Legislator Case Law & Legislation
2-08-84723/2 AI generated

2-08-84723/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-08-84723/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-08-84723/2 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
hardship of tenant removal despite hardship hardship clause signature defect untimely notice of defects performance issues
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 25. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-84723 Tsiviilasi ASShagi A G ’i vastu võlgnevuse 291.70 krooni nõudes Tsiviilasja hind 291.70 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja ASS(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja E Erlach (Lindorff Eesti Aktsiaselts ) Kostja A G (isikukood XXX, elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista A G ’ilt võlgnevuse 291.70 krooni ASS kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista A G ’ilt menetluskuludena 448 krooni krooni ASS kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094 Hansapanka, viitenumber 3100057358.

2 TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik ASS(hageja) esitas 08.12.2008 kohtule hagi A G ’i (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 06.12.2004 kliendilepingu nr 2952252 ja 06.12.2004 liitumisja teenuste osutamise lepingu . Hageja esitas kostjale osutatud teenuste eest arved. Kostja ei ole täitnud lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus 396.50 krooni ja viivised 395.50 krooni.

24.03.2009 avaldusega vähendas hageja oma nõuet 500.30 krooni võrra, kuna kostja on pärast hagiavalduse esitamist tasunud põhiosa summas 396.50 krooni ja viivistest 103.80 krooni. Hageja nõue kostja vastu on tasumata viivised summas 291.70 krooni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 27.02.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 24.03.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel on võlasuhe tulenevalt 06.12.2004 kliendilepingu nr 2952252 ja 06.12.2004 liitumisja teenuste osutamise lepingu . Hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 113 lg 1.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud, millest 250 krooni moodustab riigilõiv hagi esitamisel ja õigusabikulud 233.64 krooni. Hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on

3 osaliselt põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena: riigilõiv 250 krooni ja lepingulise esindaja kulu 198 krooni (käibemaksuta). Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24- 06). Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik