2-09-5043/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-5043

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-5043 Tsiviilasi OÜ E hagi S P vastu võlgnevuse summas võlgnevuse välja mõistmiseks

Hagihind 19 408.80 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ E (registrikood xxx, asukoht xxx); Hageja esindaja R Link; kostja S P (isikukood xxx, elukoht xxx).

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Välja mõista S P’lt OÜ E kasuks põhivõlgnevus summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni, intress 2 635.22 krooni (kaks tuhat kuussada kolmkümmend viis krooni ja 22 senti), leppetrahv 4 408.80 (neli tuhat nelisada kaheksa krooni ja 80 senti), hageja tehtud kulutused 500 (viissada) krooni, hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga (kohtusse saabunud 06.02.2009) sissenõutavaks muutunud viivised 3 091 krooni (kolm tuhat üheksakümmend üks krooni) ning edaspidi 0,25 % tähtaegselt tasumata summast päevas iga laenususumma tagasimaksega viivitatud kalendripäeva kohta kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulud 1. Jätta menetluskulud S P kanda. 2. Välja mõista S P’lt OÜ E kasuks riigilõiv 4 000 (neli tuhat) krooni. Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna

Tsiviilasi nr 2-09-5043

2(3) Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 06.02.2009 esitas osaühing E kohtule hagi S P vastu võla väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 05.05.2008 tähtajalise laenulepingu , mille alusel hageja andis kostjale laenu summas 15 000 krooni intressimääraga 30% aastas viivisega 0,25% päevas tasumisega viivitatud summalt. Kohustuse rikkumise puhuks leppisid pooled kokku leppetrahvi 25% tagastamata laenusummast, samuti lepiti kokku, et kostja hüvitab hagejale kõik kulud, mida hageja teeb kohustuste rikkumise tõttu. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja jätnud tagastamata saadud laenu ja tasumata intressi. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 15 000 krooni, intress 2 635.22 krooni, leppetrahv 4 408.80 krooni, hageja tehtud kulud 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivised 3 091 krooni ja alates hagi esitamisest viivise 0,25% kuni kohustuse täitmiseni.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 4 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist.

OÜ E esitas kohtule hagi S P vastu võla väljamõistmiseks. Kostja on esitanud hagile kirjaliku vastuse, mille kohaselt võtab hagi õigeks.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS § 8 lg-s 2 sätestatu, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas.

VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlgnevuse tekkimise aluseks oleva lepingu kohaselt tuleb kohustuse rikkumise korral kostjal tasuda hagejale leppetrahvi 25% tagastamata laenusummalt.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

Tsiviilasi nr 2-09-5043

3(3) väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuna kostja on hagi õigeks võtnud, kuulub hagi rahuldamisele.

Menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskuludena kokku 4 000 krooni, milleks on hagi esitamisel makstud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on tõendatud ja põhjendatud ning tuleb rahuldada, kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 4 000 krooni.

Hannes Olev Kohtunik