2-08-86924/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-08-86924

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Katrin Saar Määruse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-86924 Tsiviilasi D T’i avaldus B T’i surnuks tunnistamiseks ja surmaaja tuvastamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja D T (isikukood xxx elukoht xxx); Puudutatud isik B T (isikukood xxx). Kohtuistungi toimumise aeg ja istungil osalenud isikud

24. märts 2009. a. Avaldaja D T

RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Tunnistada B T (isikukood xxx) surnuks ja lugeda tema surmaajaks 31.12.2003.

3. Avaldada käesolev määrus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Toimetada isiku surnuks tunnistamise määrus kätte avaldajale ja siseministrile.

5. Saata surnuks tunnistamise määrus määruse jõustumisest alates 10 (kümne) päeva jooksul perekonnaseisuasutusele isiku surmaakti koostamiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib avaldaja või isik, kellel on õiguslik huvi surnuks tunnistamise tühistamise või surmaaja muutmise vastu, esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määrus jõustub, kui nimetatud tähtaja jooksul määruskaebust ei esitata.

Asjaolud

17.12.2008 esitas D T Harju Maakohtule avalduse oma isa B T’i surnuks tunnistamiseks. Avalduse kohaselt lahkus B T 2002. aasta veebruaris oma elukohast Xxx, Tallinn ja kadus. Tallinna Linnakohtu 14.10.2003 otsusega tuvastati B T’i teadmata kadumise fakt alates 01.03.2002 ja määrati B T’i vara hooldajaks D T. Teadmata kadunuks jäämise hetkest kuni käesoleva ajani puuduvad D T’il andmed, mis kinnitaksid, et tema isa B T on elus. Avaldaja

2-08-86924

taotleb B T’i surnuks tunnistamist seoses pärimisega. 24.03.2009 toimunud kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt algatab kohus isiku surnuks tunnistamise menetluse üksnes avalduse alusel. Avalduse võib esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. TsMS § 509 lg 1 p 2 kohaselt on õiguslik huvi eelkõige teadmata kadunud isiku ülenejal või alanejal sugulasel. D T on B T’i poeg, seega on D T selleks isikuks, kellel on B T’i surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 1 kohaselt võib kohus teadmata kadunud isiku surnuks tunnistada, kui viie aasta jooksul ei ole andmeid, et ta on elus. TsÜS § 20 lg 1 sätestab, et surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg.

TsMS § 510 lg 1 järgi avaldab kohus peale isiku surnuks tunnistamise avalduse menetlusse võtmist väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsub teadmata kadunud isikut kohtu määratud tähtaja jooksul üles esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta. 26.01.2009 avaldas kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles kutsus üles B T’i esitama kohtule andmed oma elusoleku kohta, samuti kõiki isikuid, kellel on andmeid B T’i kohta, teatama sellest kohtule kuue nädala jooksul arvates teate ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. B T’i kohta andmeid kohtule ei esitatud.

TsMS § 510 lg 4 teises lauses sätestatakse, et eelmenetluses võib kohus koguda teadmata kadunud isiku kohta andmeid ka omal algatusel. Maksuja Tolliameti andmetest nähtuvalt B T’il töökohad puuduvad, rahvastikuregistris andmed elukoha kohta puuduvad.

TsMS § 510 lg 4 kohaselt teatab kohus siseministrile isiku surnuks tunnistamise menetluse algatamisest siseministrilt seisukoha saamiseks. Siseministeeriumi 09.02.2009 kohtule saabunud kirjas nr 2-3/761 andis siseminister oma seisukoha, et kohus võib B T’i teadaolevate andmete alusel surnuks tunnistada.

Kohus leiab, et tuvastatud asjaolud annavad alust eeldada, et B T ei ole elus. Tema elusoleku kohta alates veebruarist 2002, s. o. seitsme aasta jooksul andmed puuduvad.

TsÜS § 20 lg 2 sätestab, kui isiku eeldatavat surmaaega ei ole võimalik kindlaks määrata, loetakse surmaajaks esimese aasta lõpp pärast aastat, mil tema elusoleku kohta saadi viimased andmed.

B T’i surmaajaks tuleb lugeda TsÜS § 20 lg 2 alusel 31.12.2003.

TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Katrin Saar Kohtunik