2-05-1699/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Viivi Tomson, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht

30. märts 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-05-1699 Tsiviilasi Svetlana Zassuhhina hagi OÜ Almavist vastu väljamaksmata palga ja viivise

51 854.55 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

51 854.55 krooni Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 12. mai 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Svetlana Zassuhhina apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg

10. märts 2009 Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja): Svetlana Zassuhhina (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja Sergei Ivanov Vastustaja (kostja): OÜ Almavist (registrikood 10799955) RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Viru Maakohtu 12. mai 2008 otsus muutmata.

Jätta poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Svetlana Zassuhhina kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Svetlana Zassuhhina esitas kohtule hagi, milles palus tööandjalt välja mõista väljamaksmata palk 2003. a eest 7704 krooni ja 2004. a eest 11 772 krooni ning sisse nõuda tööandjalt viivis 0,5% väljamaksmata palga summast iga viivitatud päeva eest kokku 29 934.55 krooni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 02.01.2003 hagejaga tööleping ning hageja asus tööle müüjana kaubakeskuses Pähklimäe. Erinevalt töölepingu tingimusest oli poolte vahel suuline lisakokkulepe, et tööpäeva eest maksab kostja hagejale palka 80 krooni. Hageja tööpäev kestis

11 tundi alates 9:00 kuni 20:00. Kuus oli 15 töövahetust. Seega sai hageja kätte palgana 1200 krooni. Hiljuti sai hageja teada, et täistööpäeva töötamisel peab tööandja maksma vähemalt palga alammäära, mis võrdus 2003. a 2160 krooni, 2004. a aga 2480 krooni. Samuti, kui töötatakse õhtusel ajal, s.o. pärast kell 18.00, siis on tööandja kohustatud juurde maksma 10% töötaja tunnipalgamäärast. Seega pidi tööandja hagejale maksma: 2003.a - 1842 krooni + 19.35 krooni (õhtune töö) = 1861.35 krooni (neto); 2004.a - 2181 krooni + 21.90 krooni (õhtune töö) = 2202.90 krooni (neto). Sellest järeldub, et väljamaksmata palga summa moodustas igakuiselt 2003. a 661.35 krooni, 2004. a 1002.90 krooni (neto). Juhindudes palgaseaduse §-st 35 palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Palga pidi kostja hagejale välja maksma enne iga kuu

20. kuupäeva. Hageja arvamusel tööandja rikkus TLS § 49 p 2, jättes hagejale palga täies ulatuses välja maksmata. Tööandja pidi hagejale välja maksma palga väljamaksmata osa alates 02.01.2003 kuni 31.12.2003 summas 7936.20 krooni (neto), alates 01.01.2004 kuni 31.12.2004 summas 12 034.80 krooni (neto) ning viivise summas 31 883.55 krooni. Hageja pöördus töövaidluskomisjoni, kes rahuldas 31.03.2005 otsusega taotluse osaliselt ja nõudis OÜ-lt ALMAVIST avaldaja S. Zassuhhina kasuks saamata jäänud lisatasu õhtuse töö eest

886 krooni ning viivised 1145 krooni, kokku brutosummas 2031 krooni.

2. OÜ Almavist hagi ei tunnistanud.

Vastuse kohaselt on hagi põhjendamatu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus jättis 12. mai 2008 otsusega hagi rahuldamata.

Otsusest nähtuvalt oli poolte vahel sõlmitud töölepingu p 4.2 kohaselt hageja põhipalk 2160 krooni. Hageja töölepingus miinimumpalga suurenedes muudatusi ei tehtud. Palgaseaduse § 10 lg 1 kohaselt töötaja palgamäär määratakse kindlaks töölepingu sõlmimisel poolte kokkuleppel; lg 2 kohaselt palgamäära muudetakse poolte kokkuleppel, samuti palga alammäära muutumise korral, kui kehtestatud palga alammäär osutub madalamaks Vabariigi Valitsuse poolt või töölepinguga kehtestatust. Kohus leidis, et hagejale arvestatud ja väljamakstav palk on tõendatud kostja raamatupidamisdokumentidega. Maksuametile esitatud 2003. a ja 2004. a tuludeklaratsioonides on hageja märkinud summad, mis vastavad kostja poolt esitatud summadele: 2003. a 20 142 krooni ja 2004. a 28 907 krooni. Hageja on deklaratsioonides kinnitanud, et temale teadaolevalt on deklaratsioonis esitatud andmed õiged ja ta on teadlik, et ebaõige või ebatäpse informatsiooni esitamine on maksukorralduse seaduse alusel karistatav. Kohus leidis, et nimetatud tõendid on piisavad tõendamaks palga kättesaamist. Kuna kohus hageja nõuet palga väljamõistmiseks ei rahuldanud, siis ei kuulunud rahuldamisele ka hageja nõue viiviste väljamõistmiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. S. Zassuhhina taotleb apellatsioonkaebuses Viru Maakohtu 12. mai 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole arvestatud raamatupidamise seaduse § 4, mille kohaselt isikud, kes on kohustatud raamatupidamisarvestust pidama, peavad algdokumentide või nende alusel koostatud koonddokumentide alusel tegema kanded raamatupidamisregistritesse kõikidest oma majandustoimingutest. Sellisteks algdokumentideks võivad olla kas palga väljamaksmise andmik töötaja allkirjaga, töötaja poolt allakirjutatud väljaminekuorder või töötaja konto pangaväljatrükk, mis kinnitab palga ülekandmist töötaja pangakontole. Ühtegi eelnimetatud dokumentidest tööandja ei esitanud. Kuna tööandja lubatud tõendid puuduvad, on õiguserikkumine täielikult tõestatud.

5. OÜ Almavist palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Viru Maakohtu

12. mai 2008 otsus muutmata. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Ringkonnakohus märgib, et ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on õieti hinnanud tõendeid ja põhjendatult jätnud hagi rahuldamata.

Töölepingu p-s 4.2 leppisid pooled kokku, et kostja maksab hagejale palka 2160 krooni kuus (s.o palga alammäär 2003. a). Tulenevalt PalS § 10 lg-st 2 tulenevalt maksis kostja hagejale palka 2004. a 2480 krooni. Hageja väite kohaselt maksis kostja talle tegelikult palka 1200 krooni kuus ning tema nõue koosneb palga alamäära ja talle väidetavalt makstud palga 1200 krooni vahest 2003. a ja 2004. a. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja kinnitas, et ta on maksnud hagejale palka kokkulepitud määras, s.o lähtudes palga alammäärast 2003. a ja 2004. a, ning nimetatud määrades palga maksmist deklareerinud ka maksuametis. Hageja poolt maksuametile esitatud 2003. a ja 2004. a tuludeklaratsioonidest (töövaidluskomisjoni toimik, lk 17-23) nähtub, et kostja on maksnud hagejale palka 2003. a

20 142 krooni ja 2004. a 28 907 krooni, s.o palga alammäärast lähtudes, ning hageja on nendes deklaratsioonides oma allkirjaga kinnitanud nimetatud andmete õigsust. Ringkonnakohus leiab, et kostja palgaarvestuse dokumendid ja maksuametile esitatud tuluja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja tööstuskindlustuse maksete deklaratsioonid (maakohtu toimik, lk 53-144) ning hageja kinnitused maksuametile kokkulepitud määras kostjalt palga saamise kohta on piisavad hageja nõude rahuldamata jätmiseks. Hageja kinnitus maakohtu istungil, et tuludeklaratsioonide täitmisel ei lugenud ta läbi kogu teksti, millele ta alla kirjutas, ei ole veenev. Hageja väite kohaselt sai ta juba esimesel tööloleku kuul palka kokkulepitust vähem ning olnuks loogiline, et töötaja küsib tööandjalt selgitusi vähem makstud palga kohta. Kuivõrd hageja kinnitus tuludeklaratsioonis palga alammääras kättesaamise kohta on lubatavaks tõendiks TsMS § 229 lg 2 mõttes ning maakohus ei ole tõendite hindamisel rikkunud TsMS § 232 sätteid, siis apellatsioonkaebuse väide maakohtu poolt tõendite väära hindamise kohta ei ole põhjendatud. Üksnes asjaolu, et kostja ei võtnud hagejalt igakuuliselt allkirja palga kättesaamise kohta, ei ole antud juhul hageja nõude rahuldamise aluseks. Tsiviilkohtumenetluses on pooltel võimalik tõendada oma nõudeid ja vastuväiteid kõigi TsMS § 229 lg-s 2 märgitud tõenditega ning apellandi viidatud kostjapoolsele väidetavale raamatupidamisseaduse § 4 rikkumisele ei ole aluseks apellatsioonkaebuse rahuldamisele.

Apellandi viide ringkonnakohtu istungil Riigikohtu 11.01.2006 otsusele nr 3-2-1-124-05 ei ole asjakohane, kuna nimetatud otsuses käsitleti olukorda, kus poolte vahel puudus kirjalik kokkulepe palgamääras ning asjas ei olnud esitatud usaldusväärseid kirjalikke tõendeid kokkulepitud palgamäära kohta. Antud asjas on hageja maksuametile allkirjaga kinnitanud, et ta on kokkulepitu palga kostjalt kätte saanud ning vaidlust ei ole nimetatud tõendi usaldusväärsuses.

8. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad poolte menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus hageja kanda.

Andra Pärsimägi

Viivi Tomson

Üllar Roostoja