2-07-32159/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Mai Grauberg Määruse tegemise aeg ja koht 27.03.09.a, Tallinn, Kentmanni Kohtuaja tsiviilkantselei Tsiviilasja number 2-07-32159 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind AS E hagi BP’i vastu võla ja viivise nõudes 3145,91 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AS E (reg.kood xxx, asukoht xxx), esindaja Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS ) Kostja BP (xxx) Menetluse liik Lihtmenetlus, kostja ärakuulatud

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista AS E kasuks BP’ilt võlga 3146,91 krooni ja viivist 3145,91 krooni. Jätta AS E menetluskulud BP’i kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud pärast kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemist. Kui apellant ei ole märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, võib kohus asja lahenda kirjalikus menetluses.

Nõue ja põhjendused

1. AS E esitas on hagi BP’i vastu võla 3146,91 krooni ja viivise 3146,91 krooni nõudes. Menetluskulud palus jätta kostja kanda.

2. Asjaolude kohaselt on AS Eja kostja vahel sõlmitud mobiiltelefoni järelmaksuga müügilepingu 29.04.05, millega AS Emüüs kostjale telefoni NOKIA 2650 . Kostjale esitati tasumiseks ka arved nr V050699564851, B05059236644 js B05049068182 kokku summas 3217,60 krooni. Kostja on kokku võlgu 3146,91 krooni, mis on kostja poolt seni tasumata. Kostja on viivituses ja see on arvestatud viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi esitamise päevani 24.08.07 kokku 759 päeva ja viivis on vastavalt 0,15% päevas kokku 3582,48 krooni. Kostja kohustus tasuda tuleneb lepingust ja lepingu lisaks olevate tingimuste p 3.2.1., 3.2.2 ning viivis on kokku lepitud tingimuste p 5.12 vastavalt 0,15% päevas, ning tingimuste p 5.9 järgi on arve tasutud kui see on laekunud hagejale. Hageja palub välja mõista võlg 3146,91 krooni ja põhivõla piires viivis 3145,91 krooni. AS Eloovutas nõude AS-le E 31.07.05. Võla tasumise nõue on kostjale esitatud.

3. Hageja tõendid: Liitumisleping , telefoni järelmaksuga müügileping , üldtingimused, võlanõue, arved, nõuete loovutamise raamleping ja selle lisa 12, lepingu tingimused Kostja vastuväited hagile

4. Kostja hagi ei tunnistanud. Kostjalt varastati pass, ta ei tunne ühtegi inimest ega pole helistanud firmadele, mille kohta on tehtud kõneeristused, ei ole võimalik et tema passiga osteti telefon. Pärast ekspertiisi määramist ja akti saamist ei ole kostja täiendavaid vastuväiteid ega tõendeid esitanud.

5. Kostja tõendid: kostja taotlusel määratud allkirja ekspertiisi. Kohtu põhjendused

6. TsMS § 4 lg 2 järgi määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise ning § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolt esitatud ajaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest ning lg 2 järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja millise tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 järgi esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS §

231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

7. VÕS § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku kohustus teise isiku kastuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus võlgnikult kohustuse täitmist ja § 3 p 1 on võlasuhte tekkimise aluseks leping ning § 8 lg 2 järgi on leping pooltele siduv. Nimelt on VÕS § 8 lg 1 alusel leping kahe või enamisiku vaheline tehing, millega lepingupool kohustub midagi tegema tegemata jätma ja lg 2 alusel on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

8. Võlaõigusseaduse § 76 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 100, mille kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 alusel on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmise korral kohustuse täitmist ja täitmisega viivitamisel viivist. VÕS § 108 lg 1, sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg

1 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest viivist kuni kohase täitmiseni vastavalt § 94 sätestatud määras, millele lisandub 7% aastas kui lepingus ei ole kokku lepitud kõrgemat viivist. Elektroonilise side seaduse § 91 lg 1,2 järgi on sideteenuse leping liitumisleping või muu sideteenuse osutamise leping ja lg 3 järgi kohaldatakse sideteenuse lepingutele käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid. VÕS § 208 lg 1 alusel kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikus omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

9. Kohtule esitatud liitumislepinguga 29.04.05 , mille sõlmis AS E nimel AS E(lepingu II

lk) müüs AS E kostjale teleteenust ning esitatud müügilepinguga 29.04.05 (so samast kuupäevast, mil sõlmiti liitumisleping), millega AS Emüüs kostjale mobiiltelefoni NOKIA 2650 , on tõendatud, et kostja on avaldanud allkirjaga märgitud lepingutel oma tahet sõlmida vastavad lepingud. Nimelt leidis meneltuse käigus läbiviidud kohtuekspertissiga kinnitust, et kostja on kirjutanud sideteenuse liitumislepingule alla ning seega on hageja tõendanud, et kostja on avaldanud allkirja andmisega lepingule tahet märgitud side osutamise liitumiseleping sõlmida. Kuna nii telefoni müügileping kui sideteenuse osutamiseks sõlmitud liitumisleping on sõlmitud ühel ja samal päeval

29.04.05 ja sealjuures AS–s Ekaudu, keda esindas mõlema lepingu sõlmimisel V. R , siis on kohtu arvates tõendatud, et ka vaidlusaluse telefoni müügilepingule on alla kirjutanud kostja ehk ta on avaldanud tahet lepingule allkirja andes telefoni ostumüügileping sõlmida. Telefoni müügilepingust nähtub, eest tasu telefoni eest tuleb maksta AS E vahendusel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS E ja kostja vahel on sideteenuse osutamise leping ja AS Ening kostja vahel on telefoni müügileping kooskõlas VÕS § 2 lg 1, § 3 p 1, § 8 lg 1,2 ja mis on pooltele siduv täitmiseks VÕS § 76 alusel kohustuslik: teenuse ostuajal on kohustus vahendada sideteenust, mille eest on teenuse saajal e kostja l kohustus selle eest tasuda ja telefoni müüjal on kohustus kostjale telefon müüa ja see üle anda kostja omandisse ning kostjal on ostetud asja eest. VÕS § 76 lg 3 aluse loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Telefoni müügilepingu järgi oli kostjal kohustus tasuda telefoni eest AS-le E.

10. Kostja ei ole hagile teisi vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb hagis toodud muud hageja väited lugeda TsMS § 231 lg 2, 4 alusel kostja poolt omaksvõetuks. Seega on asjas tõendatud, et kostjal oli kohustus tasuda telefoni ja side eest vastavalt talle AS E poolt esitatud arvetele V050699564851, B05059236644 ja B05049068182 kokku summas 3146,91 krooni ja et see on siiani tasumata, millega on rikkunud lepingust tulenevat kohustust ja seega on kostja ka viivituses. Kuna kostja ei esitanud vastuväiteid ka viivise suurusele ja arvestusele, on tõendatud, et viivis vastavalt lepingu lisaks olevatele tingimuste p 5.12 0,15% päevas võlgnetavalt summalt ja et kostja on viivituses olnud alates viimase arve tasumise tähtpäevast kuni hagi esitamiseni 24.08.07 3582,48 krooni

759 päeva eest. Hageja nõuab viivist põhivõla piires, mis on hageja õigus, seega on viivis vastavalt hagetule 3145,91 krooni.

11. VÕS § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine) ning lg 2 järgi astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. Müügihinna tasumise kohustus oli kostjal AS-i Eees, kuid see tuli tasuda vastavalt AS E, mis tähendab seda, et müügilepingu pooleks oli ikkagi AS Eja müügihinna tasumise nõue oli seega AS-l Elion Ettevõtted. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud AS E poolt nõude omandamisele AS-lt Elion Ettevõtted, seega on asjas tõendatud, et AS E omandas AS-lt Enõuded kostja vastu vastavalt 31.07.05 sõlmitud nõude loovutamise lepingule ja selle lisadele (lk 15- 189). Seega on vaidluses tõendatud, et müügilepingust tulenev nõue on AS Eloovutatud AS-le E, kelle on õigus nõuda müügilepingu täitmist kostjalt.

12. Kuna asjas on tõendatud, et kostja ei ole oma sideteenuse lepingust tulenevat teenuse tasumise ja müügilepingust tulenevat ostetud asja müügihinna tasumise kohustust täitnud, on viivituses vastavalt VÕS § 100, siis on hageja õigustatud VÕS § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 208 lg 1 ja 164 lg 1, 2 alusel nõudma kohustuse täitmist, so osutatud sideteenuse tasu maksmist ja ostetud asja eest müügihinna tasumist ning viivist lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista võlg 3146,91 ja viivised 3145,91 krooni.

13. TsMS § 162 lg 1 alusel jäävad menetluskulud selle poole kanda, kelle kahjuks teeb kohus otsuse. Hagi kuulus rahuldamisele ja seega jäävad menetluskulud kostja kanda. B. Prunsvelti poolt kantud menetluskulud jäävad tema enda kanda.

Kohtunik