3-07-1136/22 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-1136 Haldusasi Aleksandr Sidorovi kaebus Murru Vangla poolt Aleksandr Sidorovi 22. augusti 2004. a kirja läbilugemise ja Tallinna Ringkonnakohtule edastamata jätmisega tekitatud 5000 kr suuruse mittevaralise kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 12. juuni 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. märts 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Aleksandr Sidorov Vastustaja – Murru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. aprillil 2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksandr Sidorov esitas 31.05.2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles vaidlustab Murru Vangla toimingut – tema 22.08.2004 kirja väidetavat läbilugemist ja kohtule edastamata jätmist – ning taotleb sellega tekitatud 5000 krooni suuruse mittevaralise kahju hüvitamist. 16.08.2004 sai kaebuse esitaja Murru Vanglas allkirja vastu kätte suletud ümbrikus kohtumääruse. Kaebaja koostas määrusele määruskaebuse ja andis selle koos koopia ja lisadokumentidega suletud kirjana 2. eluosakonna ametnikele M. Morozovale ja V. Tukkevile. Kolme nädala möödumisel pöördus kaebaja nimetatud ametnike poole saamaks kinnitust, et kiri on ära saadetud 22.08.2004. A. Sidorovile anti aga tõend kuupäevaga 30.08.2004 ning selgitati, et kohtud on ülekoormatud. Kaebaja veendus, et

3-07-1136

2(4) vanglasiseselt ei ole võimalik probleemi lahendada ja pöördus 26.12.2004 kohtu esimehe poole küsimusega, miks on 22.08.2004 kaebus nii kaua lahendamata. Tallinna Ringkonnakohtu esimehe 18.01.2005 vastusest selgus, et kohus ei olnud määruskaebust saanud. Murru Vanglalt ei ole kaebuse esitaja sisulist vastust oma kirja edastamise kohta saanud. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Murru Vangla ametnikud lugesid läbi tema 22.08.2004 kirja ning jätsid selle kohtule edastamata.

2. Tallinna Halduskohtu 12.06.2008 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: a) VangS § 28 lg 1 sätestab kinnipeetava õiguse kirjavahetusele. Kirjavahetus toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. VangS § 28 lg 3 tulenevalt on keelatud kirjavahetuse piiramine suhtlemiseks riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende ametiisikutega, samuti kaitsjaga. VangS § 29 lg 4 kohaselt on keelatud kontrollida kinnipeetava kirju kaitsjale, prokurörile, kohtule, õiguskantslerile ja Justiitsministeeriumile ja lõikest 5 lähtuvalt ei või jätta ära saatmata kinnipeetava kirju riigiasutustele, kohalikele omavalitsustele ja nende ametiisikutele, samuti kaitsjale ning oma riigi konsulaartöötajale. Vangla sisekorraeeskirja § 47 sätestab, et kohtule adresseeritud kirjad saadetakse vangla kulul ja § 48 lg 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava eesja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib lõikes 1 sätestatust kõrvale kalduda vangistusseaduse § 29 lg-s 1 ja § 97 lg-s 1 nimetatud juhtudel; b) Vangla sisekorraeeskirja § 49 sätestab, et väljaminev kiri postitatakse vanglatöötajale kirja edastamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Murru Vangla asjaajamiskorra kohaselt peab kohtule saadetavad kirjad üle andma kinnises ümbrikus ja vanglatöötaja ei tohi kohtule saadetud kirju avada. Seega oli Murru Vanglal kohustus edastada kaebuse esitaja 22.08.2004 kiri Tallinna Ringkonnakohtule vangla kulul kolme tööpäeva jooksul kirja avamata ja selle sisu kontrollimata; c) kaebaja kinnitab, et andis kirja oma eluosakonna ametnikele üle 22.08.2004. See oli pühapäev. Kinnipeetavate väljasaadetavate kirjade kaustiku väljavõttest nähtuvalt on 23.08.2004 Murru Vangla kantseleis registreeritud kaks kaebaja kirja Tallinna Ringkonnakohtule (jrk nr 837 ja nr 838, tl 93). Seega saab lugeda tõendatuks, et kaebuse esitaja andis vaidlusaluse kirja vanglaametnikule üle ja see registreeriti järgmisel päeval kantseleis väljasaadetava kirjana; d) hommikul väljaminevana registreeritud kirjad postitatakse üldjuhul samal päeval. Murru Vangla on märkinud ka seda, et kantselei registreerib omal algatusel kõik kinnipeetavate väljaminevad kirjad enne nende postitamist, sest kinnipeetavad teevad aegajalt järelepärimisi oma väljasaadetud kirjade kohta ja see on vajalik ka enesekontrolli eesmärgil. Kuna Murru Vangla praktika kohaselt postitati riigiasutustele edastatud kirjad lihtkirjana Rummu sidejaoskonnas, siis ei ole Murru Vanglal postitamise kuupäeva kohta võimalik tõendit esitada ja seda on Murru Vangla selgitanud ka kaebuse esitajale. Kaebuse esitaja ei ole põhistanud oma väiteid ega esitanud tõendeid selle kohta, et vaidlusalune vanglaametnikele üle antud ja väljasaadetavana registreeritud kiri jäi postitamata Murru Vangla õigusvastaste toimingute tõttu. On võimalik, et kiri võis kaduma minna ka Eesti Posti eksituse tõttu. Vastustaja ei välista ka olukorda, kus kaebuse esitaja võis ise eksida. Murru Vangla toimingute õigusvastasus ei ole seega tõendatud; e) kohus pidas siiski vajalikuks kontrollida ka muid mittevaralise kahju hüvitamise eeldusi. Tulenevalt riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg-st 1 võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega eeldab mittevaralise kahju hüvitamine, et kaebuse esitajal on tekkinud kahju RVastS § 9 lg 1 sätestatud õiguste rikkumisest ja Murru Vangla on kahju tekitamises süüdi;

3-07-1136

3(4) f) mittevaralise kahju tekkimine on tõendamata. Avaldaja on esitanud vaid paljasõnalisi väiteid, et tal tekkisid hingelised üleelamised ning Murru Vangla õigusvastased toimingud tõid kaasa tagakiusamise, kartserisse paigutamise ja jälitamise. Mis puudutab vastustaja süüd, siis isegi kui avaldaja kiri jäi tõepoolest postitamata, puuduvad tõendid Murru Vangla süülise tegevuse kohta kirja edastamata jätmisel. Haldusasja materjalide põhjal selgub hoopis, et Murru Vanglas on olemas kirjade registreerimise ja väljasaatmise süsteem, millest vanglaametnikud lähtuvad enesekontrolli eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. A. Sidorovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus. Läbi on viimata korralik eelmenetlus, dokumentaalsete tõendite kohtupoolne täiendav kontroll, mille alusel oleks kohus saanud vangla ametnike toiminguid ja tegevusetust välja selgitada. Vastustaja on jätnud esitamata tõendid, mis kinnitaksid apellandi antud ütlusi, et vanglaametnikud jätsid teadlikult apellandi kaebuse kohtule edastamata. Samuti on kohus jätnud välja selgitamata, mis on kaebuse täpseks esemeks, piirates sellega kaebuse esitaja õigusi vangla toimingute raame laiendada. Kohus on jätnud läbivaatamata ka teised kuupäevad, mil apellandi nimele adresseeritud kirjavahetust piirati. Vastustaja ilmselt moonutas tahtlikult tõenditele antud hinnangut, mis viitab kohtu eelarvamuslikkusele. 4. Murru Vangla vastuses palutakse jätta A. Sidorovi apellatsioonkaebus rahuldamata. 5. Kohtuistungil jäid menetlusosalised kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellant peab kahju tekitanud õigusvastaseks toiminguks vastustaja poolt apellandi kirja kohtule edastamata jätmist ja talle kinnituse väljastamata jätmist kirja saatmise kohta.

Vaidlust ei ole poolte vahel selle üle, et apellant esitas Murru Vanglale 22.09.2004 kirjad postitamiseks kohtutele. Apellandi väitel oli üks kiri (määruskaebus halduskohtu 16.08.2004 määruse peale koos lisadega) adresseeritud Tallinna Ringkonnakohtule, mis aga kohtuni ei ole jõudnud. Apellant leiab, et selline asjaolu toimus vastustaja süül.

7. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Seega tuleb kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks tuvastada, et vastustaja on pannud toime õigusvastase teo ja see toimus süüliselt.

8. Halduskohus leidis, et vangla õigusvastane tegu, mis väidetavalt seisneb kirja avamises ja saatmata jätmises, pole tõendatud. Kolleegium nõustub halduskohtuga. Pole usutav, et vangla registreeriks kinnipeetava kirja kinnipeetavate poolt väljasaadetavate kirjade registreerimise kaustikus, kui kirja ei soovita kohtule saata või soovitakse see eelnevalt läbi lugeda edasisaatmise hilisemaks otsustamiseks. Käesoleval juhul on aga kirjade saatmine registreeritud. Apellandi poolt kahtluse alla seatud kaustiku kandes tehtud hilisemaid parandusi kaustiku väljavõttest (tl 93) ei nähtu. Apellandi saadetud kirju kohtutele on vastustaja varem registreerinud ja edasi saatnud. Kohtute menetluses on olnud nii enne vaidlusalust kirja saatmist kui pärast seda arvukalt kohtuasju, milles vaidlustatakse vanglate tegevust. Seetõttu ei ole alust arvata, et apellandi poolt vanglaametnike poolsete väidetavate õigusrikkumiste varjamiseks oleks vastustaja saatnud kirju edasi valikuliselt. Need kirjad on jõudnud kohtule ka avamata kujul ning

3-07-1136

4(4) seetõttu pole ka usutav, et käesolevas asjas vaidlustatud juhul oleks vangla töötajad talitanud teisiti. Apellant ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis näitaks vastupidist.

9. VangS § 28 ja § 29 kinnipeetava poolt kohtutele saadetavate kirjade registreerimist ei reguleeri. Vangla sisekorraeeskirja § 48 lõike 1 kohaselt annab kinnipeetav oma kirja avatud ümbrikus üle kirjavahetuse eest vastutavale vanglatöötajale, kes kontrollib ümbriku sisu ja registreerib kinnipeetava eesja perekonnanime ning kirja esitamise kuupäeva kirjavahetuse kaustas. Seejärel kleebib kinnipeetav vanglatöötaja juuresolekul ümbriku kinni ja kinnitab kirja üleandmist allkirjaga. Lõike 2 kohaselt võib lõikes 1 sätestatust kõrvale kalduda vangistusseaduse § 29 lg-s 1 ja § 97 lg-s 1 nimetatud juhtudel. Kirja väljasaatmise registreerimist ei ole sisekorraeeskirjaga ette nähtud. Halduskohus on õigesti viidanud ka Murru Vangla kodukorrale, mis reguleerib kinnipeetavate poolt kohtutele saadetavate kirjade vastuvõtmist, registreerimist ja edasisaatmist. Seejuures näeb kodukorra p 150 ette, et kinnipeetavate väljasaadetavatele kirjadele, mis saadetakse vangla kulul, kirjutab üldosakonna spetsialist laekumise kuupäeva. Punkti 151 kohaselt apellatsioonija kassatsioonining erikaebusi võtab vastu eluosakonna peaspetsialist või inspektor-kontaktisik hommikul kella 08.30 kuni 09.30 ja registreerib need. Üldosakond saadab need adressaadile sama või järgneva tööpäeva jooksul.

10. Seega ei nähtu, et kinnipeetavate poolt väljasaadetavaid kirju oleks tarvis registreerida kahel korral: kinnipeetavalt vastuvõtmisel ja postiasutusele edastamisel. Halduskohus märkis vastustaja esindaja selgitustele tuginedes õigesti, et kahekordne registreerimine toimub vangla poolt omal algatusel. Kirjade vastuvõtmine apellandilt on nõuetekohaselt registreeritud ning vastustaja tegevuses kirjade registreerimisel õigusvastasus puudub.

11. Eeltoodud põhjustel leiab ringkonnakohus, et halduskohus jättis kaebuse õigesti rahuldamata, kuna vastustaja tegevuse õigusvastasus pole tõendatud. Apellatsioonkaebuses väidetud menetlusnormide rikkumist – kohtuniku poolt protokollimise käigu kontrollimine ja osa ütluste protokollimata jätmine, apellandi ütluste osaline ärakuulamata jätmine, piisava eelmenetluse läbiviimata jätmine, AS Eesti Post menetlusse kaasamata jätmine, kohtute registridokumentide kontrollimata jätmine – ringkonnakohus asjas ei tuvastanud. Kohtunik peabki menetlusseaduste kohaselt istungi protokollimist kontrollima ja jätma ebaolulised asjaolud protokolli kandmata. AS Eesti Post õiguste ja kohustuste üle kohtuasjas ei otsustata ning teda menetlusse kaasata ei tulnud. Apellant pole näidanud selliseid menetlustoiminguid, mille tegemata jätmine mõjutaks asja lahendamist.

12. Apellatsioonkaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Silvia Truman Viive Ligi Oliver Kask