1-08-13807/2 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1(4) Toimik nr 1-08-13807

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 05.jaanuaril 2009 Kohtla-Järve kohtumajas Kohtuasja number 1-08-13807 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Olga Štšeglova juuresolekul Tõlk Leonora Nõmmik Prokurör Prokuröri abi Ave Arnim Kohtuasi Viru Vangla materjalid K.N-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 05.jaanuaril 2009 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu

K.N, isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas.

RESOLUTSIOON

Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras:

Jätta K.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 21.10.2008 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K.N-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

K.N tunnistati süüdi 08.04.2002 Kohtla-Järve Linnakohtu poolt KarS § 101 p 2,5,7

järgi ning karistati vangistusega 11 aastat. KrK § 45 alusel arvestati karistuse tähtaja hulka

eelvangistuses viibitud aeg kokku 10 kuud ja 28 päeva ning määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 1 kuu ja 2 päeva vabadusekaotust.

Karistuse kandmise algus 08.04.2002 ja lõpp 10.05.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 10.09.2008.

2(4)

Kinnipidamisasutusest K.N-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on vangistuse jooksul korduvalt distsiplinaarkorras karistatud. Vabanemisel soovib elama asuda abikaasa T B juurde xxx linnas. Kinnipeetav omab põhiharidust ja töökogemus on

ainult hulgilaos laadijana. Enne vangistust isik ei töötanud, 3 kuud oli arvel tööturuametis

tööotsijana. Murru Vanglas töötas majandustöödel koristajana. Viru Vanglas esitas avalduse töötamiseks, kuid nõusolekut ei saanud. Majanduslikult toetavad teda abikaasa ja ema. Arvestades tema kuritegu mille tõttu ta vanglas karistust kannab, räägib tema agressiivsusest, julmusest,

impulsiivsusest, kuna ta külmavereliselt peksis inimese surnuks. On tõenäosus, et ta ei muutu, arvestades seda, et tal on vanglas palju distsiplinaarkaristusi samas võib vabaduses kinnipeetaval tulla raskusi end vaos hoida, seaduste järgi elada. Kõrge enesehinnanguga, hindab oma võimalusi üle, seetõttu võib tal tekkida uusi psühholoogilisi ja olmelisi probleeme. Stressi situatsioonis võib

ta sooritada uue kuriteo, sest ei tule ise stressiga toime ja ei oska abi küsida. Kuriteo sooritas alkoholijoobes. Alkoholi mõju all käitub mõtlematult, kuni kuritegudeni välja. Isiku sõnul läbis Murru Vanglas Viha juhtimise treeningu. Peale vabanemist puudub kindel töökoht, mis võib olla takistuseks õiguskuulekaks eluks, kuna isik võib leida kergema rahateenimisallika.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik süüdimõistetu tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamisega ei nõustu. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kinnipeetava

puhul on uue kuriteo toimepanemise risk seoses tema töö ja sissetulekuga, majandusliku toimetulekuga ning tema elustiiliga on kõrge. Kinnipeetaval on vanglas palju distsiplinaarkaristusi,

samas võib vabaduses tal tulla raskusi enda vaos hoidmisega, seaduste järgi elamisega. Üsna

tõenäoliselt võib taastuda endine sõltuvuslik käitumismuster, mis takistab kriminaalhoolduse teostamist (alkoholijoobes käitub mõtlematult, muutub agressiivseks).

K.N taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Peale võimalikku vabanemist asub ta elama oma abikaasa juurde xxx linnas. Tööd loodab saada xxx. Ta

on töötanud vanglas ja hüvitanud oma hagisid. Põhiharidust tal ei ole, sest vanglas otsustas ta

pigem töötamise kasuks. Ta on osalenud Vija juhtimise programmis aastal 2004, kuid see katkestati.

Prokurör ei toeta isiku enne tähtaega vabastamist. K.N kannab karistust raske

isikuvastase kuriteo toimepanemiseskahe isiku tapmises eriti julmal viisil. Samuti tema käitumine vanglas distsiplinaarkaristuste suur arv näitab, et ta ei oska oma käitumist kontrolli all hoida. Kinnipeetav ei ole ette valmistatyud vabanemiseks, tal ei ole läbitud ühtegi proggrammi, mis võiks aidata isikul vabaduses toime tulla ja asjaoludega uuesti kohaneda. Kinnipeetaval ei ole omandatud põhiharidust, garanteeritud töökohta ei ole, seega tema võmalused tööturul on viletsad. See suurendab uue kuriteo toimepanemise riski.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja kaitsja arvamused, leiab, et K.N tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekohane.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik K.N-i isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on 2 korda kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, aastatel 2001 ja 2002.

K.N on varem toime pannud varavastase kuriteo. Viimase kohtuotsusega on

K.N süüdi mõistetud esimese astme raske isikuvastase kuriteo kahe isiku tahtliku

3(4) tapmise huligaansel ajendil eriti julmal viisil eest vabadusekaotusega 11 aastat. Kohtuotsusest (lk

6-11) on näha, et kuritegu on toime pandud grupis (2 isiku poolt), alkoholijoobes ja kuriteo toimepanemise asjaolud on küünilised. See näitab, et K.N-i käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase kallakuga.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud aastatel 2001 kuni 2006 17 distsiplinaarkaristust. Kohus kontrollis K.N-i

isiklikku toimikut, millest on näha, et isikut on 2007 aastal karistatud veel 4 korral distsiplinaarkorras. 17.04.2007 karistati kartserisse paigutamisega 7 ööpäevaks, sest ta 20.03.2007

hoidis enda juures keelatud esemeid 2 SIM-kaarti. 18.07.2007 karistati noomitusega, sest ta

21.06.2007 puudus kella 07.00 loenduselt. 19.06.2007 karistati kartserisse paigutamisega, kuna

24.05.2007 väljus eluosakonnast sööklasse ilma nimesildita. 21.06.2007 karistati kartserisse

paigutamisega 10 ööpäevaks, kuna ta 25.05.2007 ei kandnud sööklast väljudes nähtaval kohal

nimesilti. Nimetatud karistused on aga jäänud kajastamata vangla koostatud kinnipeetava

iseloomustuses. Kinnipeetava iseloomustusest on näha, et K.N-i on karistatud noomitustega selle eest, et ta 28.07.2007 kell 15.30 ja samal päeval kell 15.20 üritas pikaajaliselt kokkusaamiselt tulles tuua eluosakonda keelatud aineid. 28.07.2007 kell 15.20 asetleidnud juhtumi kohta K.N-i isiklikus toimikus informatsioon puudub. Vangla koostatud iseloomustusest on näha, et K.N-i on 2008 aastal karistatud 2 korral

distsiplinaarkorras. 28.01.2008 karistati kartserisse paigutamisega 15 ööpäevaks, sest ta rääkis

kambris mobiiltelefoniga, viskas telefoni kambri uksest koridori. Samuti karistati K.N-i pikaajalise kokkusaamise keeluga, sest ta 10.10.2007 hoidis enda juures keelatud eset 24

cm teritatud metallvarrast. Viimati nimetatud juhtumi kohta aga isiklikus toimikus igasugune informatsioon puudub. Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole K.N oma käitumist ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist

kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane

käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval ajal süüdimõistetu ei ole hõivatud ei töö ega õppimisega. K.N ei ole vangistuse jooksul

läbinud ühtegi sotsiaalprogrammi, mis aitaksid teda võitlemaks agressiivsuse ja alkoholi kuritarvitamisega.

K.N on kehtiv isiksusttõendav dokument ID- kaart kehtivusega kuni 18.07.2015.

Vabanedes on K.N kindel elukoht abikaasa T B juures xxx linnas. Kriminaalhooldaja ettekandest on näha, et korter, kuhu vabanemisel kinnipeetav soovib elama minna on 3-toaline ja heas korras. Korter kuulub T B isale. Nimetatud korteris elavad peale T veel tema ema ja vanaema. Majanduslik olukord on perekonnas rahuldav. Samuti on näha, et K.N-i abikaasa T töötab ja tema kuupalgaks on 8000 krooni ja ta on nõus materiaalselt toetama kinnipeetavat. Kinnipeetava ema töötab ja on nõus oma poega vabanemisel materiaalselt toetama. Vabanedes ei ole K.N kindlat töökohta ega sissetulekuallikat. Samuti puudub tal töökogemus ja eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Samuti alkoholi tarbimine omakorda suurendavad uue kuriteo toimepanemise ohtu. Kriminaalhooldaja ettekandest (lk 4-5) on näha, et kinnipeetava ema sõnul on K.N võimalus asuda tööle AS xxx-i. Materjalide juures aga puudub garantiikiri isiku tööle võtmiseks.

Arvestades K.N-i poolt toimepandud kuriteo asjaolusid ja raskust, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Kohus leiab, et toimepandud kuriteo asjaolud ja süüdimõistetu käitumine kogu vangistuse ajal kaaluvad üle tema võimalused vabaduses. Karistuseaja lõpuni on jäänud veel üle kolme aasta. K.N-i puhul peab kohus eriti tähtsaks koolitamist ning sotsiaalabiprogrammides osalemist.

Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

4(4)

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale

mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu

K.N-i temale Kohtla-Järve Linnakohtu 08.04.2002 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Kohtunik Inna Kirsipuu