2-08-13617/15 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(3)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-13617 Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2009, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi R. G.´u hagi V. J.´i vastu elatise väljamõistmise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 26. veebruar 2009 Hageja: R. G. (IK xxx) Menetlusosalised Kostja: V. J. (sünd. xxx.a.)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V. J. elatis R. G. kasuks lapse D. J. (sündinud xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 11.04.2007 kuni Di. J. täisealiseks saamiseni, so kuni xxx igakuise elatusrahana 212 (kakssada kaksteist) krooni.

Kohtuotsus on avalikult teatavaks tehtud Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu 25.03.2009 kell 16.00.

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on R. G.´u hagi V. J.´i vastu elatise nõudes. Poolte abielust sündis 17.06.1996.a tütar D. J.. Laps on hageja ülalpidamisel ning kostja perekonda materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 2 175 krooni kuus alates abielu lahutamisest.

Kostja vastus

Kirjalikus vastuses hagile tunnistas kostja hagi osaliselt. Kostja tunnistas hagi alates hagi esitamisest s.o 08.05.2008.a. Kostja palub arvestada asjaoluga, et tal on peres kaks alaealist last ning arvestada ka tema igakuiste sissetulekutega. Kostja on seisukohal, et kuna tema kolm last peavad olema võrdselt kindlustatud, ei või elatis ületada ¼ tema igakuisest sissetulekust. Hageja

2(3) poolt nõutud summa 2 175 krooni ületab märgatavalt tema sissetulekut, mis on minimaalne töötasu Vene Föderatsioonis ja seab ebavõrdsesse olukorda teised kostja lapsed. Hageja ei saa nõuda elatist alates abielulahutusest, kuna kostja ei ole kunagi kõrvale hoidnud elatise maksmisest D. J.. Ja kostja ei tunnista elatise võlgnevust alates abielu lahutamisest. Kostja palub määrata elatis alates hagi esitamisest ja mitte rohkem, kui ¼ kuu sissetulekust. Kostja palub kohtuistung läbi viia ilma tema osavõtuta seoses viisa režiimiga Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel. Hageja seisukoht kostja vastusele Hageja leiab, et kostja poolt esitatud väited on põhjendamata. Hageja arvab, et kostja väited sissetulekute kohta ei ole tõesed, et kostja omab mitteametlikku sissetulekut ning kostja on näidanud tahtlikult oma varanduslikku olukorda tegelikust halvemana. Hageja jääb oma nõude juurde ja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatise hagi esitamist. Kohtuistung

Kohtuistungil 26. veebruaril 2009 jäi hageja oma nõude juurde ja palus elatis välja mõista tagasi ulatuvalt üks aasta enne hagi esitamist.

Hageja on arvamusel, et kostja varjab oma sissetulekuid. Hagejale kuulub 1-toaline korter xxx, sõiduauto Volkswagen 1992.a. Hageja elab koos vanematega, üürib garaaži, peale tütar D.on tal veel noorem tütar A. G..

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud kõigi toimiku materjalidega ja kuulanud kohtuistungil ära hageja, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg.1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

PkS § 61 lg.1 ja 2 kohaselt kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

PkS § 61 lg.4 sätestab elatise minimaalmäära lapse kohta kuus, so igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtiv kuupalga alammäär on 4350 krooni seega on elatise minimaalmäär lapse kohta kuus 2175 krooni.

Hageja palub elatisehagis elatise lapse ülalpidamiseks välja mõista elatise minimaalmääras, so 2175 krooni. Vaidlust lapse vajaduste suuruse osas poolte vahel ei ole.

Kostja tunnistab hagi elatise maksmise kohustuse osas, kuid on esitanud vastuväite nõutava igakuise elatusraha suuruse osas. Kostja motiveerib vastuväidet sellega, et lisaks tütar D. J., on tema ülalpidamisel veel kaks alaealist last – V. J. (sünd. xxx) ja V. J. (sünd. xxx). Kostja saab töötasuna Venemaal kehtivat minimaaltöötasu. Elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud summas, jääksid kostja kaks ülejäänud last varaliselt vähem kindlustatuks. Kostja oli nõus elatise väljamõistmisega ¼ tema töötasust. Kostja esitas 2008 tuludeklaratsiooni, mille kohaselt oli tema keskmine töötasu 2471,35 rubla. Vastuväidete tõendamiseks esitas kostja laste sünnitunnistused, töötasu tõendi, töökoha tõendi, perekonnakoosseisu tõendi (tl 34-49).

Kostja esitas maakohtule taotluse elatise vähendamiseks alla elatise minimaalmäära.

3(3) PkS § 61 lg.5 kohaselt kohus võib elatise suurust vähendada alla PkS § 61 lg.4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks.

Maakohus on seisukohal, et kostja vastuväited on põhjendatud ja elatise väljamõistmisel hageja poolt nõutud suuruses, jääksid kostja kaks ülejäänud last vähem kindlustatuks kui hagejaga koos elav elatist saav laps. Eesti Panga märtsikuu 2009 seisuga on rubla ja krooni kurss 0,34231, so 1 rubla = 0,34231 senti. Kostja kuu keskmine töötasu on 2471,35 rubla, mis võrdub 846 krooni. Seega, et kostja kaks ülejäänud last ja kostja ise ei oleks vähem varaliselt kindlustatud kui elatist saav laps, on võimalik kostjalt igakuise elatusrahana välja mõista hageja kasuks tütar D. ülalpidamiseks 212 krooni kuus.

PkS § 70 lg.1 alusel tuleb elatis kostjalt välja mõista üldjuhul alates elatisehagi esitamisest. PkS § 70 lg.2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud PkS § 61 lg.6 nimetatud asjaolusid.

Vaidlust ei ole selles, et kostja kohustatud isikuna ei ole täitnud ülalpidamiskohustust ka aasta enne elatisehagi esitamist (11.04.2008). Maakohus leiab ka, et asjas puuduvad PkS § 61 lg.6 nimetatud asjaolud elatise väljamõistmata jätmiseks ning sellest tulenevalt tuleb rahuldada hageja taotlus elatise väljamõistmiseks PkS § 70 lg.2 alusel tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, so alates 11.04.2007.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Olev Mihkelson Kohtunik