3-08-1314/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-1314 Otsuse kuupäev 26.03.2009 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi Kaido Randla kaebus Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna ettekirjutusele nr. 61/04.10.2007, sunniraha rakendamise 24.10.2007 otsusele nr. 7-2.2/17148 ja sunniraha rakendamise tähtaja pikendamise 05.06.2008 otsusele nr. 7- 2.2/17148. Asja läbivaatamise kuupäev 06.03.2009, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebaja: Kaido Randla, kaebaja esindaja v.adv. Heldur Otti: Vastustaja Tartu Linnavalitsus, esindajad: Urve Pius ja Sven Haljas. Resolutsioon Jätta Kaido Randla kaebus haldusasjas 3-08-1314 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so. arvates 26.03.2009.

Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kaido Randla on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna ettekirjutust nr. 61/04.10.2007, sunniraha rakendamise 24.10.2007 otsust nr. 7-2.2/17148 ja sunniraha rakendamise tähtaja pikendamise 05.06.2008 otsust nr. 7-2.2/17148. Kaebus on esitatud haldusaktide tühistamise nõudes.

Asja materjalide kohaselt on 15.08.2007 Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse ehitusjärelevalve ametnike poolt ehitusjärelevalve teostamisel aadressil Tartus Vaksali 27a krundil asuva garaaži välise paikvaatluse käigus tuvastatud, et ilma ehitusprojekti esitamata ja ehitusluba omamata ning vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga, on alustatud ehitise laiendamist pealeehitamise teel. Tuvastatud on, et olemasolevatele garaažidele (3-kohaline garaažiboks)on peale tõstetud ehitussoojakud. Seejärel algatati 22.08.2007 menetlus ettekirjutuse tegemiseks Tartus Vaksali tn. 27A asuva hoone omanikule Kaido Randlale seoses Vaksali 27a krundil asuva hoone omavolilise laiendamisega.

04.10.2007 on Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehituse osakonna järelevalveteenistuse juhataja poolt tehtud ettekirjutus nr. 61 Tartus Vaksali 27a krundil paikneva ehitise omanikule Kaido Randlale. Ettekirjutuse kohaselt tuli lammutada omavoliline ehitise osa (ehitussoojakud ning taastada ehituseelne olukord tähtajaga 19.10.2007. Ettekirjutuses on tehtud hoiatus, et nimetatu mittetäitmisel rakendatakse sunniraha 10.000.- krooni vastavalt Ehitusseaduse § 61 lg 6 ja asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. 22.10.2007 teostati nimetatud krundil paikvaatlus ning tuvastati, et ettekirjutus nr. 61 on täitmata. Tartu Linnavalitsuse arhitektuuri ja ehitus osakonna 24.10.2007 otsusega nr. 7- 2.2/17148 otsustati rakendada Kaido Randla suhtes sunniraha 10.000.- krooni , vabatahtlikuks tasumiseks anti tähtaega kuni 23.11.2007. 05.06.2008 otsusega nr. 7-2.2/17148 otsustati sunniraha rakendamise tähtaega pikendada kuni 04.juulini 2008.

Kaebaja on asunud seisukohale, et vastustaja poolt on toimunud kaebaja suhtes kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine, asjaolusid on hinnatud vääralt ning ehitusseadust on vääralt tõlgendatud. Kaebaja leiab, et garaažide peale soojakute paigaldamine ei ole tekitanud uut ehitist, endiselt on alles garaaž ja kaks soojakut, mille vahel puudub kohtkindel ühendus ehituslikus mõttes. Kaebaja on seisukohal, et ehituslikult ei ole kaebaja midagi muutnud, kaebaja ei ole midagi ehitanud, vastustajal puudub õiguslik alus ja eeldused kaebajale tehtud ettekirjutuse täitmata jätmisel haldussunni kohaldamiseks. Kaebaja on seisukohal, et väga hoolikalt peab haldusorgan kaalutlema ja põhjendama selliseid otsustusi, millega võidakse kitsendada teise isiku õigusi. Kehtiv ehitusseadus ei kohusta tegema omavalitsust ebaseadusliku ehitise omanikule lammutamise kohta ettekirjutust igal juhul. Haldusorgan peab valima sunnivahendi, mis isikut võimalikult vähe kahjustada võib. Ettekirjutusest ei nähtu, milline on ülekaaluks avalik huvi asja vastu ning ei nähtu, miks on määratud kaebajale, kellel on väike sissetulek, sunniraha 10.000 krooni. Samuti ei ole täidetud kõik HMS § 54 tulenevad nõuded. Seega ei ole vaidlustatud ettekirjutus, sunniraha rakendamise täitekorraldus ja korraldus sunniraha rakendamise tähtaja pikendamiseks õiguspärased. Kohtuistungil nendib kaebuse esitaja, et soojakuid on vaja ehitustegevusel ehitusmaterjalide hoidmiseks ning krundi pinnale ei ole võimalik soojakuid asetada, kuna see takistaks garaažidele juurdepääsu. Kaebaja esindaja esitab kohtule Vaksali 27a naabrite allkirjadega avalduse tõendamaks, et naabreid ei häiri garaažide katusele paigaldatud ehitussoojakud.

Vastustaja seisukohalt tuleb jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutuses nr. 61 on põhjalikult selgitatud ehitise mõistet ja motiveeritud miks vaidlusaluse hoone laiendus vastab ehitise mõistele. Vastustaja on viidanud Ehitusseaduse § 2 lg 1 ning asunud seisukohale, et ehitisena tuleb käsitleda inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta ei suuda selle omanik omal jõul muuta ja mille teisaldamine on võimalik üksnes abivahendeid kasutades. Garaažide peale tõstetud ehitussoojakuid tuleb mõista kui inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, millel on katus, siseruum ja välispiirded ning mille asukohta ei saa omanik ise omal jõul muuta ning selle teisaldamine on võimalik abivahendeid kasutades. Vaksali 27a krundil on ehitussoojakud tõstetud garaažikatusele pealeehitamise teel. Ettekirjutuses on märgitud, et ehitamist on teostatud ilma ehitusloata, millega on rikutud ehitusseaduse sätteid, kaebuse esitaja ei ole ehitusluba taotlenud. Vastustaja on seisukohal, et ettekirjutus on tehtud kooskõlas kehtiva õigusega ja selle alusel, ettekirjutus on piisavalt motiveeritud ning nii kaevatav ettekirjutus kui kaebaja poolt vaidlustatud sunniraha rakendamise otsus on õiguspärased ja nende tühistamiseks puudub alus. Linnavalitsus on rõhutanud, et garaažide katused ja kandvad konstruktsioonid ei ole nende esialgsel ehitamisel kavandatud raskete ehitussoojakute püstitamiseks, mistõttu võib toimuda konstruktsioonide varing. Ehitusseadus sätestab ehitisele vastavad nõuded ning sellest tulenevalt peab olema tagatud rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus

Ehitusseaduse § 3 sätestatud nõuetele. Linnavalitsus leiab, et soojakute püstisel kujul garaažide katusele püstitamine ja asjaolu, et soojakud on garaažist erinevad, ei välista seda, et püstitamise tulemusel on tegemist teistsuguse ehitisega, st. laiendatud garaažiga. Kui soojakud on ühendatud garaažikatuse kaudu, siis on visuaalsel vaatlusel näha laiendatud ehitis tervikuna. Tartu Linnavalitsus on viidanud Tartu Linnavalitsuse 05.10.1999 korraldusele nr. 2784, mis näeb ette Vaksali 27a garaažide lammutamise. Ehitusseaduse § 40 lg 2 näeb ette ühe lammutamise alusena, et õigusliku aluseta ehitatud ehitise omanik peab sellise ehitise lammutama ettekirjutusega määratud kuupäevaks. Ehitusseaduse § 61 lg 6 kohaselt lõigetes 1-3 nimetatud ettekirjutuse täitmata jätmisel võib ehitusjärelevalvet teostav isik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.

Kohtu seisukohad: Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tutvunud asja materjalidega, asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele.

