. Aga võib tulla ette olukordi, kus vabade kartserikambrite puudumisel ning kartseri karistust kandvate isikute eraldihoidmise printsiibist tulenevalt, ei ole isikute õiguskuulekale käitumisele suunamisel teisi võimalusi ja kartseris peavad korraga viibima kaks isikut. Vastustaja on seisukohal, et vangla tegevus ei olnud süüline eesmärgiga põhjustada kaebajale ebameeldivusi. Vangla möönab, et sunnitult teise isiku nähes WC kasutamine võib olla ebameeldiv. Samas on kinnipeetav isik ka ise tekkinud olukorras süüdi, pannes vanglas toime distsiplinaarsüüteo, mille eest temale kartserikaristus mõisteti. Ta oleks kõnealust ebameeldivust saanud vältida, käitudes vanglas õiguskuulekalt. Teiste nähes tualeti kasutamist tuleb ette ka väljapool vanglat, näiteks ühiskasutatavates tualettides suurüritustel, või väljasõitudel nn „metsapeatuste“ ajal. Seega ei ole teise isiku nähes loomulike vajaduste rahuldamine välistatud ka vabaduses.

Inimväärikuse alandamine eeldab põhiõiguste intensiivset riivet. Kaebaja lühiajaline koosviibimine (2 päeva) kartserikambris koos teise kinnipeetavaga ning sel ajal WC kasutamine ei ole inimväärikust alandav, see võis olla küll ebameeldiv aga ka Euroopa Inimõiguste Kohus ei ole ainsa asjaoluna privaatselt tualeti kasutamise mõttevõimaldamist pidanud inimväärikust alandavaks.

Tartu Vangla on tunnistanud kaebaja 14.08.2008.a esitatud vaide (reg nr E5 273) kadumist, samas ei ole see asjaolu takistanud kaebajal oma õigusi vaidemenetluses kaitsta, sest ta esitas 28.08.2008.a analoogselt samasisulise vaide ning see menetleti vastavalt korrale ja edastati Justiitsministeeriumile seisukoha võtmiseks. Kaebaja ei ole märkinud, milline tagajärg on temale saabunud 14.08.2008.a esitatud vaide kadumisega. Samuti ei ole teada kaebaja põhjendatud huvi vaide kadumise õigusvastaseks tunnistamisel, sest sisult samale asjaolule esitatud vaide menetlus on lõppenud ning kaebus vaietes märgitud toimingu peale on esitatud kohtusse.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud esitatud materjalid, leiab, et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. O.Kivirähk on kaebuses vaidlustanud kaks Tartu Vangla toimingut – tema poolt 14.08.2008 esitatud vaide kaotamine (I) ja kartserikambris privaatselt tualeti kasutamise mittevõimaldamine (II). Mõlema taotluse puhul on toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks kaebajal preventiivne huvi – et vastustaja ei paigutaks tulevikus kaebajat kambrisse, kus tal puudub võimalus privaatselt tualetti kasutada ning et vastustaja ei toimiks kaebaja dokumentidega analoogselt ehk ära ei kaotaks.

I HKMS § 7 lg 1 alusel võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lg 1 p 3 kohaselt on halduskohtul kaebuse sisulisel lahendamisel õigus tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Seega saab kohus tunnistada kaevatud toimingut õigusvastaseks, kui selleks on kaebajal põhjendatud huvi. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub kaebuse esitajal vastustaja toimingu – vaide kaotamine, õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Vastustaja on tunnistanud, et kaebuse esitaja 14.08.2008 esitatud vaie on ekslikult kaduma läinud. Kuid samas on kaebuse esitaja esitanud 28.08.2008 uue samasisulise vaide, mida menetles nii Tartu Vangla kui Justiitsministeerium. Seega ei ole 14.08.2008 esitatud vaide kadumine takistanud kaebuse esitajal samalaadse vaide kaudu oma õigusi kaitsta, samuti ei ole see võtnud kaebajalt õigust ja võimalust sama toimingut vaidlustada ka halduskohtus. Kaebaja kinnitusel ei ole vastustaja ei enne ega ka hiljem kaebaja vaideid või muid dokumente „kaotanud“, mistõttu puudub ka põhjendatud alus vaidlustatud toimingu preventiivsetes huvides õigusvastaseks tunnistamiseks. Ainult teoreetilist võimalust, et isiku õigusi rikkunud toiming võib korduda, ei saa lugeda põhjendatuks huviks. Arvestades eeltoodut jätab kohus rahuldamata kaebuse tunnistada õigusvastaseks vastustaja poolt vaide kaotamine.

II Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 6 lg 1 sätestab, et kinnipeetav paigutatakse vanglas ühevõi mitmekohalisse tuppa või kambrisse. VangS § 45 kohaselt peab kinnipeetava kamber vastama ehitusseaduse alusel eluruumile kehtestatud üldistele nõuetele, mis tagavad kinnipeetavale kambris elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse, valguse ja temperatuuri… Kambri suuruse ja kambri sisustusse kuuluvate esemete loetelu kehtestab justiitsminister vangla sisekorraeeskirjaga. Samasugused tingimused kehtivad ka kartseri kambri suhtes tulenevalt VangS § 651 lg 1.

VangS § 651 lg 1 sätestab aga lisatingimuse, et kinnipeetav peab kartseris olema pidevalt nii visuaalselt kui elektrooniliselt jälgitav. VSkE § 7 lg 4 kohaselt kuuluvad kartseris sisustusse päevaks ülestõstetavad ja seina külge kinnitatavad või põrandal asuvad kõvad lavatsid, põranda või seina külge kinnitatud laud ja istekohad tulenevalt kohtade arvust kambris, võimaluse korral valjuhääldi, riidenagi, pesemiskoht ning WC. Täpsemaid nõudeid ei ole WC-le vanglas kehtestatud. Vangistusseaduse § 41 lg 1 kohaselt koheldakse kinnipeetavat viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine ei põhjusta talle rohkem kannatusi või ebameeldivusi kui need, mis paratamatult kaasnevad vanglas kinnipidamisega.

Vastustaja selgituste kohaselt on tavakambrites WC muust kambri osast eraldatud. Kuna aga VangS § 651 lg 1 ei näe kartserikambritele ette teistsugust korraldust, peab ka kartseri kambris olema tualett muust kambri osast eraldatud. VangS § 651 lg 1 näeb küll ette, et kinnipeetav peab kartseris olema pidevalt jälgitav, kuid selle tagamist saab teostada ka WC osalise eraldamise teel. Kui eluruumis, millele vastav peab ka kartser olema, on ehitatud WC nii, et ta varjab vastavad toimingud, siis peavad sellistele tingimustele vastama ka vangla kambrid, sealhulgas kartser.

Kohus leiab, et ka kartseris viibival kinnipeetaval peab tualeti kasutamisel olema kindlustatud privaatsus. Tingimused, mis ei võimalda kinnipeetavatel kartseris tualetti privaatselt kasutada, ei saa olla loodud distsiplinaarkaristust kandva kinnipeetava teistkordseks karistamiseks. Vastustaja selgituste kohaselt on Tartu Vanglas vangla ümberehituse tulemusena osa kartserikambreid ümber ehitatud lukustatud kambriteks. See tähendab, et esialgselt on kartserikambriteks ette nähtud rohkem kambreid, mis võimaldaks kartseris hoida igat isikut eraldi.

Kuid kartserikambrite vähesus ei saa kaasa tuua tingimusi, milles kinnipeetav tunneb end ebamugavalt ja alandavalt. Olukorra loomine, kus isik peab tualeti kasutamisel tehtavaid toiminguid tegema teiste isikute nähes, on inimväärikust alandav. Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi antud vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks ja seda ka preventiivsel eesmärgil.

Eeltoodu alusel kohus rahuldab O.Kivirähki kaebuse osas, milles kaebuse esitaja taotles tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toimingu - kartserikambris tualeti privaatse kasutamise mittevõimaldamine.

Eda Muts Kohtunik /allkiri/