2-09-7195/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Eveli Vavrenjuk

Määruse tegemise aeg ja koht

27. märts 2009, kell 15.00 Tartu, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-7195

Tsiviilasi OÜ Leviviimistlus avaldus pankroti väljakuulutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad, ajutine pankrotihaldur
võlgnik OÜ Leviviimistlus (RK 10912665, asukoht Pikk 12 Tartu 51009);
juhatuse liige Margus Nurmsalu (IK 36908072723)
juhatuse liige Kuldar Ilus (IK 37405282758)
juhatuse liige Indrek Saar (IK 37105110265)
juhatuse liige Jüri Lunt (IK 34511016013)
juhatuse liige Peeter Kilk (IK 35204156018)
ajutine pankrotihaldur Sirje Tael (postiaadress OÜ Tael Halduribüroo Tartu, Uus 11-33).

Kohtuistungi toimumise aeg

18. märts 2009

Istungil osalenud isikud avaldaja seaduslik esindaja juhatuse liige Margus Nurmsalu; ajutine pankrotihaldur Sirje Tael

RESOLUTSIOON

1. Välja kuulutada OÜ Leviviimistlus pankrot 27. märtsil 2009. a kell 15.00.

2. Kohtumäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

3. Nimetada pankrotihalduriks Sirje Tael (pankrotihalduri tunnistus nr 124, kontaktaadress OÜ Tael Halduribüroo Tartu, Uus 11-33 telefon 7 407 610; 56 503 342, e-mail:sirje@stael.ee).

4. Kohustada võlgniku juhatuse liikmeid Margus Nurmsalu, Kuldar Ilus, Indrek Saar, Jüri Lunt ja Peeter Kilk 20.04.2009.a kell 10.45 kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on neile teadaolevalt õiged.

2-09-7195

5. Võlausaldajate esimene üldkoosolek pidada 20.04.2009. a algusega kell 11.00 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajas, asukohaga Tartu Kalevi 1.

6. Jätta menetluse tagamise abinõud muutmata, lubades võlgniku vara, sh. pangakontode käsutamist pankrotihaldurile.

7. Teha käesolev määrus teatavaks ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

8. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

9. Kui võlausaldaja esitab nõude mõjuval põhjusel pärast punktis 6 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut, ennistab üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud, võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

10. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

11. Osaühingule Leviviimistlus võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

12. Välja mõista pankrotivara arvelt ajutise pankrotihalduri ülesannete täitmise eest järgnevalt:

12.1.3 540 (kolm tuhat viissada nelikümmend krooni) OÜ Tael Halduribüroo (a/a 221015630846 Hansapangas) kasuks;

12.2. 21 150 (kakskümmend üks tuhat ükssada viiskümmend) krooni ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks Sirje Taela kasuks.

Edasikaebe kord

Tartu Maakohtu määruse peale on määrusega puudutatud menetlusosalisel õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest.

I Asjaolud ja menetluse käik

Osaühingu Leviviimistlus esindaja juhatuse liige Margus Nurmsalu esitas 19.02.2009 avalduse Osaühingu Leviviimistlus pankroti väljakuulutamiseks.

Tartu Maakohtu 03.03.2009 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Sirje Tael’a.

II Võlgniku pankrotiavalduse sisu

Kohtule esitatud avalduse kohaselt OÜ Leviviimistlus soovib välja kuulutada pankroti seoses maksejõuetusega. OÜ Leviviimistlus loodi 2003.a. põhieesmärgiga teostada suurematel objektidel alltöövõtjana krohvija maalritöid. Esimesel tegutsemisaastal oli põhiliseks tööandjaks emafirma

2-09-7195

OÜ Leviehitus. Teisel tegutsemisaastal tellijate ring laienes. 2005-2006.a. põhieesmärk oli suurendada käivet ja luua uuele firmale mainet, et oleks võimalik rohkem tööd saada Tartus. Tagantjärgi vaadates plaan õnnestuski: 2003.a. käive 5,0 milj., 2006.a. lõpuks 17,2 milj. krooni. Põhikäive tuli kortermajade arendustest. Esiomesed probleemid hakkasid firmal tekkima aastatel 2005-2006. Seoses maksuvõlaga on tekkinud surnud ring, kus seoses võlglastega OÜ leviviimistlusele ei ole OÜ Leviviimistlusel võimalik tasuda maksuvõlga ja arveid hankijatele, seoses maksuvõlgadega ei ole võimalik osaleda riigihangetel ega alltöövõtjana võidetud riigihangetel. Kuna võlglased ei jaga midagi peale katteta lubaduste, ei näe võlgnik muud võimalust kui firma tegevus lõpetada.

Tulenevalt eeltoodust palub osaühingu Leviviimistlus esindaja algatada võlgniku OÜ Leviviimistlus pankrotimenetlus.

III Ajutise pankrotihalduri aruande sisu

1. VÕLGNIKU ÜLDANDMED

1.1. Asutamine ja osanikud :

Äriregistrisse kantud 13.01.2003.a. Põhikiri on kinnitatud 05.11.2002.a., mis on kehtiv käesoleva ajani. Osakapital on 250 000.- krooni.

Osanikud/ seotud isikud: Reg.kood / isikukood summa Ajavahemik OÜ Leviehitus/ asutaja 10719933

200 000 Asutamisest kuni käesoleva ajani Margus Nurmsalu / asutaja 36908072723

50 000 Asutamisest kuni käesoleva ajani

1.2.Osaühingu juhatus. Osaühingu juhatusel aluseks äriregistri andmed.

Juhatuse liikme nimi Isikukood Ajavahemik Jüri Lunt 34511016013 13.01.2003.a. kuni käesoleva ajani Peeter Kilk 35204156018 13.01.2003.a. kuni käesoleva ajani Kuldar Ilus 37405282758 13.01.2003.a. kuni käesoleva ajani Indrek Saar 37105110265 13.01.2003.a. kuni käesoleva ajani Margus Nurmsalu 36908072723 13.01.2003.a. kuni käesoleva ajani

1.3. Nõukogu Ei ole moodustatud

1.4.Tegevusalad Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli elamute ja mitteeluhoonete ehitus.

1.5 Seotud isikud Ajutine haldur tegi äriregistri teabesüsteemist päringud, mille põhjal on juhatuse liikmetel järgmised kehtivad seosed järgnevate ettevõtetega:

Juhatuse liige Ettevõtte nimi, kehtiv seos Margus Nurmsalu

1. AS Tevo Ehitus (likvid--l), osanik ja nõukogu liige

2. Korteriühistu Kalev

Jüri Lunt

1. DayOff OÜ

2-09-7195

2. OÜ Leviehitus juhatuse liige

3. Kullamäe Investeeringute Grupp OÜ

4. Levivara OÜ

Peeter Kilk

1. Leviehitus OÜ juhatuse liige

2. Kullamäe Investeeringute Grupp OÜ

3. Levivara OÜ

Kuldar Ilus

1. Albella Propertis OÜ

2. Leviehitus OÜ juhatuse liige

3. Kullamäe Investeeringute Grupp OÜ

4. Levivara OÜ

Inderk Saar

1. DayOff OÜ

2. GMP Projekt Levi OÜ

3. Adamberg OÜ

4. Albella Propertis OÜ

5. Leviehitus OÜ juhatuse liige

6. Sakala Propery Group OÜ

7. Viru Property Group OÜ

8. Delta Majad OÜ

9. Delta Propertis OÜ

10. Domen OÜ

11. Kullamäe Investeeringute Grupp OÜ

12. Levivara OÜ

13. Vivanor Marketing OÜ

2. VÕLGNIKU VARAD K Ä I B E V A R A

2.1. RAHA – 329 169,26 ajutisele haldurile üleandmata, võlgniku juhatuse liige on teadlik, et on vastutav antud rahajäägi olemasolu kohta. Kassas 329 093,- ajutisele haldurile üleandmata, võlgniku juhatuse liige on teadlik, et on vastutav antud rahajäägi olemasolu kohta; Hansapank a/a 221021063546 saldo 76,26 krooni;

2.2. OSTJATELT LAEKUMATA ARVED 1 330 334,40 krooni* / 809 562,- krooni Võlgnik on esitanud koondi laekumata arvete kohta, millest nähtub, et äriühingul on 6 deebitori

1. Jaagori Grupp OÜ summas 20 650,- krooni. Arve on esitatud 12.02.2009.a., tähtaeg 22.02.2009.a.. Kuna tähtaeg on üle läinud vähem kui 30 päeva, siis ajutine haldur hindab antud laekumise menetlusse tõenäoliseks;

2. Margus Nurmsalu summas 100 000 kr. Arve on esitatud 31.12.2007.a., kuna tegemist on äriühingu juhatuse liikmega, siis ajutise halduri seisukoht on, et antud arve tuleb Margus Nurmsalul hüvitada.

3. Leviehitus OÜ-l on maksmata 592 692,- krooni, antud summas sisaldub deponeeritud garantii summas 52 990,-(OÜ-lt Leviehitus teostatud tööde eest saamata raha garantii perioodil, tasutakse juhul, kui garantiinõudeid ei esine). Kuna võlgnikul olid jooksvad maksuvõlad, siis ta ei saanud ise pankade ja kindlustusega sõlmida oma nimele garantiilepinguid ning seega jäid antud garantiid peatööettevõtja arvele. Tabel 1. OÜ Leviehitus võlg võlgniku ees

2-09-7195

tasumise aeg summa seis 16.12.08 seis 26.02.09 seis 31.07.09 9.10.2008

437 441,00

17,10,08

69 811,00

16,12,08

32 450,00 539 702,00

26,02,09

21 830,00

561 532,00

31,07,09

31 160,00

592 692,00

OÜ Leviehitus on OÜ Leviviimistlus emaettevõte, OÜ Leviehitus juhatuse liikmed on ka võlgniku juhatuse liikmed, v.a. Margus Nurmsalu. OÜ Leviehitus ja OÜ Leviviimistlus on sõlminud 10.11.2008.a. kokkuleppe emaettevõttega (lisa 6), 26.01.2009.a. on sõlmitud uus kokkulepe 539 702,- krooni tasumiseks. Kokkulepped ei sisaldada garantiisummadega seonduvat. 26.01.09 sõlmitud kokkuleppe alusel kohustus OÜ Leviehitus tasuma alates aprillist 2009.a. kuni sept.2009.a. 539 702 krooni. Ajutine haldur kontrollis krediidiinfo.eest OÜ Leviehitus maksehäireregistrit, kust nähtub, et OÜ-l Leviehitus on maksuvõlg 615

896 krooni ja intressivõlg 1 108 kr. Väikese intressivõla puhul saab eeldada, et OÜ-l Leviehitus ei ole makseraskusi, kuna intressivõlg on väga väike ja tegemist on jooksva maksuvõlaga. 16.märtsil 2009 esitas OÜ Leviehitus kohtusse saneerimisavalduse, juhatuse liikmete sõnul üritatakse saneerimiskavas pakkuda 50 % nõuete rahuldust. Kava täitmise tähtaega ei ole kavandatud. Seega on OÜ Leviehituse vastu olevatest nõuetest laekumas 296 346,00 krooni.

4. Semuehitus AS laekumata 34 662,-. Tegemist on garantiiga, mille lõpptähtaeg on 25.06.2010.a. Kuna tegemist on ehitustööde garantiilepinguga (Kagukeskuse ehitus), siis ei saa antud summa laekumist kindlalt prognoosida, kuna antud deponeeritud summat on õigus peatöövõtjal kasutada ehitusvigade ilmsikstulekul garantiitööde läbiviimiseks;

5. Velldoris Ehitus OÜ laekumata 392 566,40 kr. Võlgniku selgituste kohaselt on tegemist väikese kinnisvaraarendajaga, kellele kuulub 5 korterit Ülenurme alevikus Kaasiku tn.1a. Ajutise haldur kontrollis e-kinnisturaamatu seisu, kus OÜ Velldoris Ehitus on viie korteri omanik Ülenurme vallas Kaasiku tn.1a. Velldoris Ehituse väidetel M.Nurmsalule saab OÜ Leviviimistlus oma raha kätte siis, kui Velldoris Ehitus OÜ-l õnnestub müüa 2 korterit. Ajutise haldur kontrollis krediidiinfo.ee-st, et deebitoril puuduvad maksuvõlad ja ei ole registreeritud muid kohustusi. Seega võib eeldada, et summa 392 566,40 krooni on reaalselt laekuv summa;

6. YIT Ehitus AS on laekumata 189 764,- krooni. Tegemist on garantiiga, mille lõpptähtaeg on 19.09.2010.a. Kuna tegemist on ehitustööde garantiilepinguga (Tasku Konverentsikeskuse ehitus), siis ei saa antud summa laekumist kindlalt prognoosida, kuna antud deponeeritud summat on õigus peatöövõtjal kasutada ehitusvigade ilmsikstulekul garantitööde läbiviimiseks. Tabel 2. Debitoorse võla arvestus Deebitor summa eeldatav laekumine garantiileping Jaagor Grupp

20 650

20 650

Margus Nurmsalu

100 000

100 000

Leviehitus OÜ

592 692

539 702

52 990 Semuehitus OÜ

34 662

34 662

2-09-7195

Velldoris Ehitus OÜ

392 566

392 566

YIT Ehitus AS

189 764

189 764 Kokku

1 330 334

1 052 918

277 416

2.3. MITMESUGUSED NÕUDED 985,- / 198,- kr

2.3.1. Lastepuhkus 198 kr, tegemist on töötajale makstud lapsepuhkuse päevadega, mis kuuluvad hüvitamisele Pensioniameti poolt tööandjale.

2.3.2. käibemaksu ettemaks 787 kr., kuna võlgnikul on maksuvõlg, siis antud summat varana kajastada ei saa, kuna maksuvõlg on suurem, kui käibemaksu ettemaks.

2.4. ETTEMAKSTUD TULEVASTE PERIOODIDE KULUD 25 852,- kr / 0 kr Antud bilansireal on kajastatud ettemaks perioodika, sõidukite kindlustusmaksed ja kasutusrendi sissemaks liisinguandjale, milline on jagatud proportsionaalselt kasutusrendi aasta peale. Raamatupidaja selgituste kohaselt lõppevad perioodika ja kindlustusmaksete ettemaksed märtsis ja jääb alates märtsist vaid kasutusrendi sissemaks, kuid antud summa ei ole reaalne vara, seega ei saa

25 852,- kr summat kajastada äriühingu varana. P Õ H I V A R A

2.5. MATERIAALNE VARA – 423 116,- kr / 235 000,- kr Võlgnikul on arvel omavahendite arvelt soetatud põhivara, mille väärtuseks hindab võlgnik 135 000 kr. Tabel 3. Omavahendite arvelt soetatud väärtust omav põhivara: Põhivara omavahendite arvelt võimalik turuhind Pahtli ja Värviprits Mark V

30 000 Pahtli ja Värviprits Mark X

50 000 Büroomööbel

15 000 Krohvimasin PFTG5c

40 000 Kokku

135 000 Lisaks on varana arvel kapitalirendilepingu alusel kaks sõidukit:

1. Citroen Berlingo, väljalaskeaasta 2006;

2. Mercedes-Benz Sprinter 311CDI ehitusaasta 2007.a., Liisingute puhul on oluline järgida vara väljaostumaksete ning turuhinna vahet. Liisinglepingu ennetähtaegse ülesütlemise korral tuleb liisinguandjale kui krediteerijale VÕS § 367 lg 1 järgi hüvitada krediteerimiseks tehtud kulutused Niisugused kulutused on VÕS § 367 lg 1 järgi esmajoones liisingueseme ostuhind ja ostuhinna finantseerimise kulud. Lepingu ülesütlemise ajal kehtinud VÕS § 367 lg. 3 arvatakse pärast ülesütlemist tasuda jäänud liisingumaksete summast maha liisinguandjale kuuluv osa liisingueseme jääkväärtusest, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse ja liisingulepingus on kokku lepitud, et pärast liisingulepingu lõppemist kuulub osa liisingueseme jääkväärtusest liisinguandjale. VÕS § 367 lg 3 järgi tuleb juhul, kui liisinguese jääb pärast lepingu ülesütlemist liisinguandjale, viimase kulutuste määramisel arvestada ka tagastatava eseme väärtust

2-09-7195

Lähtudes VÕS § 367 lg-st 3 on liisinguandja nõude kujundamisel oluline , et tuleb kõrvutada tasumata väljaostumaksed (esemete jääkmaksumus) esemete jääkväärtusega. Kuna lepingu lõppemisel jääb omandiõigus liisinguandjale , säilitab liisinguandja nii esemed kui omandab tasutud maksed. Seega jäävad liisinguandjale kõikide esemete jääkväärtused VÕS § 367 lg 3 tähenduses, mistõttu tasumata väljaostumaksed tuleb kõrvutada esemete väärtusega tagastamise ajal . Lähtudes TsÜS §-st 65, loetakse eseme väärtuseks eelduslikult selle harilik väärtus, milleks on eseme kohalik keskmine müügihind (turuhind). Antud liisingautodest on võimalik saada müügikasumit. Võlgnikul sai palutud anda asjadele turuhind, kajastada autode väljaostumaksed ning võtta väljaostumaksete ja turuhinna vahe, et näha kas äriühingule jääb vahendeid sellise tehte tulemusel .

