2-08-71252/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-08-71252

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL 09. aprillist 2009. a.

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Reet Laasmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 09.04.2009.a. Tallinn Tsiviilasja number 2-08-71252 Tsiviilasi N C hagi J P´i vastu elatise suurendamiseks lapse ülal pidamiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N C (elukoht xxx, isikukood xxx); kostja J P (elukoht xxx, isikukood xxx). Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

RESOLUTSIOON Rahuldada N C hagi J P´i vastu igakuise elatusraha summas 1 500 krooni suurendamiseks ning igakuise elatise väljamõistmiseks summas 2 175 krooni alaealise lapse ülalpidamiseks.

Suurendada J P´ilt igakuiselt väljamõistetud elatusraha summas 1 500 krooni suurust ning välja mõista J P´ilt N C kasuks igakuise elatusrahana 2 175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuni xxx.a. sündinud poja N täisealisuseni xxx.a., alates hagi esitamisest Harju Maakohtule 29.10.2008.a.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud riigilõivuna jätta kostja J P´i kanda ning need välja mõista temalt riigituludesse.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tallinna Ringkonnakohtusse 30 päeva jooksul kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 09.04.2009.a. Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Harju Maakohtule 29.10.2008.a. esitatud hagiavalduse kohaselt mõisteti Tallinna Ringkonnakohtu otsusega 28.11.2003.a. J P´ilt välja hageja kasuks poolte alaealise poja N ülalpidamiseks elatis summas 1 500 krooni kuus. Elatise väljamõistmise ajal kostjalt oli nende poeg 6-aastane ja käis veel lasteaias. Käesolevaks ajaks on poeg saanud 12-aastaseks ja ta õpib 6. klassis. Kulutused poja ülalpidamiseks on oluliselt suurenenud, sest laps kasvab intensiivselt ja vajab rohkem toitu. Peale selle õpib poeg taek won do´d, inglise ja eesti keelt, osaleb võistlustel, mis nõuavad samuti olulisi väljaminekuid. 1 500 krooni elatusraha ühes kuus ei ole hageja arvates lapse ülalpidamiseks käesoleval ajal enam piisav lapse vajaduste rahuldamiseks. Hageja majanduslik olukord on halvenenud, sest ta ei tööta praegu seoses oma tervisliku seisundiga. Hageja on korduvalt pöördunud kostja poole palvega suurendada poja ülalpidamiseks makstava elatusraha suurust, kuid kostja on sellest keeldunud. Kuna lapse vajadused on suurenenud ning käesolevaks ajaks ei ole kostja poolt makstav elatis küllaldane lapse ülalpidamiseks, palub hageja kohtul suurendada kostjalt väljamõistetava elatise suurust ning välja mõista kostjalt välja elatusraha summas 2 175 krooni kuus alates 01.09.2009.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kulud lapsele ühes kuus moodustavad kokku 5 800 krooni, sellest kulud eluasemele 400 krooni, kulud toidule 2 100 krooni, transpordi- ja sidekuludeks 250 krooni, tervishoiukuludeks 150 krooni, kulud hügieenitarvetele 100 krooni, kulutused lapse koolikohustuse täitmiseks 200 krooni, kulutused riietele ja jalatsitele 1 000 krooni, kulud taek won do´le 400 krooni, kulutused eesti ja inglise keele õppele kokku 1 000 krooni ning meelelahutusele 200 krooni. Hageja avaldas kohtule nõusolekut lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Asja menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastuväited hagile Kostja oli nõus hageja nõudel elatise suurendamisega summas 2 175 krooni alates kohtuotsuse jõustumise päevast. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile leiab, et ta on oma lapse ülapidamise kohustust täitnud kohusetundlikult ja igakuiselt maksnud hagejale 1 500 krooni elatusraha lapse ülal pidamiseks. Lisaks sellele on ta regulaarselt veetnud aega lapsega ja teinud lapsele kingitusi erinevateks tähtpäevadeks. Kostja palub kohtul arvestada asjaolu, et kostja praeguses peres kasvab alla 3-aastane laps ning tema abikaasa on lapseootel. Hageja pole kunagi pöördunud kostja poole palvega suurendada makstava elatusraha summat lapse ülalpidamiseks. Kostja palub asja menetluskulud jätta hageja kanda, kuna hagi on kohtule esitanud hageja omal äranägemisel.

Asja menetluse käik Pooled esitasid kohtule kirjaliku taotluse lahendada käesolev tsiviilasi kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Kohus rahuldas poolte taotluse ja lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Perekonnaseaduse §-i 60 lg. 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Perekonnaseaduse §-i 61 lg. 1 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Kostja hageja nõudele vastu ei vaielnud ning on oma kirjaliku vastuse kohaselt nõus maksma oma lapse ülalpidamiseks elatusraha summas 2 175 krooni kuus alates käesolevas asjas kohtuotsuse jõustumisest põhjusel, et hageja ei ole kunagi pöördunud kostja poole palvega suurendada lapsele makstava elatusraha suurust. Perekonnaseaduse § 70 lg. 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja jooksul lapse ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg. 6 nimetatud asjaolusid. Hageja on asjas väitnud, et ta on kostja poole korduvalt pöördunud palvega suurendada makstava elatusraha suurust aluseks võttes lapse kasvavaid vajadusi, kuid kostja antud hageja väidet oma kirjalikus vastuses hagile ei kinnitanud. Kostja on seisukohal, et ta on täitnud varasemat kohtuotsust ning maksnud kohusetundlikult oma poja ülalpidamiseks elatist 1 500 krooni kuus. Lisaks eeltoodule on kostja perekonnas samuti üks alaealine laps ja tema abikaasa on lapse ootel. Seonduvalt asjaoluga, et kumbki vaidlevatest pooltest ei ole pidanud vajalikuks asjas kohtule tõendada asjaolu, milline on tema majanduslik olukord asja läbivaatamise ajal, leiab kohus, et kuna hageja on hagi elatise suurendamiseks esitanud kohtule 29.10.2008.a., kuulub hagi rahuldamisele samast kuupäevast. Hageja ei ole kohtule tõendanud asjaolu, et ta on pöördunud kostja poole sooviga saada elatist suuremas ulatuses, kui kostjalt on kohtuotsusega hageja kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud. Perekonnaseaduse §-i 70 lg. 1 kohaselt mõistab kohus elatise välja alates elatise hagi esitamisest, kui isik ei täida ülalpidamise kohustust. Kohtu arvates käesolevaks ajaks igakuine elatis summas 1 500 krooni pole 1996.a. sündinud nooruki ülalpidamiseks küllaldane ja piisav rahasumma ning hageja nõue suurendada kostjalt väljamõistetud elatusraha suurust 2 175 kroonini on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele ja elatis summas 2 175 krooni kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest kohtule 29.10.2008.a. Asja menetluskulud riigilõivuna tuleb jätta täies ulatuses kostja kanda aluseks võttes TsMS § 129 lg. 2 sätteid ning välja mõista kostjalt riigituludesse, kuna elatise hagides on hagejad riigilõivu tasumisest vabastatud vastavalt Riigilõivuseaduse § 16 lg. 1 p.-le 2.

Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 09.04.2009.a. Ärakiri õige. Kohtunik