Tartus, Vaksali tn. 27a krundi omanik Kaido Randla on paigutanud nimetatud aadressil asuvale garaažiboksile (kolmeosaline) mobiilsed ehitussoojakud. Soojakuid on kaks , kumbki 30 m2. Remonti vajavad soojakud , mis on valminud 1970. aastal , ning samuti garaažid. Soojakud on kaebaja sõnutsi püstitatud selleks , et pärast soojakute remonti saab omanik paigutada soojakutesse garaaži remondiks vajaminevaid ehitusmaterjale. Kohtuistungil on kaebaja andnud selgituse, et soojakuid oli võimalik paigaldada ainult garaažide peale,. kuna maapinnal (krundil) puudub selleks võimalus. Kaebaja on lubanud tööde lõppedes soojakud teisaldada ning linnavalitsuses asja menetluse käigus on kaebaja väitnud, et umbes aasta kulub nii soojakute remonditöödeks ning teine samapalju aega kulub garaažide remondiks. Tartu Linnavalitsus on teinud ettekirjutuse nr. 61 04.10.2007 ning kohustanud omanikul lammutada tähtajaga 19.10.2007 ehitise osa (ehitussoojakud) ning taastada endine olukord, kuna Tartu Linnavalitsus on lugenud soojakute püstitamist garaažidele omavoliliseks ehitiseks. Vaidlus antud asjas käib selle üle, kas soojakute püstitamisega garaažiboksi katusele on tegemist ehitisega ning kas selleks on vaja ehitusluba. Kaebaja on seisukohal, et ehitusluba ei ole vaja taotleda. Tartu Linnavalitsus on leidnud, et Vaksali 27a krundil on ehitussoojakud tõstetud garaažikatusele, mida tuleb käsitleda kui inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklikku asja, mille asukohta omanik ei suuda ise omal jõul muuta, vaid kasutab selleks abivahendeid. Kohtuistungil on kaebuse esitaja vastanud linnavalitsuse esindajale, et on kasutanud kraanat soojakute tõstmiseks garaaži katusele. Tulenevalt Ehitusseaduse § 2 lg 1 on ehitis aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Linnavalitsus on viidanud Riigikohtu lahendile (haldusasi 3-1-1-44-06) ja märkinud et otsuses on seisukoht Ehitusseaduse § 2 lg 1 tõlgendamisel. Otsuses on märgitud, et ehitise ja ehitamise mõistete sisustamisel tuleb lähtuda Ehitusseaduse vastavatest sätetest. Selleks, et otsustada, kas mingi inimtegevuse tulemusena valminud asi, millel on katus, siseruum ja välispiirded, on ehitis või mitte, tuleb Ehitusseaduse §

2 lg 1 kohaselt tuvastada objekti aluspinnasega ühendatuse kohtkindlus. Ehitusseaduse § 2 lg 1 mõistes peab hoone olema aluspinnasega kohtkindlalt ühendatud. See tähendab, et selle asukohta ei ole võimalik omal jõul muuta ning selle teisaldamine on võimalik abivahendeid kasutades. Kaebaja on ise määranud koha, kuhu soojakud püstitada ning püstitamiseks on kasutanud kraanat. Ehitusseaduse § 18 lg 2 kohaselt peab ehitis vastama sama seaduse § 3 nõuetele. Põhimõtteliselt on tegemist garaažiboksi muutmisega, milleks ei ole taotletud ehitusluba Antud juhul on tegemist Ehitusseaduse § 2 lg 6 p. 2 mõistes ehitise laiendamisega, kuna garaažikatusele on paigaldatud ehitussoojakud, mis toetuvad kohtkindlalt garaažikatusele, seega on tegemist garaažide laiendamisega pealeehitamise teel.

Ehitise laiendamine toimub juurde-, pealevõi allaehitamise teel (Ehitusseadus § 2 lg 7). Samuti peab ehitamine olema kooskõlas detailplaneeringuga. Antud juhul vastavalt 05.10.1999 Tartu Linnavalitsuse korraldusega nr. 2784 kehtestatud detailplaneeringule, kuulub Vaksali 27a krundil olev garaažiboks lammutamisele, millest ka kaebuse esitaja on teadlik, kuid sellest hoolimata on ta alustanud garaažide laiendamist pealeehitamise teel. Tulenevalt Ehitusseaduse § 29 lg 1 p. 1 kohaselt on ehitise omanik kohustatud enne ehitamise alustamist taotlema ehitusloa, kui ehitusluba on nõutav.

Ehitusluba on nõutav tulenevalt Ehitusseaduse § 12 lg 2 ning Ehitusseaduse § 12 lg 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile. Eeltoodu alusel on kaebaja omavoliliselt asunud ilma registreerimata ehitusprojekti ja ehitusloata ning vastuolus kehtestatud detailplaneeringuga laiendama ehitist, kui ehitusluba oleks olnud nõutav. Ehitisele on püstitatud oma nõuded, mis tulenevad Ehitusseaduse § 3 lg 1 , mille kohaselt tuleb ehitise rekonstrueerimise ja laiendamise korral tagada rekonstrueeritavate või laiendatavate osade vastavus Ehitusseaduse § 3 ehitisele esitatud nõuetele, et muud mõjud ei põhjustaks ehitise või selle osa varisemist või selle aluspinnase deformatsioone, et ehitisel oleks takistatud tule ja suitsu levimine, samuti tule levik naaberkruntidele.

Kaebaja ise on tunnistanud, et garaaže on vajalik remontida, mistõttu on ilmne, et remonti vajavatele garaažidele peale püstitatud remonti vajavad soojakud võivad tervikuna olla varisemisohus , võivad ohustada kellegi elu, tervist või vara. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et linnavalitsus on õigesti toiminud tehes ettekirjutuse nr.

61 tuginedes Ehitusseaduse § 61 lg 1 p. 1 ja p. 5 sätetele. , mille kohaselt teeb linnavõi vallavalitsuse ehitusjärelevalvet teostav ametnik ehitise omanikule ettekirjutuse, kui ehitamise käigus ei peeta kinni detailplaneeringust või ehitatakse ehitusloata. Antud juhul esineb ettekirjutuse tegemiseks kaks asjaolu. Ehitusseaduse § 61 lg 6 kohaselt ettekirjutuse täitmata jätmise tõttu võib ehitusjärelevalvet teostav isik rakendada sunnivahendit asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha ülemmäär on 10.000 krooni.. Ettekirjutus on tehtud 04.10.2007 ning tähtaeg omavolilise ehitise (püstitatud soojakute) lammutamiseks on antud 19.10.2007, seega oli kaebajal aega 15päeva ehitussoojakute likvideerimiseks. Kuna kaebaja ei likvideerinud omavolilise ehitise osa määratud tähtajaks, seega ei täitnud ettekirjutuse nõuet, rakendati kaebaja suhtes sunniraha 10.000 krooni - tasumise tähtajaga 23.11.2007. Kaebaja on leidnud, et sunniraha rakendamisel ei ole arvestatud tema sissetulekuga, oleks võidud määrata väiksem sunniraha. Kohus on seisukohal, et ettekirjutuses oli hoiatus, et ettekirjutuse täitmata jätmisel rakendub sunniraha 10.000 krooni , millega kaebajal tulnuks arvestada ning kaebaja ei ole toonud ka ühtki põhjust mis takistas tal ettekirjutust täita, et vältida sunniraha rakendamist. Samas ei ole kaebaja pöördunud ka linnavalitsuse poole sunniraha suuruse osas seoses sissetuleku ja pere suurusega, mistõttu puudus linnavalitsusel võimalus kaaluda nende asjaolude arvestamist. Tartu Linnavalitsus on 05.06.2008 pikendanud sunniraha rakendamise tähtaega ning määranud uueks kuupäevaks 04.07.2008, misjärel on kaebaja kohtu poole pöördunud. Kokkuvõttes asub kohus seisukohale, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Haldusaktid on vormistatud nõuetekohaselt, on motiveeritud ning haldusaktides on välja toodud nii faktilised kui õiguslikud alused, kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist kohus ei tuvastanud. Kaebaja poolt esitatud naabrite allkirjadega avaldus, ei muuda kohtuotsuse motiive ning on võetud asja juurde illustreeriva materjalina. Kaebaja poolt viidatud Riigikogu seaduseeelnõule nr. 389 SE I (algatatud 13.11.2008) seletuskirja lisale 3, ei ole asjakohane, kuna Ehitusseaduse muutmise seadus ei ole seadusena vastu võetud, tugineda saab kehtivale seadusele. Kohus lähtub HKMS § 25 lg 1 , HKMS § 26 lg 1 p. 6. Menetluskulud jäävad poolte kanda.

Kohtunik Mare Priks