1. Citroen Berlingo eest on tasumata 28.02.2009.a. seisuga vaid viimane osamakse summas 3 767,57 krooni, võlgniku arvamuse kohaselt on auto turuväärtuseks 60 000 kr (auto vajab remonti). Auto.24.ee (lisa 11) müügisolevate autode hinnavahemik on 66 tuhat kuni 129 tuhat. Kuna müügisolevate analoogsete autode kogus on suur (ainuüksi 2006.aasta autosid on müügis 30 tükki), siis saab eeldada, et ostuhuvi korral ei ole antud auto hind kõrgem kui

60 000 kr. Antud summast tuleb tasuda ka viimane liisingmakse summas 3 767,57 kr. Eelduslik müügikasum ca 40 000,00 krooni (sisaldab käibemaksu)3.

2. Mercedes-Benz Sprinter 311CDI ehitusaasta 2007.a., auto liisingleping lõppeb aug.2012, käesoleval hetkel on maksmata liisingandjale 281 494,14 krooni. Auto24.ee ei olnud 2007.a. ehitusaastaga analoogseid autosid, kuid 2008.a. ehitusaastaga autode hind on üle 400 tuhande ning ulatub kuni 479 tuhande kroonini. Võlgniku auto on aastakäigult vanem, lisaks on vajalik arvestada ka käibemaks liisingu jäägile - 281 494,14 summale käibemaks, on sõiduki hind koos käibemaksuga kokku 332 000,- krooni. Autode müügihindasid analüüsides, võib eeldada, et kasum auto müügist võiks olla ca 40 000 tuhat kr. Seega on kapitalirendil olevate sõidukite müügist saadaolev summa ca 80 000 kr Põhivara kokku 215 000,- krooni Tabel 4 . Võlgniku varad liikide kaupa koondina 2.1.Raha

329 168,00 2.2.Debitoorne

809 562,00 2.3.Mitmesugused nõuded 198,00 2.4.Põhivara

215 000,00

Vara kokku:

1 353 928,00

2. KOKKU VARAD 1 353 928 krooni.

2. VÕLGNIKU VÕLAD/KOHUSTUSED

Võlad on struktueeritud Pankrotiseaduses nõuete rahuldamisjärkudest tulenevalt. Pankrotiseadus annab pandiõigusega võlausaldajale suurimad õigused, kui teistele võlausaldajatele (teatamiskohustus, eelistus nõude rahuldusele, teatud vara müügiviisil pandipidajaga koostöö ). Muude nõuete hulgas lähtutakse bilansi passiva poole ülesehitusest. Pikaajaliste kohustuste hulgas ei kajastata liisingute kohustust, vaid arvestatakse liisinglepingute ennetähtaegsest lepingute lõpetamisest tulenev kahju/kahjum.

3.1. PANDIGA /HÜPOTEEGIGA TAGATUD NÕUDED

2-09-7195

Ei esine

3.2. MUUD NÕUDED

3.2.1. Tagatiseta võlakohustused 276 635,00* Bilansis on kajastatud lühiajaliste kohustuste all 60 299,- krooni ja pikaajaliste kohustuste all 215 336,- krooni, kokku 276 635,- krooni, see on kapitalirendikohustus AS Hansa Liising Eesti ees. Ajutine haldur arvestades liisingu jääkmaksumust ehk liisingu ees olevaid kohutusi , arvestas vara poole peal vara turuhinnast maha liisingu ees oleva kohutuse . Seega ei kajastata liisingu kohustust koondandmetes.

3.2.2.VÕLAD HANKIJATELE – 350 860,91 Võlad on kokku üheksale hankijale. Kõige suurem kohustus on AS Rautakesko ees. AS Kemiflora on pöördunud oma nõude kättesaamiseks Julianus Inkasso poole, kuigi enamuses arvete maksetähtaeg ei ole saabunud.

3.2.3.MAKSUVÕLAD 1 677 154 * / 1 593 884,98 Võlgnik on oma bilansis kajastanud maksuvõlga summas 1 677 154 kr, antud summa kajastatakse ettevõtte raamatupidamises tekkepõhiselt, s.t. kui arvestatakse töötasult või dividendilt tulumaks, siis kajastatakse antud summadelt arvutatud maksud ettevõtte kohustusena. Maksu-ja Tolliametile tekib maksude deklareerimise kohustus tasude väljamaksmisel, seega tekib erinevus, kuna Maksuja Tollimetile deklareeritakse makse kassapõhiselt. Võlgnikul on Maksuja Tolliameti vastuse põhjal maksuvõlg põhimaksude osas 1 498 447 kr ja intressivõlg on 95 437,98 kr. Maksuvõlad on tekkinud oktoobrist 2008.a.

3.2.4. VÕLAD TÖÖVÕTJATELE – 544 651,00 Võlgnikul kehtiv tööleping 28 inimesega, kellest 2 on lapsehoolduspuhkusel. Töötajatel on saamata töötasu alates veebruarist 2009.a. summas 167 513,- (neto), märtsi töötasusid ei ole veel arvestatud ja puhkusekompensatsioon summas 377 138,- kr (brutosumma koos sotsiaalmaksuga). Töötajate nõudele lisandub töölepingu lõpetamise hüvitis. Haldur on kohustatud esitama avalduse Eesti Töötukassale. Tabel 5. Kohustused tabelina. 3.2.1. Kapitalirendikohustus 0,00 3.2.2. Hankijad

350 860,91 3.2.3. Maksuvõlad

1 593 884,98 3.2.4. Töötasud

544 651,00

Kokku kohustused

2 489 396,89

3. VÕLAD/ KOHUSTUSED KOKKU vähemalt 2 489 396,89.

4. VÕLGNIKU TEGEVUSEST, MAKSEVÕIMEST NING MAKSEVÕIMETUSE PÕHJUSTEST

Ajutine haldur on koostanud võlgniku 2005-2008.a. bilansside ja kasumiaruannete põhjal aegread käivete ja kulude kohta (ajutise halduri koostatud lisa nr 3). Äriühingu peamiseks tegevusalaks oli

2-09-7195

ruumisisene viimistlustööde teostamine. Ettevõte oli kahjumis 2006.aastal, ajal mil ettevõtte käive oli kõige suurem. Käive on olnud ebaühtlane. Äriühingu müügitulu oli: Aasta Müügitulu (käive) Kasum/ -kahjum 2005.a.

10 023 907

225 558

2006.a.

17 206 025 -581 387 2007.a.

13 952 111

440 552

2006.a. majandusaasta aruandes selgitatakse kahjumi tekkimise põhjuseid:

1. investeeriti seadmetesse, et tõsta tootlikust;

2. kolme objekti lõpptähtaja edasilükkumine peatööettevõtja süül. Kuna töötajad olid seotud eelmiste objektidega, siis ei saanud neid tööle rakendada uutele objektidele;

3. tööjõu voolavus, kvalifitseeritud tööjõu suur nappus.

Tabel 6. Võlgniku finantsaruannete read:

2005 2006 2007 2008 Vara kokku

1 997 499

2 673 131

2 443 132

3 767 894

Kohustused kokku

1 551 788

2 808 807

2 138 256

3 688 196

Jooksev kasum, -kahjum

225 558 -581 387

440 552 -225 177

PASSIVA KOKKU

1 997 499

2 673 131

2 443 132

3 767 894 NETOVARA

445 711 -135 676

304 876

79 698

Võlgniku bilansside kohaselt oli netovara negatiivne 2006.a. lõpuks, alates 2007.a.-st majandustegevuse käigus suutis ettevõte saavutada taas positiive netovara. Tabel 7. Müügitulu ja kulude aegread

2005 2006 2007 2008 Äritulud kokku

10 023 907,00

17 207 909,00

13 961 897,00

13 167 777 Kulud kokku

9 798 349,00

17 789 296,00

13 521 345,00

13 392 954 kasum, -kahjum

225 558,00

- 581 387,00

440 552,00 -225 177

Äriühingul on olnud müügitulu olnud ebaühtlase suurusega, sellest tulenevalt on ka kulude ja kuluprotsent käibesse olnud ebaühtlane. 2006.a. oli käive võrreldes 2005.aastaga ca 7 miljonit krooni suurem ,kuid vaatama käibe väga suurele tõusule, lõppes majandusaasta hoopis kahjumiga. 2006.a.-l oli võrreldes teiste perioodidega kaupade ja materjalide kuluprotsent suurem, mille tõttu tekkis kahjum. Ettevõte lõpetas majandustegevuse 12.02.2009.a., peale antud kuupäeva ei ole sisuliselt mingeid tehinguid rohkem toimunud. Müügitulude ja kulude kohta koostatud graafiline tabel. Maksevõime hinnang. Maksevõime puudub, kuna äriühingul puuduvad likviidse vahendid. Kõige likviidsem vahend on raha, pärast seda nõuded, mis on sisse nõutavad.

Pankrotiseaduse §-i 1 kohaselt on äriühing maksejõuetu, kui ta ei suuda tasuda võlausaldaja nõudeid ja võime mitte tasuda enda võlausaldajatele ei ole lühiajaline.

2-09-7195

5. TAGASIVÕITMISE JA –NÕUDMISE VÕIMALUSED

Edaspidises pankrotimenetluses on uurimise all võlgniku tehtud maksed võlausaldajatele. Analüüsida tuleb võlausaldajate võrdset kohtlemist.

6. RASKED JUHTIMISVEAD JA KURITEO TUNNUSTEGA TEOD

Juhatuse kohustuseks tulenevalt äriseadustiku §-st 180 lg 5¹ tulenevalt esitada pankrotivaldus, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samas lubab antud säte juhatusel teha makseid, mis on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Edaspidises pankrotimenetluses on vajalik hinnata, kas juhatuse liikmed oleks pidanud esitama ise pankrotiavalduse ja kas nad on teinud makseid ja tehinguid võlgniku huvides kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega .

7. AJUTISE HALDURI JÄRELDUSED:

1. Seisuga 28.02.2009 on võlgniku kohustused vähemalt 2 766 031,89 krooni. Võlgniku vara väärtus 1 353 928,- krooni. 2. Võlgnik on maksejõuetu. Äriühingul puudub maksevõime. Kohutused ületavad äriühingu vara väärtust. 3. Võlgniku maksejõuetuse on tinginud majanduslangus ja kriis ehitusja kinnisvara turul. 4. Ajutine haldur on nõus jätkama OÜ Leviviimistlus pankrotihaldurina.

IV Kohtuistung

18.03.2009 toimunud kohtuistungile ilmunud võlgniku esindaja juhatuse liige jäi esitatud pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes avaldatud arvamuse juurde.

V Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Sirje Tael.

Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

PankrS § 1 lg 2,3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine; juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu ning sama paragrahvi lg 4 kohaselt võlgniku pankrotiavalduse puhul eeldatakse tema maksejõuetust.

Osaühingu Leviviimistlus esindaja esitas 19.02.2009 avalduse osaühingu Leviviimistlus pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu.

2-09-7195

Kohus, kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise pankrotihalduri, samuti tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mida on kinnitanud nii võlgniku esindaja kui ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid. Seda kinnitavad ka kohtule esitatud tõendid, mis on kirjas eespool ning ajutise halduri ettekandes märgitud asjaolud võlgniku majandusliku olukorra kohta. Maksejõuetus on tõendamist leidnud ajutise pankrotihalduri ettekandele lisatud dokumentaalse materjaliga, mida kohus ei pea vajalikuks üle korrata.

Kohus leiab, et kuna ajutine haldur on oma aruandes käsitlenud juhatuse liikme käitumist 2008 aastal ja võimalikke vastutuse aluseid ja leidnud, et käesolevas menetluse staadiumis ei esine raskeid juhtimisvigu ja kuriteo tunnustega tegusid äriühingu juhtimisel, siis leiab kohus, et need puuduvad, kuid edasise menetluse käigus kohus kohustab haldurit jätkuvalt analüüsima nimetatud asjaolusid. Kuna ka võlgnik ise ei vaielnud vastu pankroti väljakuulutamisele, siis tulenevalt eelnevast peab kohus põhjendatuks OÜ Leviviimistlus pankroti väljakuulutamise.

PankrS § 150 lg 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

PankrS § 23 lg 1,2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsministeerium. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 21 150 krooni ja bürookulude katteks 3 540 krooni. Võlgniku esindaja ei ole halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et ajutise halduri taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Sirje Tael on andnud nõusoleku pankrotihalduri ülesannete täitmiseks.

PankrS § 86 lg 1 alusel kohustada OÜ Leviviimistlus juhatuse liikmeid Margus Nurmsalu, Kuldar Ilus’at, Indrek Saar’t, Jüri Lunt’i ja Peeter Kilk’i enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusja kutsetegevuse kohta on talle teadaolevat õiged.

Eveli Vavrenjuk Kohtunik