2-08-27954/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

1 Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 26. märtsil 2009.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantseleis Tsiviilasja number 2-08-27954 Tsiviilasi R J hagi JZ vastu lapsele kohtumäärusega 2-07-44326 kinnitatud elatise vähendamiseks 2000 kroonile Tsiviilasja hind 9000.00 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: R J (endine perekonnanimi A ) (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kostja: JZ (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Kohtuistungi aeg ja koht 16.02.2009.a Tallinnas Resolutsioon Jätta R J hagi JZ vastu lapsele kohtumäärusega 2-07-44326 kinnitatud elatise vähendamiseks 2000 kroonile rahuldamata. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotus Hagimenetluse kulud jäävad hageja kanda.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 07.12.2007.a Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-07-44326 kompromissileping, mille kohaselt hageja nõustus tasuma kostjale nende ühise lapse A (sünd xxx.a) elatusraha 3000.00 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Lapse ülalpidamiskulud olid 3513.00 krooni. Hageja ei ole suutnud sellises summas elatusraha tasuda. Hageja igakuine töötasu on 4500.00 krooni, igakuine laenukohustus 3500.00 krooni. Hageja elab koos uue abikaasaga ämma korteris, igakuised üürija halduskulude maksed on 6000.00 krooni. 01.07.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja vähendada poeg Andreile väljamõistetud igakuist elatusraha kuni 2000.00 kroonini.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja leiab, et puudub alus väljamõistetud elatisraha vähendamiseks, kuna see katab vaid lapse minimaalsed vajadused käesoleval ajal. Hageja varjab oma tegelikke

2 sissetulekuid, kostjaga kooselu ajal sai ta elektrikuna töötades ümbrikupalka ja tal oli mitteametlikke lisasissetulekuid. Hageja sissetulekud võimaldavad tal tasuda igakuiselt pangalaene. Väheveenev on asjaolu, et hageja tasub ämmale korteris elamise eest üüri. Kostja on töötu ja oma ema ülalpidamisel. Kostja oleks leidnud tööd Soomes, kuid hageja keelas tal koos lapsega Soome minna nõudes selle eest elatisest loobumist. Hageja ei täitnud 28.12.2007 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi, mistõttu pidi kostja nõudma elatist lapsele kohtutäituri vahendusel.

Kohtuotsuse põhjendused Harju Maakohtu 28.12.2007.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-07-44326 kinnitas kohus poolte 07.12.2007.a sõlmitud kompromisslepingu. Selle kohaselt kohustus kostja alates 17.12.2007.a maksma elatusraha poolte ühise lapse A A ülalpidamiseks 3000.00 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Elatise suurust võib perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 61 lg 3 järgi muuta, kui vanema varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Kuna hageja on väitnud, et tema sissetulekud on vähenenud võrreldes kompromissi kinnitamise ajaga ning lapse kulutused olid ülepaisutatud, mida ta aga kompromissi sõlmimise ajal ei vaidlustanud, siis kohus kontrollib, kas hageja varaline seisund või lapse vajadused on muutunud võrreldes poolte vahel sõlmitud kompromissilepingu sõlmimise ajaga, detsembris 2007.a. Hageja esitatud pangakonto väljavõttega ja E OÜ 17.09.2008.a tõendiga on tõendatud, et hageja igakuine töötasu 2008.aaastal on keskmiselt 4500-5200 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et tal 2007.a oleks olnud igakuiselt suurem töötasu. Pangakonto väljavõttelt nähtub, et hagejal on lisaks palgale ka teisi sissetulekuid, näiteks märtsikuus 4000 krooni, aprillikuus 2000 krooni, juunikuus 2000 krooni. Hansapanga laenu tagastamise graafikust nähtub, et hageja sõlmis AS-ga Hansapank (praegune ärinimi Swedbank AS) laenulepingu , mille esimese osamakse tagastamise tähtaeg oli 12.12.2007.a. ning tarbijakrediidilepingu maksegraafikust nähtub, et hageja sõlmis B AS-ga (praegune ärinimi B AS) tarbijakrediidilepingu , mille esimese osamakse tagastamise tähtaeg oli 13.12.2007.a. Seega kompromissi sõlmise ajal, 07.12.2007.a, olid hagejal teada tema igakuised laenukohustused pankade ees ning ta sai ja pidi kompromissi sõlmides nende kohustusega arvestama. 01.01.2008.a sõlmitud eluruumi üürilepingust nähtub, et S J annab üürile K J eluruumi Tallinnas xxx, üürnikuga koos asub sinna elama hageja ning igakuise üüri suuruseks on 4000.00 krooni. Hageja ei ole põhistanud, miks tema ja ta abikaasa üürivad abikaasa emalt korterit nii kõrge hinna eest ega tõendanud üüri tasumist. Hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu 2008 aasta kuue kuu jooksul mitte ühegi üürisumma ega korteri muude kuludega seotud makse tasumist. Tsiviilasja nr 2-07-44326 toimikust nähtub, et lapse igakuised kulused 2007.a olid keskmiselt 5313.00 krooni. Nimetatud suurusele hageja vastu ei vaielnud. Hageja ei ole esile toonud ühtegi lapsele tehtavat kulutust, mis võiks olla põhjendamatult suur ega tõendanud oma väiteid ülepaisutatud kulutuste kohta. Hageja ei ole tõendanud, et lapse vajadused oleksid võrreldes kompromisslepingu sõlmimise ajaga vähenenud. Hageja pangakonto väljavõtted tõendavad, et ta ei ole elatise kokkulepet täitnud ning elatusraha pangaülekannete selgitused näitavad hageja vastumeelsust kostjale lapse ülalpidamiseks elatist tasuda. Kostja leiab, et võrreldes 2007.a seisuga on kulutused lapsele suurenenud. Selle tõendamiseks on kostja esitanud lasteaia arve, igapäevaseid toidu tšekke, Eesti Energia AS arveid, KÜ A/B arveid, pangakonto väljavõtte. Kohus leiab, et lapse igakuised vajadused summas 5313.00 krooni on mõistlikud ega ole ülepaisutatud. Kostja on individuaalse tööotsimiskava, 08.01.2009.a, kohaselt töötu ja saab kuni 16.07.2009.a töötutoetust. Seega on kostja võimalused kanda lapse vajaduste rahuldamiseks vajalikud kulutused

3 oluliselt halvemad, kui hagejal, kes omab töökohta. Järelikult tuleb hagejal kanda suurem osa lapsele vajalikest kulutustest. Kuna hageja ei ole tõendanud, et tema varaline seisund või lapse vajadused oleksid muutunud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga, 07.12.2007.a, siis tuleb jätta hagi rahuldamata ja Harju Maakohtu 28.12.2007.a kohtumääruses tsiviilasjas nr 2-07-44326 kokkulepitud elatise suurus muutmata.

Menetluskulude jaotus Juhindudes riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 2 riigilõivu käesolevas kohtuvaidluses pooltel elatise nõudelt tasuda ei tule, kuid muud hageja menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Kohtunik: