2-09-1307/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Legislator summary
AI generated2-09-1307
Legislator headnote
AI generated2-09-1307/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 2-09-1307
Keywords
AI generatedRelated Decisions
Full text
2-09-1307
1
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus
Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-09-1307 Tsiviilasi S AS (endine ärinimi AS H ) hagi VK`i vastu võla nõudes.
Tsiviilasja hind 125 408.50 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S AS (registrikood xxx asukoht xxx); Hageja esindaja S Kark
Kostja VK (isikukood xxx, praegune viibimiskoht: xxx)
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtuotsusega. 2. Välja mõista VK`ilt võlg 150 034.41 (ükssada viiskümmend tuhat kolmkümmend neli krooni ja nelikümmend üks senti) krooni S AS-i kasuks. 3. Välja mõista VK`ilt alates 10.01.2009 viivis protsendina põhinõudest (124 081.17 krooni) kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7 % aastas) S AS-i kasuks. 4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. 5. Toimetada käesoleva kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte.
Kohtukulude jaotus Välja mõista VK`ilt menetluskuludena 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni S AS-i kasuks.
Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada
2-09-1307
2 kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Menetluse käik
Aktsiaselts Hansapank esitas 13.01.2009 kohtule hagi VK`i vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.08.2006 käenduseta väikelaenulepingu , mille kohaselt võimaldas hageja kostjale laenu summas 150 000 krooni, tagastamise lõpptähtajaga 25.07.2010. Kasutatud laenusumma eest kohustus kostja tasuma hagejale intressi 14% aastas. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 25.06.2007. Hageja ütles lepingu ennetähtaegselt üles 19.11.2007. Seisuga 09.01.2009 moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 150 034.41 krooni, millest põhiosa on 124 081.17 krooni, intress 8 651.85 krooni, põhiosa viivis 15 808.51 krooni (ajavahemiku eest 25.06.2007 kuni 20.11.2007), leppetrahv 1 327.33 krooni ja leppetrahvi viivis 165.55 krooni (ajavahemiku eest 20.11.2007 kuni 09.01.2009).
Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Kostjale toimetati määrus ja hagimaterjalid isiklikult kätte 04.03.2009.
Kostja esitas 12.03.2009 kohtule kirjaliku vastuse, milles võttis hagi õigeks, tunnustades tema vastu suunatud nõuet.
Kohtuotsuse põhjendused
Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.
Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 94, § 82 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 ja § 161.
TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Juhindudes TsMS § 174¹ lg-st 1 määrab kohus kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kostjalt menetluskulud summas 12 500 krooni, mis on
2-09-1307
3 riigilõiv hagi esitamisel. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 12 500 krooni.
Peeter Pällin Kohtunik