2-02-29/52 · 2-02-29/52 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-02-29/52 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: 1

Keywords

AI generated

violation of foreign territorial sovereignty territorial waters Nigerian asylum application precautionary land acquisition sovereignty sea level rise

AI generated

Full text

1

ÄRAKIRI

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Sirja Tooming

sekretär Liina Päiel

tõlk Jelena Zubtsova

Otsuse

Otsuse tegemise aeg ja koht

tegemise aeg ja koht

24.03. 2009.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8

Tsiviilasja num

Tsiviilasja number

ber

2-02-29 (varasem number 2-1233/02)

Tsiviilasi

A J ’i hagi AS Mai Toidukaubad ja Eesti Vabariigi vastu ostu-

müügilepingu kehtetuks tunnistamises.

T K hagi A J’i vastu kinnisvara tagastamise nõudes.

Menetluso

Menetlusosalised ja nende

salised ja nende

esindajad

Hageja: A J, isikukood xxxx, elukoht xxxx

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat

Igor

Belugin,

Advokaadibüroo Lillo&Lõhmus, Narva osakond, p/k 1344,

Narva 20501, Ida-Virumaa.

Kostjad: 1. AS Mai Toidukaubad, uus ärinimi AS Torbist,

reg.kood 10160360, asukoht Tapamaja 1, Narva, Ida-Virumaa,

seaduslik esindaja juhatuse liige L T, isikukood xxxx,

lepinguline esindaja A G, isikukood xxxx, asukoht xxxxx

2. Eesti Vabariik,

seaduslik esindaja Ida-Viru Maavanem, asukoht Ida-Viru

Maavalitsus, registrikood 70001449, Keskväljak 1, Jõhvi 41594,

Ida-Virumaa,

esindaja volikirja alusel P N, isikukood xxxx, Narva

Linnavalitsus, registrikood 75008485, Peetri plats 5, Narva

linn 20308, Ida-Virumaa.

3. T K, isikukood xxxx, elukoht xxxxx

lepinguline esindaja A G, isikukood xxxx, asukoht xxxx

Kohtuistungi

Kohtuistungi toim

toim

toimumise aeg

umise aeg

Istungil osalesid

17.02.2009.a.

Mõlemad hagejad ja nende esindajad, kostjate esindajad

Resolutsioon:

1.

1. 1. A J

A J

A J’i hagi AS Mai Toidukaubad

’i hagi AS Mai Toidukaubad

’i hagi AS Mai Toidukaubad, Eesti Vab

Eesti Vab

Eesti Vabariigi

ariigi

ariigi ja

ja

ja T K

T K

T K vastu

vastu

vastu maa

maa

maa ostu

ostu

ostu-müügilepingu

müügilepingu

müügilepingu ja

ja

asjaõiguslepingu

asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamises

kehtetuks tunnistamises

kehtetuks tunnistamises, , , , kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu

kinnistu müügilepingu ja asjaõiguslepingu

tühisuse tuvastamise

tühisuse tuvastamise ning ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks rahuldada

ning ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks rahuldada

tervikuna.

2.

2. 2. T K

T K

T K hagi

hagi

hagi A J

A J

A J’i vastu kinnisvara tagastamise nõudes

’i vastu kinnisvara tagastamise nõudes

’i vastu kinnisvara tagastamise nõudes jätta rahuldamata tervikuna.

jätta rahuldamata tervikuna.

2

3. Tunnustada

3. Tunnustada AS Mai Toidukaubad

AS Mai Toidukaubad

AS Mai Toidukaubad ja Eesti Vabariigi

ja Eesti Vabariigi

ja Eesti Vabariigi vahel

vahel

vahel 05

05

05.01

01

01.2000

2000

2000.a. sõlmitud

.a. sõlmitud

.a. sõlmitud xxxx

xxxx

asuva

asuva maa

maa

maa ostu

ostu

ostu-müügilepingu

müügilepingu

müügilepingu ja asjaõiguslepingu

ja asjaõiguslepingu

ja asjaõiguslepingu tühisus

tühisus

tühisust.t.t.t.

4.

4. 4. Tunnustada AS Mai Toidukaubad

Tunnustada AS Mai Toidukaubad

Tunnustada AS Mai Toidukaubad ja

ja

ja T K

T K

T K vahel 27.03.2003.a. sõlmitud

vahel 27.03.2003.a. sõlmitud

vahel 27.03.2003.a. sõlmitud xxxx

xxxx

xxxx asuva kinnistu

asuva kinnistu

müügilepingu

müügilepingu ja asjaõiguslepingu

ja asjaõiguslepingu

ja asjaõiguslepingu tühisus

tühisus

tühisust.t.t.t.

5. T

5. Tunnistada Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr.

unnistada Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr.

unnistada Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosas nr. xxx

xxx

xxx (vana nr.

(vana nr.

(vana nr. xxxx

xxxx

xxxx),),),),

kinnistu,

kinnistu, asukoht

asukoht

asukoht xxxx

xxxx

xxxx, katastritunnus

, katastritunnus

, katastritunnus xxxx

xxxx

xxxx, omaniku kanded ebaõigeks.

, omaniku kanded ebaõigeks.

6. Tuvastada, et

. Tuvastada, et

. Tuvastada, et T K

T K

T K’l’l’l’l, isikukood

, isikukood

, isikukood xxxx

xxxx

xxxx, lasub kohustus anda nõusolek enda kustutamiseks Viru

, lasub kohustus anda nõusolek enda kustutamiseks Viru

Maakohtu kinnistusosakonna registrist,

Maakohtu kinnistusosakonna registrist, registriosa nr.

registriosa nr.

registriosa nr. xxxx

xxxx

xxxx (vana nr.

(vana nr.

(vana nr. xxxx

xxxx

xxxx, kinnistu asukoht

, kinnistu asukoht

xxxx

xxxx, katastritunnus

katastritunnus

katastritunnus xxxxx

xxxxx

xxxxx, kinnistu omanikuna ja

, kinnistu omanikuna ja

, kinnistu omanikuna ja Eesti Vabariigi

Eesti Vabariigi

Eesti Vabariigi kandmiseks samasse

kandmiseks samasse

registriossa omanikuna.

7. Tuvastada, et Eesti Vabariik

. Tuvastada, et Eesti Vabariik

. Tuvastada, et Eesti Vabariik annab nõusoleku

annab nõusoleku

annab nõusoleku Eesti Vabariigi kandmiseks Viru Maakohtu

Eesti Vabariigi kandmiseks Viru Maakohtu

kinnistusosakonna registris, registriosa nr.

kinnistusosakonna registris, registriosa nr. xxxx

xxxx

xxxx (vana nr.

(vana nr.

(vana nr. xxxx

xxxx

xxxx), kinnistu, asukoht

), kinnistu, asukoht

), kinnistu, asukoht xxxxx

xxxxx

xxxxx, , , ,

katastritunnus

katastritunnus xxxx

xxxx

xxxx, omanikuna

, omanikuna

, omanikuna.

8. Käesolev

kohtuotsus

asendab

nõusolekuid

ja

.

Käesolev

kohtuotsus

asendab

nõusolekuid

ja

.

Käesolev

kohtuotsus

asendab

nõusolekuid

ja

.

Käesolev

kohtuotsus

asendab

nõusolekuid

ja

on

aluseks

kannete

tegemisele

on

aluseks

kannete

tegemisele

on

aluseks

kannete

tegemisele

on

aluseks

kannete

tegemisele

kinnistusraamatusse.

9. Välja mõista

. Välja mõista

. Välja mõista Aktsiaseltsilt Torbist

Aktsiaseltsilt Torbist

Aktsiaseltsilt Torbist A J

A J

A J’i

’i ’i

’i kasuks

kasuks

kasuks ja

ja

ja kohtukulude katteks kokku 1

kohtukulude katteks kokku 1

kohtukulude katteks kokku 1 157 (üks

157 (üks

tuhat ükssada viiskümmend seitse) krooni.

10

10. Tagastada

Tagastada

Tagastada I B

B

B ’ile (konto

’ile (konto

’ile (konto xxxx

xxxx

xxxx Swe

Swe

Swedbank)

dbank)

dbank) enamtasutud tunnistajatasu summas 655

enamtasutud tunnistajatasu summas 655

krooni

ja

50

senti

ning

saata

kohtuotsus

selles

osas

täitmiseks

Kohtute

krooni

ja

50

senti

ning

saata

kohtuotsus

selles

osas

täitmiseks

Kohtute

krooni

ja

50

senti

ning

saata

kohtuotsus

selles

osas

täitmiseks

Kohtute

krooni

ja

50

senti

ning

saata

kohtuotsus

selles

osas

täitmiseks

Kohtute

Raamatupidamiskeskusele.

11.

11. 11. Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu

Kohtuotsus tehakse teatavaks Viru Maakohtu Narva

Narva

Narva Kohtumaja kantselei kaudu

Kohtumaja kantselei kaudu

24

24.0

.0

.03.200

.200

.2009.a. ja otsuse ärakiri

.a. ja otsuse ärakiri

.a. ja otsuse ärakiri toimetatakse kätte

toimetatakse kätte

toimetatakse kätte menetlusosalistele ja teadmiseks Ida

menetlusosalistele ja teadmiseks Ida

menetlusosalistele ja teadmiseks Ida-Viru

Viru

Maavanemale.

12. Edasikaebamise kord:

. Edasikaebamise kord:

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus

Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu

Tartu

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arv

jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates.

ates.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses

märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(TsMS § 442 lg. 6, § 633 lg. 7).

I.

I. I. Asjaolud

Asjaolud

Asjaolud, hageja

, hageja

, hageja A J

A J

A J’i’i’i’i nõuded

nõuded

nõuded.

Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 29.01.2002.a. Hagiavalduse kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja AS Mai Toidukaubad 15.09.1997.a. ehitise ostu-müügilepingu, mille

kohaselt sai hageja omandisse xxxx asuva hoone. 14.01.1999.a. võttis Narva linn vananenud

andmete alusel vastu korralduse maa erastamiseks AS-le Mai Toidukaubad kui hoone

omanikule. 05.01.2000.a. sõlmisid Narva linnapea (Eesti Vabariigi nimel) ja kostja, erastamise

käigus, maa ostu-müügilepingu xxxx maaüksusele, kuigi hageja on xxxx asuva ehitise omanik

ja hageja kasutab ka maad. Hageja palub tunnistada 05.01.2000.a. Eesti Vabariigi ja AS Mai

Toidukaubad vahel sõlmitud maa ostu-müügileping kehtetuks ja mõista kostjatelt solidaarselt

välja kohtukulud.

04.09.2008.a. kohtule saabunud hagiavalduse terviktekst, millega hageja muudab hagi

alust, on esitatud TsMS § 376 lg. 1 kohaselt põhjendusega, et hagejal on õigus kuni

kohtuvaidluseni esimese astme kohtus muuta hagi alust või eset või suurendada nõuet,

esitades selle kohta avalduse. Hageja selgitab, et 01.12.2004.a. kohtusse esitatud avalduses

3

(toimik 1 tl 96-98) hageja palus kaasata menetlusse kostjana T K ning KRS § 65 lg. 1, § 66,

TsÜS § 66, MRS § 23 lg. 6, § 31 lg. 2, TsÜS § 89 ja Riigikohtu otsuse 3-2-1-19-04 alusel palus

tunnustada 05.01.2000.a. kostja (1) ja kostja (2) vahel sõlmitud xxxx asuva maaüksuse

erastamise ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisust, tunnustada 2003.a. kostja (1) ja

kostja (3) vahel sõlmitud xxxx asuva maaüksuse ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu

tühisust,

kustutada

Ida-Viru

Maakohtu

Kinnistusameti

Narva

kinnistusjaoskonna

kinnistusregistriosa nr. xxxx teises jaos tehtud ebaõige kanne T K, isikukood xxxx kui kinnistu

omaniku kohta, kanda Ida-Viru Maakohtu Kinnistusameti Narva kinnistusjaoskonna

kinnistusregistriosa nr. xxxx teise jakku omanikuna Eesti Vabariik. Kuna tühised ostu-

müügilepingud ja asjaõiguslepingud oli sõlmitud kostja (1) algatusel, palus hageja kohtukulud

jätta kostja (1) kanda ja mõista AS-lt Torbist hageja kasuks välja 4 000 krooni õigusabikulude

eest ja 240 krooni riigilõivu eest.

Hageja selgitab, et tulenevalt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludest, mille kohaselt on

xxxx asunud ehitise juurde erastatud ostueesõigusega maad, on mainitud ehitis kui vallasasi

muutunud kostjate tegevuse tulemusena kinnisasja oluliseks osaks. See tähendab seda, et

hagejale

kuulunud

vallasomand

on

ühendatud

kinnisasjaga

nõnda,

et

vastavalt

seadusandlusele on välistatud hagejale kuulunud ehitise väljanõudmine kostjate (1) ja (3)

ebaseaduslikust valdusest. Hageja on esitanud hagi, mille kohaselt hageja taotles

kinnistusraamatu ebaõige kande muutmist ja viidatud kinnistu omanikuna Eesti Vabariigi

sissekandmist. Selleks on kostjana kaasatud Eesti Vabariiki Narva Linnapea näol, kuna on

ilmne, et Narva Linnapea oma tegevusega (erastamislepingu sõlmimisega) ja tegevusetusega

(hageja informeerimata jätmisega erastamistehingu sõlmimisest) põhjustas hagejale kahju.

Hagiavalduse muutmise avaldusega taotleb hageja ebaõige kinnistusraamatu seisu

muutmist nõnda, et sellest nähtuks taas Eesti Vabariigi ainuomand xxxx asuvale kinnistule.

Seejärel taastuksid hageja õigused erastada xxxx teenindamiseks vajaminevat maad ja

taotleda enda ainuomanikuna kinnistusraamatusse kandmist. Vastavalt AÕS §-le 65 lg. 1 on

isikul, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse

kantud või on kantud ebaõigesti või on kahjustatud mõne olematu koormatise või kitsenduse

sissekandmise läbi, õigus nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist. Kande muutmiseks

on vajalik selle isiku nõusolek, kelle õigusi parandamine puudutab. Kui nimetatud isik

nõusolekut ühe kuu jooksul ei anna, on isikul, kes soovib kannet muuta, õigus esitada hagi.

Antud juhul puudutab kande parandamine otseselt kostja (3) õigusi, kuna tema on

kinnistusraamatu kande kohaselt kinnistu xxxx omanik. Asjas kogutud tõendite kohaselt on

kostja (3) pahauskne omandaja, kuna ta teadis ja pidi teadma, et võõrandajal (kostjal 1) ei

olnud õigust omandit üle anda. Kuna kostja (3) ei anna oma nõusolekut kinnistusraamatu

kande muutmiseks, siis kostja nõusoleku kinnisturaamatu kande muutmiseks saab TsÜS § 68

lg. 5 järgi asendada kohtuotsusega. (Riigikohtu lahend nr. 3-2-1-129-05 ning nr. 3-2-1-16-05).

Kostja (3) keeldumist kokkuleppeliselt ebaõige kande muutmiseks saab eeldada tema poolt

29.11.2005.a. esitatud hagiavaldusest (toimik 2 tl. 17-18), samuti 02.03.2005.a nõudest (toimik

2

tl. 20) ja 08.02.2005.a. vastusest hagiavaldusele (toimik 1 tl. 131), milles eitatakse

kategooriliselt hageja õigusi kinnistule Xxxxs.

