3-09-606/1 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009. a, Tallinn Haldusasja number 3-09-606 Haldusasi OÜ Akos Apteek kaebus perioodil 01.03.2005-20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1 050 695 krooni Menetlusosalised ja esindajad Kaebuse esitaja – OÜ Akos Apteek, esindaja vandeadvokaadid Rene Varul, Kaspar Lind ja Andrus Lillo; Vastustaja – Vabariigi Valitsus, seadusjärgne esindaja Sot- siaalministeerium, volitatud esindaja Helen Tralla Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Resolutsioon Jätta ennistamata kaebuse esitamise tähtaeg ja lõpetada menetlus OÜ Akos Apteek kaebuses perioodil 01.03.2005- 20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsu- selt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1 050 695 krooni. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkon- nakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul arva- tes määruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Akos Apteek, OÜ Giromax ja OÜ Raja Apteek esitasid 20. detsembril 2007. a Vabariigi Va- litsusele ja Sotsiaalministeeriumile „Taotluse kahjude hüvitamiseks“ seoses Vabariigi Valitsuse määrusega ravimite juurdehindluse piirmäärade ebaõige kehtestamise tõttu ravimite jaemüügiga tegelevatele ettevõtetele tekitatud kahjudega. Taotluse kohaselt on alates 1. märtsist 2005. a kuni taotluse esitamise hetkeni avaldajatele tekkinud kahju kogusummaks 2 837 827 krooni. Avalduses märgiti: „Käesolevaga esitame taotluse kahjude ja viivise hüvitamiseks ja sellega seotud tingimuste

2 üle läbirääkimiste alustamiseks, mille raames on meil võimalik esitada juba konkreetsed kalkulatsioo- nid kaalutud keskmiste juurdehindluse määramisel ja kahjude arvestamisel.“

2. Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastuses kahju hüvitamise taotlusele leiti, et kahju- nõue on alusetu ning keelduti kohtuväliste läbirääkimiste alustamisest kahju hüvitamiseks.

3. 14. augustil 2008. a esitasid OÜ Akos Apteek, OÜ Giromax ja OÜ Raja Apteek Vabariigi Valit- susele taotluse hüvitada neile kahju, mis 2008. aasta I kv seisuga oli kokku 3 310 267 krooni. Taotlu- sele vastust ei saadud.

4. 12. novembril 2008. a esitas OÜ Akos Apteek Tallinna Halduskohtule kaebuse Vabariigi Valitsu- selt 1 064 026 krooni väljamõistmiseks. Tallinna Halduskohtu 28. novembri 2008. a määrusega võeti kaebus menetlusse.

5. Vabariigi Valitsus esitas 13. jaanuaril 2009. a kohtule taotluse lõpetada asja menetlus kaebuse esitamise tähtaja rikkumise tõttu. Vastustaja leiab, et kahjunõue tulnuks vastavalt RVastS § 18 lõikele 2 esitada halduskohtule kahe kuu jooksul arvates esimesest keeldumisest, s.o Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastusest teadasaamisest.

6. OÜ Akos Apteek leiab, et kohtusse pöördumise tähtaeg ei hakanud kulgema alates Sotsiaalminis- teeriumi 19. veebruari 2008. a vastusest teadasaamisest, sest esimesel korral tehti vastustajale pelgalt ettepanek alustada läbirääkimisi kahju hüvitamise üle, mida aga ei saa samastada kohtuväliselt kahju hüvitamise taotluse esitamisega.

7. Alternatiivselt taotleb OÜ Akos Apteek kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kuna Sotsiaalmi- nisteeriumi 19. veebruari 2008. a vastuskirjas ei olnud vaidlustamisviidet. Vabariigi Valitsus vaidleb tähtaja ennistamise taotlusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebuse esitaja nõuab Vabariigi Valitsuselt kahju hüvitamist, mis seisneb tema poolt müüdud ravimitelt seaduses ettenähtust väiksema juurdehindluse tõttu saamata jäänud tulus. Kaebaja leiab, et Vabariigi Valitsuse 21. veebruari 2005. a määrusega nr 36 “Ravimite hulgi- ja jaemüügi juurdehindlu- se piirmäärad ning nende rakendamise kord” (jõustus 1. märtsil 2005. a) kehtestatud metoodika ei vasta RavS § 15 lg 2 ja 3 tulenevale põhimõttele, et ravimite jaemüügi kaalutud keskmine juurdehind- lus peab jääma vahemikku 21-25%. 2007. aastal teostatud analüüsi kohaselt oli jaemüügi kaalutud keskmine juurdehindlus tegelikult mitte üle 18,66%.

9. OÜ Akos Apteek kaebuse haldusasjas nr 3-08-2267 ja AS PriceWaterhouseCoopers 20. oktoobri 2008. a analüüsi kohaselt on OÜ Akos Apteek kahjunõue esitatud ajavahemikus 1. märts 2005. a kuni 31. detsember 2007. a saamata jäänud tulu hüvitamiseks. Tallinna Halduskohtu 24. märtsi 2009. a määrusega haldusasjas nr 3-08-2267 eraldati omaette menetlusse muuhulgas OÜ Akos Apteek nõue perioodil 01.03.2005-20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1 050 695 krooni (s.o käesolev haldusasi nr 3-09-606).

10. Kohus jääb haldusasjas nr 3-08-2267 25. veebruaril 2009. a tehtud määruses võetud seisukoha juurde, et OÜ Akos Apteek esitas kohtuväliselt taotluse kahjude hüvitamiseks juba 20. detsembril 2007. a, vastustaja keeldus kahju hüvitamisest 19. veebruaril 2008. a ning seetõttu on halduskohtule 12. novembril 2008. a esitatud kaebus RVastS § 18 ja HKMS § 9 lg 3 järgi mittetähtaegne. Kuid

3 kahju hüvitamise kaebus on mittetähtaegne vaid osaliselt, s.o kohtuvälises korras esitatud taotlusega kattuvas osas ehk perioodil 1. märts 2005. a – 20. detsember 2007. a tehtud tehingutelt saamata jäänud tulu osas. Vastavalt 20. märtsil 2009. a OÜ Akos Apteek poolt esitatud nõude täpsustusele on kahju- summa perioodi 01.03.2005-21.12.2007 eest 1 050 695 krooni.

11. Kohus leiab, et OÜ Akos Apteek kaebuses perioodil 01.03.2005-20.12.2007 saamata jäänud tulu katteks Vabariigi Valitsuselt kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 1 050 695 krooni tuleb kaebuse esitamise tähtaeg jätta ennistamata ja asja menetlus lõpetada. Tähtaja ennistamiseks puuduvad HKMS § 12 lõikes 3 ettenähtud mõjuvad põhjused.

12. Tähtaja ennistamise taotluses esitab OÜ Akos Apteek uuesti haldusasjas nr 3-08-2267 25. veeb- ruaril 2009. a tehtud määruses ümberlükatud väiteid, et OÜ Akos Apteek taotluse puhul polnud tege- mist „ametliku kahju hüvitamise taotlusega“, keelduti üksnes läbirääkimistest, mitte kahju hüvitami- sest jne. Kohus leiab jätkuvalt, et OÜ Akos Apteek esitas vastustajale selgesõnalise kahju hüvitamise taotluse ning ei pea vajalikuks korrata 25. veebruari 2009. a määruse põhjendusi. Samuti on kohus jätkuvalt seisukohal, et Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastus on käsitatav kahju hüvita- mise taotluse rahuldamata jätmisena. Asjaolu, et kirja viimase lõigu kohaselt ei peeta vajalikuks ega võimalikuks alustada läbirääkimisi kahjunõude üle, ei tähenda, et vastuskiri käib üksnes läbirääkimis- te ettepaneku kohta. Kirja tervikuna vaadates on selge, et ministeerium pidas kahjunõuet põhjendama- tuks ja jättis selle rahuldamata, mistõttu puudus igasugune vajadus läbirääkimiste pidamiseks, mis kaebajate taotluse kohaselt oli vajalik kahjude kalkulatsioonide täpsemaks esitamiseks. Kohus juhib veelkord kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et isegi juhul kui lugeda Sotsiaalministeeriumi 19.veebruari 2008. a vastust selliselt, et selles ei ole lahendatud kahju hüvitamise taotlust, on kohtu- kaebus mittetähtaegne, kuna RVastS § 18 lõike 2 kohaselt tulnuks kohtusse pöörduda 30 päeva jook- sul ka juhul, kui kahju hüvitamise taotlus jäeti tähtaegselt lahendamata.

13. Järgmiseks tuleb lahendada küsimus, kas Sotsiaalministeeriumi 19. veebruari 2008. a vastuskir- jas vaidlustamisviite puudumine toob käesoleval juhul kaasa kohtusse pöördumise tähtaja ennistami- se. Nimelt kaebuse esitaja väide, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise korral peab haldus- organ selgitama isikule tema õiguste kohtuliku kaitse korda ja tähtaegu, on iseenesest õige.

14. Asjaolust, et riigivastutuse seadus näeb ette avalik-õiguslikus suhtes alusetult saadu tagastamise küsimuse lahendamise haldusaktiga, kuid vaikib kahju hüvitamise taotluse lahendamise vormi osas, ei ole mõistlik teha kaugeleulatuvaid tagajärgi selle kohta, kas kahju hüvitamisest keeldumine tuleb vormistada haldusaktiga või mitte. Lähtuda tuleb keeldumise õiguslikust sisust. Kohus leiab, et kuna riigivastutuse seadus on kahju hüvitamise taotluse menetluse korra osas napp, tuleb taotluse menetle- misele kohaldada haldusmenetluse seaduse sätteid, sest taotluse lahendamine toimub vaieldamatult haldusmenetluses (HMS § 2). Haldusmenetluse seadus ja Riigikohtu praktika lähtuvad põhimõttest, et isiku poolt haldusorganile esitatud taotluse rahuldamata jätmiseks tuleb haldusorganil anda haldusakt (HMS § 43 lg 2, lg 3 p 2 ja lg 4 p 2). Riigikohtu halduskolleegiumi 10.mai 2001. a määruses nr 3-3-1- 24-01 ja 12. juuni 2008. a määruses 3-3-1-29-08 leiti, et toimingu sooritamisest keeldumine vormista- takse haldusaktiga. Riigikohtu üldkogu 1. veebruari 2008. a otsuse haldusasjas nr 3-3-1-15-07 punktis 40 asuti RVastS § 18 lõikega 2 analoogilise sisuga riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lõike 6 (mille järgi võib isik, kelle taotlus alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks jäeti rahuldamata või läbivaatamata, esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel) tõlgendamisel seisukohale, et AVVKHS § 4 lõikes 6 nimetatud kaebuse läbivaatamisel on halduskohtul õigus Rahandusministee- riumi asemel otsustada hüvitise väljamõistmise üle; kusjuures tegemist on erisusega HKMS § 26 lõike 1 suhtes, mille kohaselt on halduskohus kaebuse või protesti läbivaatamisel volitatud tühistama hal- dusorgani õigusvastase haldusakti ning vajaduse korral tegema ettekirjutuse haldusakti andmiseks.

4 Viimatinimetatud seisukohast järeldub üheselt, et kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmine on haldusakt. Keeldumine vastab HMS § 51 lg 1 tunnustele, kuna sellega otsustatakse õiguslikult sidu- valt isiku õiguse üle saada riigilt hüvitist. Seega pidanuks Sotsiaalministeerium oma otsustusele keelduda kahju hüvitamisest andma haldusakti vormi.

15. HMS § 57 lg 1 kohaselt peab haldusaktis olema viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, ko- ha, tähtaja ja korra kohta. Vastavalt HMS § 57 lg 3 võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldus- akti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei ole usutav, et kohtusse pöördumise tähtaeg lasti mööda tingituna vaidlustamisviite puudumisest. Kaebuse esitajat esindas advokaat, kes vaieldamatult tunneb halduskohtusse pöördumise korda, s.h tähtaegu. Seda kinnitab asjaolu, et pärast 2008. aasta augustis teise kahju hüvitamise taotluse esitamist, millele ei saadud üldse vastust, osati kohtusse tulla õigeaegselt. Väide, et kaebuse esitaja justkui ei saanud aru, et ta on esitanud kahju hüvitamise taotluse ja et Sotsiaalministeerium on selle rahuldamisest keeldunud, on kohtu hinnangul otsitud ja mitteveenev ning kohtu poolt juba korduvalt ümber lükatud, mistõttu pole vaja neid põhjen- dusi siinkohal veelkord esitada.

Villem Lapimaa