2-09-1521/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 2-09-1521

määruse tegemise aeg ja koht 24.03. 2009. a Tallinn

Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kohtunik Epp Haabsaar

Kohtuasi

OÜ KV (rk xxx) saneerimine. Esindaja juhatuse liige MA

Kirjalik menetlus

Menetlustoiming

Saneerimismenetluse lõpetamine

Määruse resolutsioon:

Saneerimismenetlus lõpetada. Menetluskulud (sh saneerimiskulud) jätta avaldaja kanda. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Määrusele võib avaldaja esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule. Määruskaebus esitada koos ärakirjadega (sh lisad) võlausaldajatele saatmiseks. Kohtu seisukoht: Saneerimisseaduse (edaspidi SanS) § 40 lg 2 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja on püsivalt maksejõuetu või muu saneerimismenetluse algatamise eeldus on ära langenud.

Kohtu hinnangul on üldisest majanduslangusest ja kinnisvaraturu jahenemisest järeldatav, et kinnisvara müügitehingud jätkuvalt vähenevad. Avaldajal oli juba

avalduse esitamise ajal tekkinud 133 233 199 kroonine kahjum, kusjuures võlgade maht oli 261 952 072.90 krooni. Analüüsides võlgade mahtu ning struktuuri järeldub, et avaldajal on kokku 42 võlausaldajat. 7 143 949.74 kroonise võlanõude osas on juba algatatud täitemenetlus. 24.03.2009. a esitas saneerimisnõustaja kohtule teatise, et Swedbank saneerimiskava ei toeta. Samuti ei ole omanikud avaldajat täiendavalt rahastanud. Rahastajat ei ole järelikult leitud ning OÜ KV on SanS § 40 lg 2 mõttes maksejõuetu.

Lisaks eeltoodule on Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu kohut informeerinud, et 02.02.2009 seisuga on maksuhalduri nõue OÜ KV vastu kokku 7 255 283,45 krooni, millest põhimaksu nõue on 7 005 328,66 krooni ning intressinõue 249 954,79 krooni. Saneerimisnõustaja on märkinud saneerimiskavas maksuvõla summaks 1 764 017,46 krooni. Eesti Vabariik Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu on seisukohal, et maksuvõlg on avalik-õiguslik kohustus, mida ei ole võimalik saneerimismenetluse raames ümber kujundada saneerimisseaduse mõttes. Seega on tekkinud vaidlus nõude üle, mis ei ole SanS 43 lg 1 tähenduses selge nõue.

SanS 43 lg 1 kohaselt lõpetab kohus saneerimismenetluse, kui selgub, et ettevõtja vastu olevat nõuet, mida saneerimiskavaga soovitakse ümber kujundada, tegelikult ei ole, selle suurus on ebaselge või saneerimisnõustajal ei ole võimalik hinnata nõude õiguspärasust ega tõendatust.

Analüüsitut kogumina hinnates asub kohus seisukohale, et saneerimismenetlus tuleb lõpetada. Saneerimismenetluse lõpetamine ei takista pankrotiavalduse esitamist, muutes selle lihtsamaks ning välistades kahe menetluse üleminekust tuleneva problemaatika.

TsMS § 172 lg 1 järgi kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 2 järgi tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 172 lg 1, lg 6 alusel tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).

Kohtunik Epp Haabsaar