3-09-608/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-608 Haldusasi OÜ Giromax kaebus perioodil 01.03.2005-20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 467 613 krooni Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Giromax, esindajad vandeadvokaadid Rene Varul, Kaspar Lind ja Andrus Lillo; Vastustaja – Vabariigi Valitsus, seadusjärgne esindaja Sotsiaalministeerium, volitatud esindaja Helen Tralla Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ja lõpetada menetlus OÜ Giromax kaebuses perioodil 01.03.2005- 20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 467 613 krooni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Akos Apteek, OÜ Giromax ja OÜ Raja Apteek esitasid 20. detsembril 2007. a Vabariigi Valitsusele ja Sotsiaalministeeriumile „Taotluse kahjude hüvitamiseks“ seoses Vabariigi Valitsuse määrusega ravimite juurdehindluse piirmäärade ebaõige kehtestamise tõttu ravimite jaemüügiga tegelevatele ettevõtetele tekitatud kahjudega. Taotluse kohaselt on alates 1. märtsist 2005. a kuni taotluse esitamise hetkeni avaldajatele tekkinud kahju kogusummaks 2 837 827 krooni. Avalduses märgiti: „Käesolevaga esitame taotluse kahjude ja viivise hüvitamiseks ja sellega seotud tingimuste

2 üle läbirääkimiste alustamiseks, mille raames on meil võimalik esitada juba konkreetsed kalkulatsioonid kaalutud keskmiste juurdehindluse määramisel ja kahjude arvestamisel.“

2. Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastuses kahju hüvitamise taotlusele leiti, et kahjunõue on alusetu ning keelduti kohtuväliste läbirääkimiste alustamisest kahju hüvitamiseks.

3. 14. augustil 2008. a esitasid OÜ Akos Apteek, OÜ Giromax ja OÜ Raja Apteek Vabariigi Valitsusele taotluse hüvitada neile kahju, mis 2008. aasta I kv seisuga oli kokku 3 310 267 krooni. Taotlusele vastust ei saadud.

4. 12. novembril 2008. a esitas OÜ Giromax Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsuselt 528 911 krooni väljamõistmiseks. Tallinna Halduskohtu 28. novembri 2008. a määrusega võeti kaebus menetlusse.

5. Vabariigi Valitsus esitas 13. jaanuaril 2009. a kohtule taotluse lõpetada asja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Vastustaja leiab, et kahjunõue tulnuks vastavalt RVastS § 18 lõikele 2 esitada halduskohtule kahe kuu jooksul arvates esimesest keeldumisest, s.o Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastusest teadasaamisest.

6. OÜ Giromax leiab, et kohtusse pöördumise tähtaeg ei hakanud kulgema alates Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastusest teadasaamisest, sest esimesel korral tehti vastustajale pelgalt ettepanek alustada läbirääkimisi kahju hüvitamise üle, mida aga ei saa samastada kohtuväliselt kahju hüvitamise taotluse esitamisega.

7. Alternatiivselt taotleb OÜ Giromax kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastuskirjas ei olnud vaidlustamisviidet. Vabariigi Valitsus vaidleb tähtaja ennistamise taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebuse esitaja nõuab Vabariigi Valitsuselt kahju hüvitamist, mis seisneb tema poolt müüdud ravimitelt seaduses ettenähtust väiksema juurdehindluse tõttu saamata jäänud tulus. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määrusega nr 36 “Ravimite hulgija jaemüügi juurdehindluse piirmäärad ning nende rakendamise kord” (jõustus 1. märtsil 2005. a) kehtestatud metoodika ei vasta RavS § 15 lg 2 ja 3 tulenevale põhimõttele, et ravimite jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus peab jääma vahemikku 21-25%. 2007. aastal teostatud analüüsi kohaselt oli jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus tegelikult mitte üle 18,66%.

9. OÜ Giromax kaebuse haldusasjas nr 3-08-2268 (hiljem liidetud ühte menetlusse OÜ Akos Apteek ja OÜ Raja Apteek kaebustega haldusasjana nr 3-08-2267) ja OÜ Rewilo 16. aprilli 2008. a kohaselt on OÜ Giromax kahjunõue esitatud ajavahemikus 1. märts 2005. a kuni 31. märts 2008. a saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Tallinna Halduskohtu 24. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2267 eraldati omaette menetlusse muuhulgas OÜ Giromax nõue perioodil 01.03.2005- 20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 467 613 krooni (s.o käesolev haldusasi nr 3-09-608).

10. Kohus jääb haldusasjas nr 3-08-2267 25. veebruaril 2009. a tehtud määruses võetud seisukoha juurde, et OÜ Giromax esitas kohtuväliselt taotluse kahjude hüvitamiseks juba 20. detsembril 2007. a, vastustaja keeldus kahju hüvitamisest 19. veebruaril 2008. a ning seetõttu on halduskohtule 12. no-

3 vembril 2008. a esitatud kaebus RVastS § 18 ja HKMS § 9 lg 3 järgi mittetähtaegne. Kuid kahju hüvitamise kaebus on mittetähtaegne vaid osaliselt, s.o kohtuvälises korras esitatud taotlusega kattuvas osas ehk perioodil 1. märts 2005. a – 20. detsember 2007. a tehtud tehingutelt saamata jäänud tulu osas. Vastavalt 20. märtsil 2009. a OÜ Giromax poolt esitatud nõude täpsustusele on kahjusumma perioodi 01.03.2005-21.12.2007 eest 467 613 krooni.

11. Kohus leiab, et OÜ Giromax kaebuses perioodil 01.03.2005-20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 467 613 krooni tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja asja menetlus lõpetada. Tähtaja ennistamiseks puuduvad HKMS § 12 lõikes 3 ettenähtud mõjuvad põhjused.

12. Tähtaja ennistamise taotluses esitab OÜ Giromax uuesti haldusasjas nr 3-08-2267 25. veebruaril 2009. a tehtud määruses ümberlükatud väiteid, et OÜ Giromax taotluse puhul polnud tegemist „ametliku kahju hüvitamise taotlusega“, keelduti üksnes läbirääkimistest, mitte kahju hüvitamisest jne. Kohus leiab jätkuvalt, et OÜ Giromax esitas vastustajale selgesõnalise kahju hüvitamise taotluse ning ei pea vajalikuks korrata 25. veebruari 2009. a määruse põhjendusi. Samuti on kohus jätkuvalt seisukohal, et Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastus on käsitatav kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisena. Asjaolu, et kirja viimase lõigu kohaselt ei peeta vajalikuks ega võimalikuks alustada läbirääkimisi kahjunõude üle, ei tähenda, et vastuskiri käib üksnes läbirääkimiste ettepaneku kohta. Kirja tervikuna vaadates on selge, et ministeerium pidas kahjunõuet põhjendamatuks ja jättis selle rahuldamata, mistõttu puudus igasugune vajadus läbirääkimiste pidamiseks, mis kaebajate taotluse kohaselt oli vajalik kahjude kalkulatsioonide täpsemaks esitamiseks. Kohus juhib veelkord kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et isegi juhul kui lugeda Sotsiaalministeeriumi 19.veebruari 2008. a vastust selliselt, et selles ei ole lahendatud kahju hüvitamise taotlust, on kohtukaebus mittetähtaegne, kuna RVastS § 18 lõike 2 kohaselt tulnuks kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul ka juhul, kui kahju hüvitamise taotlus jäeti tähtaegselt lahendamata.

13. Järgmiseks tuleb lahendada küsimus, kas Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastuskirjas vaidlustamisviite puudumine toob käesoleval juhul kaasa kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise. Nimelt kaebuse esitaja väide, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise korral peab haldusorgan selgitama isikule tema õiguste kohtuliku kaitse korda ja tähtaegu, on iseenesest õige.

14. Asjaolust, et riigivastutuse seadus näeb ette avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadu tagastamise küsimuse lahendamise haldusaktiga, kuid vaikib kahju hüvitamise taotluse lahendamise vormi osas, ei ole mõistlik teha kaugeleulatuvaid tagajärgi selle kohta, kas kahju hüvitamisest keeldumine tuleb vormistada haldusaktiga või mitte. Lähtuda tuleb keeldumise õiguslikust sisust. Kohus leiab, et kuna riigivastutuse seadus on kahju hüvitamise taotluse menetluse korra osas napp, tuleb taotluse menetlemisele kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid, sest taotluse lahendamine toimub vaieldamatult haldusmenetluses (HMS § 2). Haldusmenetluse seadus ja Riigikohtu praktika lähtuvad põhimõttest, et isiku poolt haldusorganile esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks tuleb haldusorganil anda haldusakt (HMS § 43 lg 2, lg 3 p 2 ja lg 4 p 2). Riigikohtu halduskolleegiumi 10.mai 2001. a määruses nr 3-3-1- 24-01 ja 12. juuni 2008. a määruses 3-3-1-29-08 leiti, et toimingu sooritamisest keeldumine vormistatakse haldusaktiga. Riigikohtu üldkogu 1. veebruari 2008. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-07 punktis 40 asuti RVastS § 18 lõikega 2 analoogilise sisuga riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lõike 6 (mille järgi võib isik, kelle taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata või läbivaatamata, esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel) tõlgendamisel seisukohale, et AVVKHS § 4 lõikes 6 nimetatud kaebuse läbivaatamisel on halduskohtul õigus Rahandusministeeriumi asemel otsustada hüvitise väljamõistmise üle; kusjuures tegemist on erisusega HKMS § 26 lõike 1 suhtes, mille kohaselt on halduskohus kaebuse või protesti läbivaatamisel volitatud tühistama hal-

4 dusorgani õigusvastase haldusakti ning vajaduse korral tegema ettekirjutuse haldusakti andmiseks. Viimatinimetatud seisukohast järeldub üheselt, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine on haldusakt. Keeldumine vastab HMS § 51 lg 1 tunnustele, kuna sellega otsustatakse õiguslikult siduvalt isiku õiguse üle saada riigilt hüvitist. Seega pidanuks Sotsiaalministeerium oma otsustusele keelduda kahju hüvitamisest andma haldusakti vormi.

15. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, koha, tähtaja ja korra kohta. Vastavalt HMS § 57 lg 3 võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole usutav, et kohtusse pöördumise tähtaeg lasti mööda tingituna vaidlustamisviite puudumisest. Kaebuse esitajat esindas advokaat, kes vaieldamatult tunneb halduskohtusse pöördumise korda, s.h tähtaegu. Seda kinnitab asjaolu, et pärast 2008. aasta augustis teise kahju hüvitamise taotluse esitamist, millele ei saadud üldse vastust, osati kohtusse tulla õigeaegselt. Väide, et kaebuse esitaja justkui ei saanud aru, et ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse ja et Sotsiaalministeerium on selle rahuldamisest keeldunud, on kohtu hinnangul otsitud ja mitteveenev ning kohtu poolt juba korduvalt ümber lükatud, mistõttu pole vaja neid põhjendusi siinkohal veelkord esitada.

Villem Lapimaa