2-08-53544/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Legislator headnote
AI generated2-08-53544/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-53544 Tsiviilasi Š T hagi S T vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Š T (isikukood XXX, registrijärgne elukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja I Reva (OÜ Adiantum ) Kostja S T (isikukood XXX, XXX) Kohtuistungi toimumise aeg 16.03.2009 Istungil osalenud isikud Hageja Š T Hageja lepinguline esindaja I Reva RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada.
2. Lahutada Š T ja S T abielu, mis on registreeritud XXX Tallinna Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
3. Poolte abielu lugeda lõppenuks kohtuotsuse jõustumise päevast alates.
4. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata 10 päeva jooksul Perekonnaseisuosakonnale, kus abielu on registreeritud.
MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus ei kuulu edasikaebamisele. Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Esitatud asjaolud 12.08.2008.a. esitas hageja kohtule hagi kostja vastu abielu lahutamiseks. Hageja palub lahutada poolte abielu, mis on registreeritud XXX Tallinna Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
2 Poolte suhted hakkasid halvenema ja lõppesid jaanuaris 2005 ning 2008 jaanuaris hageja lahkus kodust, kuna kostja muutus hageja suhtes vägivaldseks. Hageja on seisukohal, et abielu on purunenud ning abielu jätkamine on võimatu. Ühisvara ja ühiseid alaealisi lapsi pooltel ei ole.
16.03.2009 toimunud istungil loobus hageja perekonnanime muutmise nõudest.
Kostja vastuväited Kostja kirjalikke vastuväited hagiavaldusele esitanud ei ole.
Kohtu põhjendused
Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 346 lg 2 kohaselt abieluasjas ja põlvnemisasjas kohustab maakohus pooli isiklikult kohtusse ilmuma ja peab nad ära kuulama, välja arvatud juhul, kui poolel on kohtusse ilmumata jäämiseks mõjuv põhjus. Kohus on antud asjas määranud mitmeid istungeid, millistele on edastanud kostjale kutsed isikliku kohaloleku kohustusega ning trahvihoiatusega. Menetlusdokumendid ja kohtukutse kostja isikliku kohaloleku kohustusega 04.02.2009 istungil edastas kohus kostjale kohtutäitur E Vilippus abiga, kes 23.12.2008.a. jättis menetlusdokumendid ja kohtukutse 04.02.2009 istungile kostja postkasti aadressil XXXTallinn, kuna kostja keeldus menetlusdokumente ja kohtukutset vastu võtmast. TsMS § 325 kohaselt luges kohus kohtukutse kättetoimetatuks. Kostja 04.02.2009 istungile ei ilmunud ega teavitanud eelnevalt kohut mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kostja edastas kohtule 08.01.2009 teate, mille kohaselt palus aktsepteerida enda esindajana poega A T ’u, kuid 04.02.2009 kohtuistungile kostja ega tema väidetav esindaja ei ilmunud, kohtule ei esitatud ka kostja esindaja volikirja, samuti ei teavitanud kostja kohut mitteilmumiste seaduslikest takistustest. 11.02.2009 kohtumäärusega trahvis kohus kostjat kohustuse täitmata jätmise eest rahatrahviga ning kohustas kostjat isiklikult ilmuma 16.03.2009 kell 13.00 toimuvale istungile, mille kohta edastas ka kutse isikliku kohaloleku kohustusega.. Kohtukutse ning trahvimäärus on kostjale edastatud juhindudes TsMS § 327 hoiustamisega. 12.03.2009 (teates märgitud 2008) edastas kostja teate, et on soovinud tulla kohtuniku juurde eelvestlusele, kuid 16.03.2009 kell 13.00 kohtuistungile kostja ei ilmunud ega teavitanud kohut mitteilmumise seaduslikest takistustest. Hageja taotles asja läbivaatamist sisuliselt.
Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud asja läbivaatamine sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. TsMS § 2 järgi tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. TsMS § 200 lg 2 kohaselt kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia. Kohus on teinud endast kõik, et kohustada kostjat isiklikult kohtusse ilmuma, kuid kostja venitab tahtlikult kohtumenetlust ning ei ilmu kohtu poolt määratud kohtuistungitele ega teavita kohut tema mitteilmumise seaduslikest takistustest. Kohus on seisukohal, et hagejat ei saa sundida tema tahte vastaselt abielus olema seoses kostja vägivaldusega ning abielusuhete lõppemisega ning kuna hageja leiab, et abielu jätkamine on võimatu, siis leiab kohus, et antud asi tuleb läbi vaadata ilma kostja isikliku kohalolekuta. Kohus, kuulanud ära hageja ja hageja esindaja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja §
3 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
Abielutunnistusega on tõendatud et poolte abielu on sõlmitud XXX Tallinna Linnavalitsuse Perekonnaseisuametis, mille kohta on tehtud kanne nr XXX.
Perekonnaseaduse (PKS) § 29 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise üle. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et abielu lahutatakse, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Hageja esitas kohtule hagi, milles palub poolte abielu lahutada, kuna abielu jätkamine on võimatu seoses kostja vägivaldsusega, mistõttu hageja oli sunnitud 2008 aasta alguses kodunt lahkuma. Hageja tõendas kostja vägivaldsust dokumentaalselt. 16.03.2009 toimunud istungil jäi hageja oma nõude juurde ja palub poolte abielu lahutada, kuna hageja peab abielu jätkamist võimatuks. Kostja kohtule kirjalikke vastuväiteid esitatud hagi kohta esitanud ei ole, samuti ei ilmunud kostja, hoolimata kohtu mitmekordsetest kohustustest, kohtuistungile. Eeltoodu alusel on kohus teinud kindlaks, et poolte abielu jätkamine on võimatu ja seega tuleb abielu lahutada.
Tulenevalt PKS § 30 abielu lõpeb abielu lahutamisel kohtus kohtuotsuse jõustumisest.
Juhindudes TsMS § 164 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Taimi Kollom Kohtunik