Kinnistusregistri avamise aluseks olnud erastamisleping ja selles sisaldunud

asjaõigusleping (kinnistamisavaldus) on sõlmitud kostja (1) ja kostja (2), kui erastamise

kohustatud subjekti vahel maa ostueesõigusega erastamismenetluse raames. Erastamise

õiguspärasuse üheks tingimuseks on tingimata asjaolu, et ehitis, mille aluse ja teenindamiseks

ostueesõigusega maad riigi käest ostetakse, oleks õigustatud isiku omandis. Kuna ehitis xxxx

on läinud hageja tahte vastaselt tema valdusest välja, siis vastavalt AÕS § 95 lg. 3 on ehitise

omandamine vallasasjana kestvalt välistatud, isegi selle igakordsete valdajate heausksuse

puhul. Halduskohtu otsusega (toimik 1 tl 63-64) on tuvastatud kostja (2) korralduse, mille alu-

sel erastati kostjale (1) ostueesõigusega maad, õigusvastasus.

Kostja (3), olles kinnitusraamatust nähtuvalt kinnisasja omanik, ei saa käesoleval juhul

toetuda AÕS § 56 lg. 3 sätestatud kinnistusraamatu andmete õigsuse eeldusele, kuna kostja (3)

4

on kinnistu omandanud pahausksuselt. Kostja (3) pahausksusele osundab kinnistu

võõrandamine käimasoleva kohtumenetluse ajal.

Hageja õigusi on rikutud sellega, et tema tahte vastaselt on tema vallasasi kostjate

tegevuse tulemusena ühendatud maaga. Nõnda puudub hagejal tänasel päeval võimalus

kostjatelt välja nõuda ehitist kui vallasasja. Sellega on rikutud hageja subjektiivset õigust -

omandi puutumatust. Samuti on võetud hagejalt seadusjärgne õigus olla ehitise omanikuna

maa erastamise õigustatud subjektiks.

Kostja (1) algatusel oli käesoleva asja materjalidele lisatud Viru Maakohtu 30.05.2007.a.

kohtuotsus tsiviilasjas 2-02-252 (toimik 2 tl 97-99). See kohtuotsus ja 10.08.1997.a.

erakorralise üldkoosoleku protokolli koopia tõenditena kinnitavad, et vaidlusaluse kaupluse

hoone xxxx hageja ostis kostjalt (1) seaduslikel alustel.

Tuginedes KRS § 65 lg. 1, § 66, MRS § 23 lg. 6, § 31 lg. 2, TsÜS §-de 66, 68 lg. 5, 89, AÕS

65 lg. 1, 95 lg. 3 ja lähtudes Riigikohtu otsustes nr. 3-2-1-19-04, nr. 3-2-1-129-05, nr. 3-2-1-16-

05 esitatud seisukohast, hageja palub: 1) tunnustada 05.01.2000 kostja (1) ja kostja (2) vahel

sõlmitud xxxx, Xxxx asuva maaüksuse erastamise ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu

tühisust, 2) tunnustada 2003 aastal kostja (1) ja kostja (3) vahel sõlmitud xxxx, Xxxx asuva

maaüksuse ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisust, 3) kustutada Ida-Viru Maakohtu

Kinnistusameti Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr xxxx teises jaos tehtud

ebaõige kanne T K, isikukood xxxxx kui kinnistu omaniku kohta, 4) kanda Ida-Viru Maakohtu

Kinnistusameti Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr. xxxx teise jakku

omanikuna Eesti Vabariik, 5) menetluskulud jätta kostja (1) ja kostja (3) kanda ja mõista neilt

solidaarselt hageja kasuks välja kõik hageja poolt kantud menetluskulud, kuna tühised ostu-

müügilepingud ja asjaõiguslepingud oli sõlmitud kostja (1) algatusel ja kostja (3) on pahauskne

omandaja.

II. Hageja

II. Hageja T K

T K

T K nõue.

nõue.

29.11.2005.a. Narva Linnakohtule saabunud ja tsiviilasjana nr. 2-1620/05 registreeritud T

K hagiavalduse kohaselt hageja leiab, et tal on õigus nõuda A J’ilt vara tagastamist, mille

kostja on saanud tühise tehingu - 15.09.1997.a. ostu-müügilepingu - alusel. AS Mai

Toidukaubad ja kostja sõlmisid 15.09.1997.a. ostu-müügilepingu, mille järgi AS Mai

Toidukaubad müüs ja kostja A J ostis 23 300 krooni eest ühekorruselise kauplusehoone

pindalaga 119,4 m 2, mis asub 200 ruutmeetri suurusel maatükil aadressil Xxxx. Ostja A.J oli

AS Mai Toidukaubad nõukogu liige. Vastavalt ÄS § 298 lg. 1 p. 9 on aktsionäride üldkoosoleku

pädevuses nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles tehingus aktsiaseltsi

esindaja määramine. Nõukogu liikme A. J ’iga tehingu tegemise küsimuses koosolekut läbi ei

viidud. Seega on 15.09.1997.a. ostu-müügileping vastavalt TsÜS § 66 lg. 2 tühine tehing ning

vastavalt sama paragrahvi lõikele 5 tuleb kõik tühise tehingu alusel saadu tagastada.

15.09.1997.a. ostu-müügi lepingu tühisust kinnitas oma 25.09.2003.a. otsusega Viru

Ringkonnakohus. 27.03.2003.a. on hageja kantud kinnisturaamatusse kinnistu aadressil xxxx

omanikuna. Vastavalt Tsiviilkoodeksi üldosa seaduse § 53 lg. 2 asi ja selle oluline osa ei või

olla erinevate isikute omandis. Sama seaduse § 54 lg. 1 kohaselt kinnisasja oluliseks osaks on

sealhulgas ehitis. Hageja palub TsÜS § 84 lg. 1, VÕS § 101 lg. 1 p. 1 alusel kohustada kostjat

TsÜS § 66 lg. 5 alusel tagastama hagejale kõik tühise tehingu – 15.09.1997.a. ostu-

müügilepingu – alusel saadu, sealhulgas ühekorruselise kauplusehoone aadressil xxxx, ning

mõista kostjalt välja hageja kohtukulud.

Narva Linnakohtu 20.12.2005.a. ja 25.01.2006.a. määrustega on tsiviilasi nr. 2-1620/05

liidetud tsiviilasjaga nr. 2-1233/02 A J’i hagis AS Torbist (edaspidi kostja 1), Eesti Vabariigi

(edaspidi kostja 2) ja T K (edaspidi kostja 3) vastu maa erastamise ostu-müügilepingu ja maa

ostu-müügilepingu ning asjaõiguslepingute tühisuse tunnustamises ning kinnistusraamatu

kande kustutamise ja uue kande tegemise nõudes ühte menetlusse nr. 2-1233/02 all.

II

IIII

III. Ko

. Ko

. Kostja

stja

stjate

te

te kirjalik vastus.

kirjalik vastus.

5

Kohtule 22.09.2008.a. saabunud kirjalikus seisukohas kostja AS Torbist ja kostja T K on

kategooriliselt vastu hageja avalduse menetlusse võtmisele.

1. Hageja A.J ’i esindaja kasutab käsitletavas avalduses sillogismi võtet (antakse

teadlikult vale alus ja nendest valedest alustest tehakse ekslik järeldus). Hageja esindaja

avaldab, nagu oleks kinnistu Xxxx kostjate AS Torbist ja T.K ebaseaduslikus valduses ja nagu

oleks vallasvara ühendatud kinnisasjaga ning kuuluks temale. Nendest valedest teeb hageja

esindaja järelduse, et hagi muutmisega on vaja praegu põhjendada kostjate ebaseaduslikust

valdusest kinnistu äravõtmist. Tegelikkuses hagejapool taotleb eesmärki, et kinnistu

Xxxxomanikuks jääb Eesti Vabariik. See hagejapoole eesmärk on vastuolus TsMS § 3 lg. 1,

kuna õigust kohtusse pöördumisele omavad need isikud, kes vajavad oma eelneva ja seadusega

kaitstud õiguse ja huvi kaitsta. Kuna Eesti Vabariik ei volitanud A J’it ja/või tema esindajat

kaitsma kohtus riigi huvisid, siis tuleb antud avalduse vastuvõtmisest keelduda.

2. Ei ole võimalik ka saavutada antud hagiga hageja teist eesmärki, nimelt

saada õigust erastada maad, mis on vajalik hoone hooldamiseks. Maa erastamise tähtaeg Eesti

Vabariigis on möödunud. Käesoleval ajal võib osta kinnistu või sõlmida rendilepingu Eesti

Vabariigiga hoonestuse eesõigusega. Hageja esindaja viide AÕS §-le 65 lg. 1 on asjakohatu. See

norm reguleerib ebaõige kande muutmise või tühistamise korda (isiku nõusoleku

mittesaamine, kelle õigusi puudutab kande muutmine; vastuväidete esitamine jne). Kuna T.K

on heauskne omandaja, siis AÕS § 65 lg. 1 ja 3 nimetatud nõuet ei kohaldata.

Seega muudetud hagi on esitatud mitte selleks, et hageja seadusega kaitstud õigusi ja

huvisid kaitsta. Samuti ei ole võimalik hagi esitamisega saavutada eesmärki, mis oli näidatud

04.09.2008.a. avalduses (TsMS § 423 lg 2).

3. On

ebakohane

hageja

esindaja

viide

AÕS

§-le

95

lg.

3. A

J’i

valdusest ei lahkunud mingid asjad tema tahte vastu. Hageja esindaja viitab halduskohtu

19.02.2003.a. otsusele (köide I, lk 63-64), millega Narva Linnavalitsuse 14.01.1999.a. korraldus

nr. 102-k tühistatud ei ole. Mingi haldusakti õigusevastaseks tunnistamine ei jäta seda

õigusjõuta automaatselt. Peale selle on antud kohtuotsus alustatud 15.09.1997.a. ostu-

müügilepingu kehtivusele. Käesoleval ajal on tunnistatud see leping kehtetuks. Lõpuks,

käsitletav halduskohtu otsus on tehtud mitte antud tsiviilasjas raames. Seepärast ei ole

kohustuslik käesoleva tsiviilasja nr. 2-02-29 jaoks.

4. Hageja esindaja väide, et T K on pahauskne omandaja, on ekslik. Vastavalt AÕS § 56 lg.

3 on omandaja pahauskne, kui tal oli teada või ta pidi teadma, et kanne kinnisturaamatus on

ebaõige. Mingeid tõendeid sellele, et kostja T.K ’l vaidluse objekti omandamisel oli teada või ta

pidi teadma kande kinnistusraamatus ebaõigsuse kohta, ei ole hageja viidanud. Hagi selle

kande tühistamise nõudes esitas hageja A.J alles 01.12.2004.a. (T.K on ostnud vaidluse

eseme 27.03.2003.a.). Kohtulike vaidluste menetlusosaliseks kuni 2004. aastani T.K ei olnud.

Kõik tehingud kinnistuga Xxxx vormistati notariaalselt. Ühtegi nendest tehingutest ei

tühistatud ega tunnistatud ebaseaduslikuks. Seepärast rääkida T.K pahausksuse kohta ei ole

korrektne.

5. Kostjad

vaidlevad

selle

vastu,

et

kutsuda

kohtusse

viis

tunnistajat. Vastavalt TsMS § 238 lg. 2, kui seadusest tulenevalt tuleb asjaolu

tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist

liiki või teises vormis tõendiga. Hageja ei selgita, kuidas nimelt tema poolt taotletavad

tunnistajad võivad tõendada kahe sõlmitud lepingu (05.01.2000 ja 2003.a) kehtetust.

Hageja eesmärki käesoleva hagi abil „kostjatelt välja nõuda ehitist kui vallaasja", samuti

tagastada endale „õigus olla ehitise omanikuna maa erastamise õigustatud subjektiks",

saavutada võimalik ei ole. Seepärast TsMS § 423 lg. 2 alusel tuleb 04.09.2008. avaldus jätta

läbivaatamata.

Hageja esindaja poolt esitatud üldkoosoleku 10.08.1997.a protokoll on ammu tunnistatud

kohtu poolt kehtetuks. Narva Linnakohtu tsiviilasja nr. 2-568/02 raames (V.P ja B.Z hagis A.J

ja AS Mai Toidukaubad) tuvastati sealhulgas, et L T asus 10.08.1997.a. Rootsis ja ainult kell

17.30 sõitis Estline Stokholmist ära. Samal päeval L.T oma pangakaardi abil võttis

6

Stokholmis raha (tsiviilasi nr. 2-568/02 tl. 69-71, 73, 74). Need dokumendid tõendavad, et L.T

ei saanud esineda 10.08.1997.a. koosolekul ja osaleda hääletamisel xxxx. Võttes arvesse, et V.Z

ja V.P hääletasid „vastu", et müüa A.J ’ile kaupluse hoone, ei ole käsitletav protokoll selle ostu-

müügi tõendiks.

Eesti Vabariiki esindav Narva Linnavalitsus on tunnistanud hageja argumendid

põhjendatuks, kuna krundi ostueesõigusega erastamine aadressil xxxx, toimus ehitise

vananenud ja kontrollimata omandiõiguse andmete alusel.

A J kohtule 09.01.2009.a. saabunud kirjalikus vastuses T.K hagi õigeks ei võta ega

tunnista tema vastu suunatud nõudeid. A.J teatab, et valdab vaidlusalust kinnistut

rendilepingu alusel ning palub jätta T K hagi rahuldamata.

IV. A

IV. Asja kohtulik arutelu

sja kohtulik arutelu

sja kohtulik arutelu.

Hageja A.J ’i esindaja selgitab, et hageja toetab oma hagiavalduses esitatud nõudeid

köide 2 tl. 135, 139 ja 142. Hageja palub rahuldada hagi ja kohtukulud summas 10 450 krooni

jätta kostjate 1 ja 3 kanda. Hageja arvab, et tunnistajad on kinnitanud, et T.K on pahauskselt

omandanud kinnistu hoone. Seetõttu hageja esindaja palub A. J ’i hagi rahuldada

hagiavalduses märgitust lähtuvalt. T K hagi tuleb jätta rahuldamata, kuna kuulub

rahuldamisele A J’i hagi, sest tema on ainuomanik. Ühtlasi palub A.J muuta andmeid

kinnisturaamatus.

Eesti Vabariigi esindaja P.N arvab, et A.J ’i poolt esitatud hagi on põhjendatud. Maa

erastamise lepingu sõlmimisel AS Mai Toidukaubad ei olnud Xxxx ainuomanik ja seega

aktsiaseltsil ei olnud eesõigust maa erastamisel.

Kostjate AS Torbist ja T.K volitatud esindaja selgitab, et kostjad hagiga nõus ei ole. A.J ’i

nõude - tunnistada kehtetuks 05.01.2000.a. leping - ainsaks põhjuseks on see, et 19.02.2003.a.

Jõhvi Halduskohus tunnistas ebaseaduslikuks Narva Linnavalitsuse korralduse 14.01.1999.a.,

kuid sellest ostu-müügileping kehtetuks tunnistamiseks ei piisa. Kostjate seisukoht on selline,

et 05.01.2000.a. leping lähtub maareformiseadusest § 21. AS Mai Toidukaubad 04.06.1997.a.

esitas Narva Linnavalitsusele avaldused, mis olid korrektselt vormistatud just Xxxx

erastamise kohta. A.J 1997.a. septembris suutis vormistada kaupluse hoone oma nimele, aga

avaldust maa erastamise kohta ta ei esitanud. Seega A.J ei olnud ega ole praegugi maa

erastamise subjektiks. Teiseks, A.J oli siis AS Mai Toidukaubad nõukogu liige ja loomulikult

oli ta teadlik maa erastamise asjaoludest. A.J ei hakanud erastamise avaldust ümber

vormistama oma nimele. Sellise käitumisega aitas ta kaasa AS Mai Toidukaubad poolt maa

erastamisele. 30.10.1997.a. Ida-Viru Maavalitsus andis välja korralduse, et lubada Narva

linnal erastada AS-le Mai Toidukaubad kaheksa objekti, sh Xxxx hoone. 04.06.1997.a. juhatuse

esimees S.M esitas Narva Linnavalitsusele avalduse maa ostueesõigusega erastamiseks.

