2-07-4681/17 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 30. märts 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-07-4681 Tsiviilasi OÜ VKG Energia hagi Juri Kisseljovi ja Valentina Siku vastu 6698.40 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3349.20 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kisseljovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant: Juri Kisseljov Vastustaja: OÜ VKG Energia RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 otsus muutmata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud ringkonnakohtus jätta Juri Kisseljovi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada

2 kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. OÜ VKG Energia esitas 05.02.2007 Viru Maakohtusse hagi, milles palus VÕS § 65 lg 1 ja 4 ning VÕS § 76 alusel mõista välja solidaarselt Juri Kisseljovilt ja Valentina Sikult 6698.40 krooni. Hagiavalduse kohaselt tellisid XXX XX; XX; XX ja XX majaomanikud hagejalt soojustrassi remondi. Vastavalt trasside remondi teostamise avaldusele koostas ja esitas OÜ VKG Energia kalkulatsiooni tellitud soojustrassi remonttööde teostamiseks. Tellijad nõustusid trassitööde teostamisega summas 13 396.66 krooni. Soojustrassi remonttööd teostati korrektselt ning vastavalt tellijate poolt esitatud palvele esitas OÜ VKG Energia arved tellijatele võrdsetes summades. J. Kisseljov ja V. Sikk jätsid teenuse osutajale tasumata 6698.40 krooni.

2. J. Kisseljov vaidles hagiavalduse vastu. Vastuväidete kohaselt oli esitatud arve liialt suur. Hagejale esitatud ühisavalduses oli kirjas, et maksmine on garanteeritud, kui pooled nõustuvad kalkulatsiooniga. Kostja esitas hagejale avalduse ümberarvestuse tegemiseks. Kuna tema avaldust ignoreeriti, jättis kostja arvet tasumata.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning mõisteti J. Kisseljovilt välja OÜ VKG Energia kasuks võlgnevus 3 349.20 krooni. V. Siku osas lõpetati menetlus. Otsuse kohaselt ei ole vaidlust selle üle, et kostja ja ka teiste kaasomanike tahteks oli soojustrassi remonditööde tegemine. VÕS § 635 lg 1 alusel töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kuna kostja seletuste kohaselt pärast trassi remontimist toimub elumajade varustamine soojusenergiaga, siis hageja on lepinguga võetud kohustused täitnud. Olukorras, kus enamus tellijatest ei ole vaidlustanud hageja poolt tehtud tööde maksumust, ei nõustu kohus kostja vastuväidetega hageja poolt eelarve kooskõlastamata jätmise kohta. Eelarve (venekeeles „smeta“) tähendab enne tööde alustamist koostatud tööde maksumuse kalkulatsiooni. Kuna tööde tegemise käigus võib tööde tegelik maksumus erineda eelarves toodust, siis eelarve ei kujuta ennast tööde lõplikku maksumust. VÕS § 637 lg 2 alusel kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu,

3 selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Enamus tellijatest on hagejale tasu maksnud, mis tähendab, et hageja tehtud töö ja selle kvaliteet vastab eelarves toodule ja tellijate ootustele ning tasu tööde eest ei ole ülimäära kõrge. Maakohus ei nõustu kostja vastuväidetega hageja poolt mehhanismide ja muude tööde tundide suurendamise kohta. Kostja ja tema tunnistaja ei saagi hinnata, kui kaua töid teostati, sest hagejal oli õigus arvestada mehhanismide tunnitasu mitte ainult mehhanismi tegelikult töötamise aja eest, vaid ka mehhanismide kohale toimetamise ja kohal seismise eest, samuti kaudsete tööde (pumpade väljalülitamised, vee väljapumpamine, trassi veest tühjendamine, trassi veega täitmine jms) eest. Kostja on hagi osaliselt, s.o 1 770 krooni (1 500 + 18%) ulatuses õigeks võtnud (tl 33), kuid leiab, et ta peab maksma mitte hagejale, vaid teistele tellijatele. Pooltevahelisest lepingust tulenevalt ei ole teised tellijad maksnud hagejale kostja eest. Neil ei tekkinud nõudeõigust kostja vastu, mistõttu ei tekkinud kostjal õigust tasuda hageja asemele teistele tellijatele.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. J. Kisseljov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 otsuse tühistamist osas, millega tema vastu hagi rahuldati ja jäeti hageja menetluskulud ½ ulatuses tema kanda. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) nõustusid soojustrassi tellinud isikud avalduse järgi tasuma soojustrassi remondi eest vastavalt kalkulatsioonile. OÜ VKG Energia tellijatega kalkulatsiooni läbi ei arutanud ning esitas teostatud tööde eest arvena põhjendamatult suure summa. XXX XX ja XX majade omanikud, kartes, et arve mittetasumisel lõpetatakse majade kütmine, tasusid arve osaliselt. V. Kisseljov esitas 15.12.2004 avalduse OÜ-le VKG Energia kalkulatsiooni ja arve ülevaatamiseks. Vastustaja kalkulatsiooni üle ei vaadanud. V. Kisseljov leiab jätkuvalt, et ta ei ole nõus esitatud kalkulatsiooni alusel arvet tasuma ning kalkulatsioon tuleb üle vaadata. 2) on ebaõige maakohtu seisukoht, et kuna enamus tellijad on hageja nõutud summa tasunud, ei ole tasu tööde eest ülemäära kõrge ning summa tuleb tasuda ka apellandil. V. Kisseljov on seisukohal, et teiste tellijate poolt tasutud summa (3 x 3349.20 = 10047.60 krooni) on piisav teostatud tööde eest ning V. Kisseljov on valmis hüvitama teistele tellijatele osaliselt nende poolt tasutud summa.

5. OÜ VKG Energia vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt koostas vastustaja vastavalt trasside remondi teostamise avaldusele kalkulatsiooni ning tellijad nõustusid trassitööde teostamisega summas 13 396. 66 krooni. Soojustrassi remonttööd teostati korrektselt ning vastavalt tellijate poolt esitatud palvele esitas OÜ VKG Energia tellijatele arved võrdsetes summades. Apellant on tahtlikult jätnud tasumata teostatud tööde eest. Nimetatud asjaolule viitab ka apellandi pöördumine kostja poole 15.12.2004 nõudega vähendada remonttööde kalkulatsiooni.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu 20. veebruari 2008 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Edasi ei

4 ole kaevatud maakohtu otsuse peale osas, millega lõpetati menetlus OÜ VKG Energia hagis V. Sikult 3 349.20 krooni väljamõistmiseks ning selles osas ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Kuna kohtuotsus vaidlustatud osas on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata. Maakohus on õigesti kohaldanud materiaalõigusnormi ja hinnanud tõendeid ning ükski apellandi väide ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 7. Maakohus on õigesti kvalifitseerinud pooltevahelise õigussuhte töövõtulepinguna. Vastavalt VÕS § 635 lg 1 kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemus (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nähtuvalt asja materjalidest, on kostja koos kolme teise elamu omanikuga tellinud hagejalt soojustrassi remonttööd (tl 8). Avalduses on tellijad teatanud, et garanteerivad tööde eest tasumise pärast eelarve kooskõlastamist. Hageja on võtnud kostja ja teise kolme elamu omaniku pakkumuse vastu ning teostanud soojustrassi parandamiseks vajalikud remonttööd. 8. Pooled kirjalikku töövõtulepingut ei ole sõlminud. Nende vahel on olnud suuline töövõtuleping ning poolte poolt esitatud asjaoludest ei nähtu, et nad oleksid töövõtulepinguga kokku leppinud tasus või selle suuruses. VÕS § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Hageja on esitanud kostjale tasu nõude suuruses 3349 krooni, lähtudes koostatud eelarve- kokkuleppehinna arvestusest (tl 9). Kostja vastuväite kohaselt on esitatud tasu nõue töö eest liiga suur. Ringkonnakohus leiab, et kostja vastuväide ei anna alust asuda seisukohale, et tasunõue on liiga suur. See, et kostja arvates kulus remonttööde tegemiseks ainult kolm tundi ning mehhanismide kasutusaeg on näidatud eelarve-kokkuleppehinna arvestuses pikem, kui oli nende väidetav tööaeg, ei anna alust seada kahtluse alla eelarve-kokkuleppehinna arvestuse õigsust. Selline kostja arvamus on subjektiivne ja paljasõnaline, sest ta ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja poolt teostatud soojustrassi remondi oleks mõni teine juriidiline või füüsiline isik teinud tunduvalt väiksema tasu eest. Samuti ei anna alust kahelda eelarve-kokkuleppehinna arvestuse õigsuses tunnistaja R. Ronimoisa ütlused (tl 35), sest ka need ei tõenda seda, et hageja on nõudnud soojustrassi remondi eest õigustamatult kõrget tasu. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt töövõtulepingu alusel kostjalt nõutav tasu 3349 krooni on vastavalt asjaoludele mõistlik tasu ning kostja vastupidine väide ei ole tõendatud. Seda, et tegemist on mõistliku tasuga, tõendab asjaolu, et teised kolm elamu omanikku, kes koos kostjaga esitasid hagejale avalduse soojustrassi remontimiseks, on neile langenud osa tasust maksnud vastuväiteid esitamata. 9. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 3 muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Antud juhul on töö valminud, tasunõue on muutunud sissenõutavaks ning maakohus on õigesti rahuldanud hagi.

5 10. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.

Üllar Roostoja

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson