2-06-1918/32 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Maido Roots

Määruse tegemise aeg ja koht

09.03.2009.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-1918

Tsiviilasi

M V hagi KÜ Rakvere Laada 47 vastu 30.05.2005.a. üldkoosoleku

otsuse punktide 2.1, 4.5 ja 4.6 kehtetuks tunnistamise nõudes.

Menetlusosalised

Hageja: M V , ik: xxxx , elukoht: xxxx;

Esindaja: Monica Meristo, Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, 44311

Rakvere linn

Kostja: Korteriühistu Rakvere Laada 47 MTÜ, reg.kood: 80045850,

asukoht: Laada 47, 44310 Rakvere linn;

Esindaja: Rait Sarjas, Advokaadibüroo Küllike Namm, Laada 27, 44310

Rakvere linn

RESOLUTSIOON:

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-06-1918 Maie Võsa hagi KÜ Rakvere Laada 47 vastu 30.05.2005.a.

üldkoosoleku otsuse punktide 2.1, 4.5 ja 4.6 kehtetuks tunnistamise nõudes seoses hageja hagist loobumisega.

Seoses hagist loobumisega tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 500 (viissada)

krooni M V arveldusarvele nr xxxx AS`s Hansapank.

Jätta 2/3 hageja menetluskuludest kostja kanda. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda.

Mõista välja Korteriühistu Rakvere Laada 47 MTÜ’lt (reg.kood: 80045850) M V (ik: xxxx) kasuks ja

menetluskulude katteks 2120 (kaks tuhat ükssada kakskümmend) krooni ja 40 senti.

Määrusele võib esitada 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule

Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja kaudu.

Määruse ärakiri toimetada kätte esindajatele ning määruse jõustumisel riigilõivu tagastamise osas saata

täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Menetluse käik:

30.01.2006.a. esitas M V Viru Maakohtule hagi KÜ Rakvere Laada 47 vastu 30.05.2005.a. üldkoosoleku otsuse

punktide 2.1; 4.5 ja 4.6 kehtetuks tunnistamise nõudes. 28.02.2006.a. määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, mis kõrvaldati 07.03.2006.a.

Kostja esindaja esitas 19.04.2006.a. vastuse hagiavaldusele, milles leiab, et 30.05.2005.a. üldkoosoleku otsused ei

ole vastuolus ühegi kehtiva seaduse ega ka kostja põhikirjaga. Menetluskulud palub jätta hageja kanda.

23.10.2008.a. kohtuistungil hageja loobus nõudest tunnistada kehtetuks 30.05.2005.a. üldkoosoleku otsuse punkt

4.6. 10.12.2008.a. esitas hageja esindaja avalduse hagist loobumise kohta ning taotluse menetluse lõpetamiseks

seoses asjaoluga, et kostja on hageja nõude täitnud. Samuti palub hageja TsMS § 168 lg 5 alusel välja mõista

kostjalt hageja menetluskulud- kulud õigusabile summas 2600 krooni, tasutud riigilõiv teabenõude esitamiseks 1000

krooni ja kulud postiteenustele ja paljundustele kokku 80.60 krooni, kokku menetluskulud summas 3680.60 krooni.

Lisaks palub hageja välja mõista kostjalt hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust ½ ning tagastada hagi

esitamisel tasutud riigilõivust ½ selle tasunud isiku arvele.

Hagist loobumise avaldus on edastatud kostjale ning kostja esindaja on 19.12.2008.a. esitanud kohtule kirjaliku

seisukoha hageja avalduse suhtes. Kostja palub võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus käesolevas

tsiviilasjas. Kostja leiab, et hageja väide, et kostja on nõude rahuldanud, mistõttu hageja loobub hagist, on väär.

Nimelt kostja 27.11.2008.a. üldkoosolekul tühistati 30.05.2005.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuste punktid 2.1 ja

4.5. Punkti 4.6. tühistamise nõudest loobus hageja avaldusega. Kostja on seisukohal, et kuna kostja rahuldas hageja

nõude osaliselt, tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga ning leiab 08.01.2009.a. kohtule esitatud seisukohas, et hageja loobus hagist

ühe punkti osas, kuna see ei olnud põhiprobleemiga seonduv. Ülejäänu osas ja seda just põhilises nõudes kostja

täitis hageja nõude ja tühistas üldkoosoleku punktid. Kostja on hageja nõude täitnud ja muud alust hagist

loobumiseks pole seadus antud juhul ette näinud.

Kostja esindaja jääb oma 15.01.2009.a. kirjalikus seisukohas varem esitatu juurde ning märgib, et hageja esitas

tühistamise nõude kolme protokolli punkti tühistamiseks ning ühe punkti tühistamisest loobus. Asjakohane ei ole

hageja väide, et tegemist ei olnud põhiprobleemiga, kuna juhul, kui oleks tegemist olnud ebaolulise punktiga, ei

oleks hageja nimetatud punkti tühistamise nõuet hagiavalduses esitanud. Kostja jääb oma nõude juurde, et kostja

rahuldas hageja nõude osaliselt, mistõttu tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda.

Kohtu otsustuse põhjendid:

Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning

asjas menetlus lõpetada.

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS §

429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kohus peab vajalikuks seejuures osundada TsMS §-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on

lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p-st 3, lõpetab kohus käesolevas tsiviilasjas menetluse seoses

hageja loobumisega hagist.

Menetluskulude jaotus:

Kohus leiab, et hageja avaldus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150

lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Sama paragrahvi

neljanda lõike järgi tagastab kohus riigilõivu, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse

alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi

tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Hageja tasus 30.01.2006.a arvelduskontolt nr 1109143061 Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

221023778606 Hansapangas (viitenumber 2900072136, selgitus: „Riigilõiv avaldus teabenõude esitamiseks“)

avalduse esitamise eest riigilõivu 1000 krooni. Seega tagastamisele kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o

500 krooni. Vastavalt hageja esindaja avaldusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole nr

1109143061 Hansapangas.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja kostja

menetluskulud, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab

selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kui

hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud.

Kohus arvestab menetluskulude jaotuse määramisel asjaoluga, et hageja loobus 23.10.2008.a. kohtuistungil

30.05.2005.a. üldkoosoleku otsuse punkti 4.6 tühistamise nõudest põhjendustel, et selle punkti osas saab teha uusi

ettepanekuid (t.lk.175). Samuti arvestab kohus asjaoluga, et kostja tühistas pärast hagi esitamist üldkoosoleku otsuse

punktid 2.1. ja 4.5. Kuivõrd hagi oli esitatud kolme punkti tühistamiseks, siis hageja loobumisega ühe punkti osas

on hageja loobunud nõudest 1/3 osas ning kostja on rahuldanud hageja nõude pärast hagi esitamist nõude 2/3 osas.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et põhjendatud on jätta 2/3 hageja menetluskuludest kostja kanda. Hageja palub

kostjalt välja mõista hageja kantud õigusabikulud summas 2600 krooni vastavalt kohtule esitatud kviitungitele

(20.12.20085.a kviitung nr 128 summas 100 krooni, 07.02.2007.a. kviitung nr. 39 summas 500 krooni ja

16.04.2007.a. kviitung nr. 91 summas 2000 krooni), tasutud riigilõivust ½ s.o. 500 krooni ning kulud postiteenustele

ja paljundustele kokku 80.60 krooni, kokku 3180,60 krooni. Nimetatud kuludest 2/3 moodustab 2120,40 krooni, mis

kuulub kostjalt väljamõistmisele.

Kostja on menetluskulude väljamõistmise osas esialgu avaldanud, et palub menetluskulud jätta hageja kanda, hiljem

aga palunud, seoses nõude osalise rahuldamisega, jätta menetluskulud poolte enda kanda. Seega jäävad kostja

menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS § 428 lg 1 p 3; 429; 168 lg 4 ja 5; 173 lg 1 ja 4; 150 lg 2 p 2; 661 sätteist.

Kohtunik

/allkiri/

M.Roots

Ärakiri õige

Nooremreferent

I.Golubev

Kohtumäärus jõustus 30. märtsil 2009.a

Nooremreferent

I.Golubev