14.01.1999.a. Narva Linnavalitsus andis välja korralduse just eraldi Xxxx osas. 01.05.1999.a.

AS Mai Toidukaubad koosolekul, kus koosoleku juhatajaks oli S.M , oli otsustatud erastada 8

objekti AS Mai Toidukaubad nimel. Sellel koosolekul viibis A.J , kes oli teadlik maa erastamise

protsessi jätkumisest ja ka sellest, et maa erastatakse AS Mai Toidukaubad nimel. A.J võttis

õigeks, et ta oli teadlik sellest, et M viib läbi erastamise protsessi AS-i nimele. Järelikult

hageja suhtus ükskõikselt sellesse, et tema poolt ostetud hoone läheb ära tema valdusest, kuna

muutub kinnistu osaks. Maa erastamise protsessis selgus, et 15.09.1997.a. juhatuse esimees

S.M ja peaaktsionär A.J vormistasid notari juures Xxxx maja osas ostu-müügilepingu.

15.09.1997.a. tehing oli vaidlustatud aktsionäride poolt ja Viru Ringkonnakohtu poolt on

15.09.1997.a. tehing hinnatud tühiseks. Seda otsust ei ole keegi vaidlustanud. Kuivõrd tehing

oli tühiseks tunnistatud, siis järelikult on tehing algusest peale tühine. Kui 05.01.2000.a.

sama S.M vormistas lepingu Narva linnapeaga selle objekti maa erastamise kohta AS Mai

Toidukaubad nimele, siis A.J hakkas nõudma selle objekti tagastamist. 2001.a. oktoobris A. J

hõivas selle maja ja on sellest ajast hoidnud seda ebaseaduslikult oma valduses. A.J ei

7

tõendanud, et 05.01.2000.a ostu-müügileping oleks olnud seadusevastane. Esindaja palub A.J ’i

hagi jätta rahuldamata kõigis punktides.

27.03.2003.a. T K sõlmis kinnisvara ostu-müügi notariaalse lepingu. See kinnisvara on

käesoleval ajal A.J ’i valduses. Mingit kokkulepet T.K ja A.J ’i vahel just kasutamise õiguse

osas ei ole olemas. 2005.a. T.K tegi A.J ’ile ettepaneku hoone rentimise osas, kuid see jäi

vastuseta. Kuna A.J ’i poolt on selle asja valdamine ebaseaduslik, siis T K nõuab xxxxx

tagastamist A.J ’i ebaseaduslikust valdusest. Selle nõude õiguslikus aluseks on AÕS § 34 ja

vastaspool on sellest teadlik.

Hageja ei tõendanud seda, et T.K oli teadlik sellest, et see kanne registris on vale. Hageja

viitas TsÜS § 77 ja § 66 lg. 5., kuid hageja ei toonud esile, milles seisneb selle tehingu

seadusetus. Seega T.K pahausksust ei ole hageja tõendanud. Vaidlustatud tehing on teostatud

linnapeaga AS Mai Toidukaubad nimel, mille nõukogu liikmeks ja mille peaaktsionäriks oli

hageja. On kindlaks tehtud, et 10.08.1997.a. üldkoosolekut ei toimunud, mida tunnistas ka

V.Popov. L.T viibis 10.08.1997.a. Rootsis ega saanud osaleda seal koosolekul. Nii V.P kui L.T

kinnitasid, et need allkirjad ei kuulu neile. TsMS § 3 kaitseb neid, kelle õigusi ja kohustusi on

rikutud. Toimikus ei ole mingeid andmeid, et A.J õigused ja kohustused oleksid rikutud. Seega

kohus oleks võinud selle nõude jätta läbi vaatamata. Pahausksed on tunnistaja S.M ütlused,

et tema 2001.a. koos V.P ’i ja B.Z ’iga arutasid hagiavalduse küsimusi V.P ’i juures köögis. B.Z

’i sõnul istuti toas. V.P ’i sõnul ei ole S.M tema korteris käinudki. Tunnistaja S.B ja B.Z

midagi olulist selles vaidluses ei esitanud. Viru Maakohtu 30.05.2007.a. kohtuotsus tõendab, et

A.J ’i ütlused ei ole õiged. Kohtuotsustega on A.J ’i ütlused vastuolus. Esindaja palub T.K hagi

rahuldada.

V. M

V. Maak

aak

aakohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused.

ohtu tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused.

TsMS § 438 lg. 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on

esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. Vastavalt TsMS § 439 ei või kohus

ületada nõude piire, ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 442 lg. 5 näeb

ette, et kohus lahendab selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Sama paragrahvi lg. 8 kohaselt

peavad kohtu järeldused põhinema tuvastatud asjaoludel, samuti peab kohus kohaldama

vastavat seadust.

Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja esindajate selgitused, vaadanud läbi toimikus

olevad hagiavaldused, nende täpsustused, dokumentaalsed tõendid ja menetlusosaliste

kirjalikud seisukohad, tuvastas,

1) hageja täpsustas oma nõudeid korduvalt ning asja arutamisel jääb 04.08.2008.a.

täpsustatud hagiavalduses esitatu juurde, mille kohaselt on A J’il kostjate AS Torbist, Eesti

Vabariigi ja T K vastu järgmised nõuded a) tunnustada 05.01.2000 kostja (1) ja kostja (2) vahel

sõlmitud Narvas, Xxxx asuva maaüksuse erastamise ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu

tühisust. b) tunnustada 2003. aastal kostja (1) ja kostja (3) vahel sõlmitud Xxxx asuva maa-

üksuse ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu tühisust, c) kustutada Ida-Viru Maakohtu

Kinnistusameti Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr. xxxx teises jaos tehtud

ebaõige kanne T K, isikukood xxxx kui kinnistu omaniku kohta, d) kanda Ida-Viru Maakohtu

Kinnistusameti Narva kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr. xxxx teise jakku

omanikuna Eesti Vabariik.

2) T K nõue A J’i vastu kinnisvara tagastamise nõudes

3) VÕSRS § 7 kohaselt enne 01.07.2002.a. tehtud tehingut saab pärast 01.07.2002.a.

tühistada kehtivates seadustes sätestatud korras, tühistamise aluste suhtes kohaldatakse

tehingu tegemise ajal kehtinud seadust. Alates 01.07.2002.a. tühise tehingu tunnustamist

8

kohtu kaudu ei ole vaja enam nõuda. Tühist tehingut ei ole vaja tühistada, vaid lähtuvalt

TsÜS §-st 84 lg. l ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 66 lg. 2-4,

kuni 01.07.2002.a. redaktsioonis, kohaselt on seadusega vastuolev tehing tühine, tühine tehing

on kehtetu algusest peale ja tühist tehingut ei pea täitma. Alates hagiavalduse esitamisest on

oluliselt muutunud tsiviilkohtumenetluse seadus ja kohtupraktika kinnistusraamatu kande

parandamise asjades, on muutunud nõuded kohtuotsuse resolutiivosale (nt. RK lahend 3-2-1-

12-06), on muutunud kohtu nimi ja registri number. Kuna kohtuotsus peab olema täidetav, siis

lähtub kohus otsuse vormistamisel ka viidatud asjaoludest.

4) lähtudes esitatud nõuete ajalisest järjestusest hindab kohus eelkõige hageja A.J ’i ja

kostja AS Mai Toidukaubad vahel 15.09.1997.a. sõlmitud ehitise ostu-müügilepinguga

seonduvat. Viidatud ehitise ostu-müügilepingu p.-s 6 on notar selgitanud AÕSRS § 13

sätestatut, seejuures seda, et omanikul on õigus saada maa omanikuks seaduses sätestatud

alustel ja korras. AÕS § 68 lg. 3 kohaselt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. A.J ’i

ostetud kauplusehoone asus kinnistamata maatükil. Seega tuleb lähtuda ehitise kui vallasasja

regulatsioonist AÕSRS § 13 alusel, mille lg. 1 kohaselt loetakse kuni maa kandmiseni

kinnistusraamatusse õiguslikul alusel püstitatud ehitis, sh pooleliolev ehitis, vallasasjaks, ning

AÕSRS § 13 lg. 6 kohaselt on võimalik ehitist kui vallasasja omandada vastavalt vallasasja

omandamise sätetele, mis tuleb aga notariaalselt tõestada. Kuna sõlmitud on notariaalne ostu-

müügileping, siis olid lepingu vorminõuded täidetud ja lepingu tühisuse tunnustamiseks sel

alusel alus puudub. Tehingu toimumise ajal kehtinud TSK § 242 lg. 1 kohaselt kohustub müüja

ostu-müügi lepingu alusel andma vara üle ostja omandusse ning ostja kohustub vara vastu

võtma ja maksma selle eest kindlaksmääratud rahasumma. Lepingu p. 5 kohaselt ehitise kui

vallasasja omandiõigus anti A.J ’ile üle 15.09.1997.a. lepingu allkirjastamisega ning sellest

hetkest alates sai ehitise kui vallasasja omanikuks hageja. AÕSRS § 13 lg. 7 järgi ehitise või

selle osa võõrandamine või pärimine tuleb 15 päeva jooksul, alates omandiõiguse üleminekust,

registreerida omandaja esildisel ehitise asukohajärgses riiklikus hooneregistris ja kohalikus

omavalitsusüksuses. Et lepingut täideti, kinnitab ka Ida-Virumaa Hooneregistri Narva Filiaali

27.12.1999.a. registreerimise tunnistus 7250 A.J ’i ehitise omanikuna kandmise kohta

hooneregistrisse. Hageja ja kostja AS Mai Toidukaubad vahel sõlmitud ehitise ostu-

müügilepingut ei ole ka kohtu korras kehtetuks tunnistatud. Põhjendamatu on kostjate AS

Mai Toidukaubad ja T.K esindaja väide, et Viru Ringkonnakohus on 15.09.1997.a. tehingu

hinnanud tühiseks. Viru Ringkonnakohtu 25.09.2003.a. otsusega on jäetud V.P i ja B Z ’i hagi

A.J ’i vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja tehingu järgi saadu tehingupooltele

tagastamiseks rahuldamata ja selles otsuses ringkonnakohus vaid väljendab tehingu tegemise

ajal kehtinud TsÜS § 66 redaktsiooni, mitte ei anna hinnangut tehingule. Seega pole oluline

hinnata, kas või millistel tingimustel otsustati AS Mai Toidukaubad siseselt kauplusehoone

A.J ’ile müümine ega oma tähtsust ka kostjate viited nõukogu liikmete kas toimunud või mitte

toimunud koosolekutele, sest AS Mai Toidukaubad ei ole lepingu kehtetuks tunnistamise nõuet

esitanud.Seetõttu jätab kohus tähelepanuta tõenditena esitatud L.T Rootsis viibimist

tõendavad dokumendid ja AS Mai Toidukaubad 10.08.1997.a.üldkoosoleku protokolli.

TsMS § 230 kohaselt peab kumbki pool tõendama oma nõudeid või vastuväiteid. Hageja

A.J on tõendanud, et tema oli alates 15.09.1997.a. xxxx asuva kauplusehoone kui vallasasja

omanik.

5) AÕSRS § 13 lg. 3 järgi ehitise omanikul on õigus saada maa omanikuks maareformi

seaduses sätestatud alustel ja korras. MaaRS § 20 lg. 1 järgi erastamisele kuulub maa, mida

maareformi

seaduse

alusel

ei

tagastata,

ei

jäeta

riigi

omandisse

ega

anta

munitsipaalomandisse ning § 21 lg. 1 kohaselt maa erastamise õigustatud subjekt on Eesti

kodanik, lg. 2 kohaselt Eesti eraõiguslik juriidiline isik võib maad erastada, kui ta on kantud

Eesti äriregistri pidaja poolt peetavasse registrisse. Vastavalt MaaRS § 22 lg. 1 saavad

ostueesõigusega maad erastada isikud, kellel on õigus osta maad ehitise omanikuna. Kuna

9

poolte vahel 15.09.1997.a. ehitise kui vallasasja ostu-müügileping ei ole tühine, siis järelikult

ei olnud AS Mai Toidukaubad maa erastamise lepingu sõlmimise ajal enam ehitise omanik

ning tal puudus ostueesõigusega maa erastamise õigus ja kostjad on rikkunud A J’ile AÕSRS §

13 lg. 5 tulenevat õigust nõuda tema ehitisealustele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale

hoonestusõiguse seadmist või saada maa omanikuks. Kehtinud TsÜS § 66 lg. 1 kohaselt

tehing, mis on vastuolus põhiseadusliku korra või heade kommetega, on tühine. Sama

paragrahvi lg. 2 kohaselt seadusega vastuolus olev tehing on tühine, välja arvatud, kui seadust

ei ole oluliselt rikutud. MaaRS § 22 lg. 1 ei sätesta võimalust maad ostueesõigusega erastada

juhul, kui avaldus esitatud on, kuid ehitise omanik enam ei olda. Maa erastamine seda õigust

mitteomavale isikule on seaduse oluline rikkumine, mille tõttu on kostjate AS Mai Toidukaubad

ja Eesti Vabariigi vahel Narva Linnapea kaudu 05.01.2000.a. sõlmitud maa ostu-müügileping ja

asjaõigusleping tühine. Maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu p. 2 kohaselt on lepingu

objektiks vastavalt Narva Linnavalitsuse 14.01.1999.a. korraldusele nr. 102k “Maa

ostueesõigusega erastamine xxxx” maaüksus koos selle oluliste osadega ja üldpindalaga 293 m 2.

Jõhvi Halduskohtu 19.02.2003.a. otsusega on tuvastatud Narva Linnavalitsuse 14.01.1999.a.

korralduse nr. 102-k õigusvastasus. Seega on maa erastamise aluseks olev haldusakt ebaõige.

Kuna xxxx asuva maa müük oli seadusevastane, tuleb tunnustada 05.10.2000.a.

ostumüügilepingu tühisust ja A J’i hagi selles nõudes rahuldada.

6) AÕS § 57 lg. l kohaselt on kinnistusraamatu kanne ebaõige, kui see on tehtud

õigusliku aluseta, see alus on hiljem ära langenud või kanne on valesti muudetud või

kustutatud. AÕS § 65 lg. 1 järgi ebaõigeks saab pidada kannet, mis ei vasta tegelikule

õiguslikule olukorrale. AÕSRS § 10 lg. 5 ja KRS § 72 lg. 2 kohaldamist käsitleva Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 14.04.2003.a. otsusega nr. 3-2-1-26-2003 on selgelt väljendatud seisukohta, et

isikule, kelle õigust on registriosa ebaõige avamisega rikutud, tuleb anda võimalus oma õiguse

kasutamiseks

ja

võimalikult

suures

ulatuses

taastada

olukord,

mis

oli

enne

kinnistusregistriosa avamist. Kui AS Mai Toidukaubad ja Eesti Vabariigi vaheline maa ostu-

müügi leping on tühine, siis on asjaõigusleping ka tühine TsÜS § 66 mõttes ning on järgnev

kinnistamisotsus ja kinnistusraamatu kanne samuti ebaõiged, kuna kande tegemise alused ei

olnud õiguslikud. Seega tuleb tunnustada 05.10.2000.a. asjaõiguslepingu tühisust ja A J’i hagi

selles nõudes rahuldada.

7) Lähtuvalt AÕS §-de 67 ja 65 ning KRS § 65 sätteist on hagejal õigus nõuda ebaõige

kande kustutamist ja parandamist. Tühise tehingu ja ebaõige kande alusel saadu tuleb

tagastada ehk ennistada tuleb endine olukord. Erastamislepingu tühisuse korral on vajalik

tehingu järgi saadu tagastada. See on võimalik siis, kui kinnisasja omanikuks saab Eesti

Vabariik, kes kantakse omanikuna kinnistusraamatusse. Vastavalt KRS § 72 lg. 2 suletakse

avalik-õiguslikule isikule kuuluva kinnisasja kohta avatud registriosa omaniku lihtkirjaliku

avalduse alusel, kui kinnisasja kinnistusraamatusse kandmine ei ole KRS § 8 lg. 3 järgi

kohustuslik ning kinnisasi ei ole koormatud piiratud asjaõigustega ega antud teise isiku

valdusse. Selle sätte eesmärgiks oli anda isikule, kelle õigust on registriosa ebaõige avamisega

rikutud, võimalus oma õiguse kasutamiseks ja võimalikult suures ulatuses taastada olukord, mis

oli enne kinnistusregistriosa avamist, s.t võimalus maa erastamiseks või hoonestusõiguse

seadmiseks. Hagi rahuldamise eesmärgiks on seega hageja asetamine võimalikult samasesse

olukorda, milles ta olnuks, kui maa seadusvastast müüki poleks toimunud. Kuna maa ostu-

müügileping ja asjaõigusleping on tühised, siis on hagejal õigus nõuda kannete muutmist.

8) AÕS § 56 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kui

kinnistusraamatusse kantud õigus kustutatakse, siis loetakse see lõppenuks. Kui isik

kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse,

siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta

teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige. Riigikohus on 02.10.2000.a.

lahendis nr. 3-2-1-97-00 selgitanud:“ Heausksusega ei saa kaitsta omandamist omandireformi

10

käigus avaliku võimu akti alusel. AÕS §-s 56 lg. 3 reguleeritakse kinnisasja omandamist

tehingu, asjaõiguslepingu läbi.“ Kolleegium on avaldanud seisukoha, et kui registriosa

avamine oli ebaõige, siis omab tähtsust, kas ebaõigesti omanikuna kinnistusraamatusse

kantud isikult kinnisasja omandanud isik teadis või pidi teadma registriosa avamise ja kande

ebaõigsusest ehk asjaoludest, mis tingisid tagastamiskorralduse õigusvastasuse ja selle

kehtetuks tunnistamise. Selles vaidluses saaks kostjat pahauskseks pidada, kui ta teadis või

pidi teadma, et tagastatud maal asuvad teise isiku õiguslikul alusel püstitatud ehitised ning

nende omanikule ei tagatud seadusest tulenevat võimalust saada maa omanikuks või nõuda

ehitisealusele ja ehitise teenindamiseks vajalikule maale hoonestusõiguse seadmist. Seda, et

kinnisasja või piiratud asjaõiguse omandanud isik oli pahauskne - teadis või pidi teadma

ebaõigest kandest - peab tõendama hageja. Seda on hageja ka piisavalt selgitanud ja

tõendanud. Tunnistajate ütlustega ja kostja T.K enda ütlustega on tõendatud, et ta teadis, et

kinnistu omanik ei ole õigustatud kinnistut võõrandama, kuna kohtu menetluses oli vaidlus

Xxxx maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu osas. T.K AS Mai Toidukaubad, hilisema

nimega AS Torbist, osaniku ja nõukogu liikme V.P ’i elukaaslase ja hilisemalt abikaasana

teadis T.K kinnistu ostu-müügiga seonduvaid asjaolusid. V.P kinnitab, et tema oli

kauplusehoone ehitaja, pani sinna oma raha ja aja. T.K istungil kinnitas, et tema, pidanud

nõu V.P ’iga, selle kinnistu ka ostis. Tunistaja S.B ütleb, et teab T.K 2001.a., kui kohtuti

hagejale kuuluvas kauplusehoones. Tunnistaja B.Z kinnitab, et T.K oli kursis kogu ehitise

ostu-müügi vaidlusega, kuid tema ei saanud lepingut vaidlustada. Selletõttu püüdsid seda

teha tunnistaja ja V.P . Kostja AS Torbist, endise AS Mai Toidukaubad, seaduslik esindaja L.T

oli samuti teadlik kõigist tehingutest, mis AS Mai Toidukaubad nimelt tehti, samuti

tingimustest, millest lähtuvalt tehingud tehti. Seda on ta kohtu eelistungil kinnitanud, et

tegelikult langetas kõik otsused tema, kuigi esindajad tehingute tegemisel võisid olla teised

isikud. Seega pole oluline kostja esindaja kirjeldus ja hinnang S.M ’i tegevusele, kes tegi seda,

mida käskis L.T . Järelikult on AS Mai Toidukaubad ja T.K vahel 27.03.2005.a. sõlmitud

kinnistu müügileping ja asjaõigusleping tühised ja hageja nõue viidatud lepingu tühisuse

tunnustamiseks on põhjendatud rahuldada.

9) AÕS § 56 lg. 3 sätestab, et kui isik kinnistusraamatu andmetele tuginedes omandab

heauskselt kinnisasja või piiratud asjaõiguse, siis jäävad tema heauskselt omandatud õigused

kehtima. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatu kanne

on ebaõige. T K ei saa tugineda kinnisasja heausksele omandamisele, kuna ta teadis, et

erastatud maal asub teise isiku ehitis ning et selle tegelikule omanikule ei tagatud seadusest

tulenevat võimalust saada maa omanikuks. T.K teadis, et kinnistusraamatu andmed on

ebaõiged. AS Mai Toidukaubad ja T K vahel 27.03.2003.a. sõlmitud notariaalne kinnistu

müügileping ja asjaõigusleping on tühised, kuna kinnistu on müüdud selleks õigust

mitteomava isiku poolt isikule, kes oli müümise tegelikest asjaoludest teadlik ja keda ei saa

pidada heauskseks omandajaks. TsÜS § 66 lg. 5 järgi tuleb kõik tühise tehingu alusel saadu

tagastada. Kuna kinnistu on omandatud pahauskselt, siis lasub kostja T K’l kohustus anda

nõusolek kinnistusraamatu ebaõige kande muutmiseks. TsÜS § 68 lg. 5 kohaselt, kui isik on

kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, võib tahteavaldust asendada jõustunud

kohtuotsus, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu.

10) AÕSRS § 10 lg. 5 ja KRS § 72 lg. 2 kohaselt üksnes juhul, kui parandada oleks vaja

vaid registriosa teises jaos olevat omaniku kohta tehtud kannet, saaksid kinnistusraamatust

nähtuv omanik ja õigustatud isik kokku leppida omandi üleminekus, vormistades selle

notariaalaktina, kuid antud juhul pole see võimalik. Seadus ei võimalda kinnistusregistriosa

sulgemist juhul, kui kinnistusraamatu kanne on ebaõige. KRS § 72 lg. 2 kohaselt saab seda

teha omaniku lihtkirjaliku avalduse alusel. Hageja nõuet tuleb käsitleda kui maa erastamise

eelse omaniku omanikuna kinnistusraamatusse kandmise nõuet. Enne kinnistusregistriosa

avamist oli maa omanikuks riik, kes on õigustatud vajadusel registri osa sulgema või muul

viisil seda korraldama. Olemasolev registriosa on vajalik sulgeda, et oleks võimalik seejärel

11

vaidlusaluse maatüki osas maareform uuesti läbi viia ja otsustada maa ostueesõigusega

erastamine. Kuna maa on läinud riigi omandist välja seaduse olulise rikkumisega ning kuna

kustutatud kande automaatset taastamist seadus ette ei näe, siis ilma riigi kui kostjata pole

võimalik kujunenud olukorda muuta. Seega riik kostjana kas saab anda oma nõusoleku

kinnistusraamatu kande parandamiseks ja riigi kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse

sissekandmiseks või keelduda nõusoleku andmisest. Kuivõrd kostja Eesti Vabariik Narva

Linnapea kaudu on hagi aluseks olevad asjaolud õigeks võtnud, tuleb Eesti Vabariik lugeda

vastava nõusoleku andnuks. TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on lisaks menetlusosaliste õigustele

hagejal õigus muuta hagi alust või eset, suurendada või vähendada oma nõuet või loobuda

hagist, kostjal aga õigus hagi õigeks võtta. Kostja Eesti Vabariik on esindaja kaudu hagi

õigeks võtnud. Tühise tehingu ja ebaõige kande alusel saadu tuleb tagastada ehk tuleb

ennistada endine olukord. Kuna kinnistusraamatu kanne on ebaõige, siis tuleb ebaõige kanne

muuta ja kanda kinnistusraamatusse Narvas Xxxx asuva kinnistu senise omaniku T.K

asemel omanikuna Eesti Vabariik, ning sellega hageja vastav nõue rahuldada.

11) kohus leidis, et T K hagi A J’i vastu kinnisvara tagastamise nõudes tuleb jätta

tervikuna rahuldamata. Hagi on tervikuna tõendamata. Väär on T K arusaam, et tal on õigus

nõuda A J’ilt vara tagastamist 15.09.1997.a. ostu-müügilepingu alusel. Hagejana T K ei ole

viidatud lepingu pooleks, mistõttu ei ole temal õigust viidatud lepingut vaidlustada, seda

kehtetuks tunnistada, selle lepingu eset enda omandiks pidada ega sellest lepingust tulenevalt

ka mingit vara tagastamist A J’ilt nõuda. T K ei ole AS Mai Toidukaubad ja A J’i vahel

sõlmitud lepingu tulemusena midagi saanud, mida ta saaks tagasi nõuda. Hageja viidatud

ostu-müügilepingu esemeks oli vallasvarana kauplusehoone. T K on aga omandanud

kinnisvara, mis pole kunagi olnud tema valduses. Hageja ei selgitanud ega tõendanud, millest

tulenevalt lähtub ta vara tagasinõudmisel VÕS § 101 lg. 1 p. 1 sätteist. Hageja kohtuistungil

viitab AÕS §-le 34 lg. 2, mille kohaselt valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud

vastupidist. Kui kinnistu Xxxx on A J’i valduses, nagu kohtuistungil selgus, siis viidatud

sättest lähtuvalt pole ka T K vastupidist tõendanud. T K esindaja kohtuistungil kinnitas, et

kinnistu on alates 2001.a. oktoobrist A J’i valduses. T K viidatud AÕS § 53 lg. 2 on kehtetu

alates 17.02.1999.a., viide AÕS §-dele 54 ja 84 lg. 1 pole aga asjakohased, kuna T K ei ole

esitanud kahjunõuet pahauskse valdaja vastu ega ole ka tõendanud, et A J tema kinnisasja

pahauskselt valdab või et tal üldse hagi valdusest väljanõudmiseks oleks. Samuti pole T K

esitanud mingit maamaksu nõuet, kuigi on seda asjaolu korduvalt nimetanud. Kes on maa

omanik, see peabki maamaksu maksma. Kogumis on T K hagi tõendamata, tema esindaja

seisukohad lähtuvad kohtu arvates vaidluse aluseks olevate asjaolude ebaõigest käsitlusest,

mida hoolimata kohtu selgitustest pole ka täpsustatud. Kostja esindaja on nimetanud oma

täiendavalt saadetud seisukohti taotlusteks, mis taotlustena käsitletavad pole. Näiteks pole

kostja esindaja alates hagi menetluses olemisest kordagi vaidlustanud Eesti riigi esindaja

osavõttu, teeb seda aga 20.01.2009.a. nn. taotluses viitega mõlemale hagile. Samas pole T K

hagi Eesti riigi vastu esitanud. Sama tuleb täheldada ka 09.02.2009.a. esitatud nn. taotluse

kohta, kus tegelikult iseloomustatakse S.B ’i kui tunnistajana välja kutsutud isikut. Viidatud

asjaolud on sellised, millele menetlusosaline saab oma hinnangu anda asja arutamisel. Seda

pole kostja esindaja teinudki.

Kokkuvõttes kohus leidis, et A J’i hagi on õiguslikult põhjendatud, tõendatud ja kuulub

rahuldamisele tervikuna, sest kohtumenetluse kestel on hagi tervikuna rahuldamise eeldused

tuvastamist leidnud. Hagejale kuulub hoone, mille omanikuks sai ta vallasasja ostu-

müügilepingu alusel. Hagejale kuuluva hoone juurde maa erastamine kostjale AS Mai

Toidukaubad oli ebaseaduslik, maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping on tühised, mille

tulemusena on muutunud ebaõigeks registriosas olevad kanded, kinnistu on müüdud

pahausksele omandajale tühise tehingu alusel. T K hagi tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

Hagi

on

menetluses

alates

22.04.2002.a.

Alates

01.01.2006.a.

jõustus

uus

tsiviilkohtumenetluse seadustik. TsMS RakS § 3 kohaselt „Enne käesoleva seaduse jõustumist

alustatud

menetluse

puhul

kohaldatakse

menetluskulude

jaotamisele

ja

nende

12

kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut“. Kehtinud

TsMS § 60 lg. 1 järgi kohus mõistis poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt

selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja A J palub kostjatelt AS-

lt Torbist ja T K’lt hageja kohtukulud välja mõista summas 10 450 krooni. Kuna kohtu

arvates on kogu kohtuvaidluse põhjustanud AS Mai Toidukaubad oma asjatundmatu või ka

sihilikult seadusevastase tegevusega, siis jätab kohus hageja A J’i kohtukulud kostja AS

Torbist kanda ja mõistab kostjalt kohtukuluna välja hageja tasutud riigilõivu 240 krooni ning

tasu kolme tunnistaja ülekuulamise eest summas 654 krooni ja 50 senti. Muus osas jäävad

poolte kohtukulud nende endi kanda. Ülejäänud tunnistajate eest makstud tasu kuulub

hagejale tagastamisele summas 655 krooni ja 50 senti, kuna hageja loobus kolme tunnistaja

ülekuulamisest. Hageja tunnistajate tasu katteks on tema esindaja I B maksedokumendi nr.

537 alusel 04.09.2008.a. kontolt xxxx Hansapangas kandnud Rahandusministeeriumi kontole

xxx, viitenumber xxxx, summa 1 092 krooni ja 50 senti selgitusega “Tsiviilasjas nr. 2-02-29

hageja A J tunnistajatasu viie tunnistaja eest”. TsMS § 150 lg. 7 kohaselt kohtu nõudel

menetlusosalise poolt või tema eest tasutud asja läbivaatamise kulud tagastatakse enam

tasutud ulatuses, samuti juhul, kui toiming, mille kulud ette tasuti, jääb tegemata või kui riik

toiminguga seoses kulusid ei kanna.

TsMS § 61 lg. l p. 2 sätestas, et poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt

poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest

hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti

hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Maa ostu-müügilepingust nähtuvalt oli tehingu

hinnaks 7 325 krooni, millest viis protsenti moodustab 366 krooni ja 25 senti, mis tuleb kostja

ASlt Torbist hageja A J’ile välja mõista. Kuna T K hagi jääb tervikuna rahuldamata, siis tema

hagis jäävad kõik kohtukulud tema enda kanda.

Kohus kohaldas TsÜS §-de 66, MaaRS §-de 22 lg. 1, AÕS §-de 56, 57 lg. 1, 65 lg. 1, 67 lg.

1, AÕSRS §-de 11, 13, 14, TSK § 242, KRS § 72 sätteid ja juhindus TsMS §-de 230, 440-442, §

632 lg. 1 nõudeist.

Kohtunik /allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige

Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus 29.detsembril 2009.a. Tartu Ringkonnakohtu määrusega.

Nooremreferent

Merle Kaegas

2-02-29/52 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Legislator summary

Legislator headnote

Keywords

Related Decisions

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Full text