3-07-872/25 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-07-872 Haldusasi Aleksandr Sidorovi kaebus Tartu Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise nõudes seonduvalt 2. aprillil 2007. a esitatud teate-palve läbivaatamise, lahendamise ja vastamisega Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2008. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. märts 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja – Aleksandr Sidorov Vastustaja – Tartu Vangla RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Aleksandr Sidorovi apellatsioonkaebus osaliselt. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 16. juuni 2008. a otsus osas, millega jäeti rahuldamata Aleksandr Sidorovi kaebus osas, milles taotleti Tartu Vangla toimingu, mis seisnes Aleksandr Sidorovi poolt 2. aprillil 2007. a esitatud teabenõude edastamata jätmises Murru Vanglale, õigusvastaseks tunnistamist. Teha selles osas uus otsus. 3. Tunnistada Tartu Vangla toiming, mis seisnes Aleksandr Sidorovi poolt 2. aprillil 2007. a esitatud teabenõude edastamata jätmises Murru Vanglale, õigusvastaseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. aprillil 2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aleksandr Sidorov esitas kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla toiming tema 02.04.2007 teate-palve läbivaatamisel, lahendamisel ning vastuse edastamisel. Põhjendatud huvi on preventiivne. Algselt esitatud kahju hüvitamise taotlusest kaebaja loobus.

3-07-872

2(5) 2. Tallinna Halduskohtu 16.06.2008 otsusega lõpetati menetlus A. Sidorovi poolt esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses kaebaja osalise loobumisega kaebusest, ülejäänud osas jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: a) kohtuistungil esitas kaebaja mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise nõudest loobumise taotluse. Taotlusest nähtuvalt moraalse kahju hüvitamise nõuet kaebaja selles asjas esitada ei soovinud ning materiaalse kahju hüvitamise nõudest loobus kaebuse esitaja seetõttu, et vastavat kahju ei ole tekkinud; b) kaebusest osalise loobumise järgselt jääb nõudeks vastustaja toimingute õigusvastasuse kindlakstegemine seonduvalt kaebaja 02.04.2007 teate-palve läbivaatamise, lahendamise ning sellele vastamisega. Nimetatud „teate-palvega“ on kaebaja taotlenud koopia väljastamist vastavasisulisest õiendist selle kohta, et kaebuse esitaja on vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvunud. Vastustaja on sellele vastanud kui teabenõudele ja vastamise fakti osas menetlusosaliste vahel vaidlust ei ole, kuid kaebaja ei nõustunud palve menetlemise ja selle lahendamise käiguga. Tartu Vangla vastusest teabenõudele nähtub, et kaebuse esitaja on vangistust reguleerivate õigusaktidega allkirja vastu tutvunud ja et vastav õiend on paigutatud isiklikku toimikusse, mis asub Murru Vanglas. Seoses eelnimetatuga ei olnud vastustajal võimalik õiendit väljastada ja sellest tulenevalt selgitati vastuses, et jätkuva soovi korral saada õiendist koopiat, on kaebajal võimalik pöörduda Murru Vangla arvestusosakonna poole. Kaebaja viibiski sellel ajal Murru Vanglas ja seega oleks tulnud pöörduda sama vangla poole, kus kaebuse esitaja parasjagu karistust kandis; c) kaebaja leidis, et teatele-palvele ei vastanud isik, kes oleks seda pidanud tegema. Seejuures viitas kaebuse esitaja avaliku teabe seadusele (AvTS), mille kohaselt oleks teabevaldaja pidanud selgitama välja pädeva teabevaldaja ja edastama teabenõude viivituseta, teatades sellest samal ajal teabenõudjale (AvTS § 21 lg 1). Vastustaja omakorda leidis, et edastamisest ei oleks piisanud, sest väljavõtet sooviti isiklikust toimikust ja see oleks eeldanud kaebaja isiklikku pöördumist. Arvestades asjaolu, et kaebuse esitaja viibis sellel ajal Murru Vanglas, kus hoiti ka isiklikku toimikut, siis lähtus vastustaja lihtsama asjaajamise põhimõttest ning selgitas, kuidas on kõige otstarbekam õiendit saada. Vastustaja leidis, et seaduse eesmärgiks ei saa olla asjaajamise käigu raskendamine; d) olenemata võimalikest avaliku teabe seaduse tõlgendustest ei nähtu, et vastustaja oleks soovinud kaebuse esitaja õigusi kuidagi eirata. Teabenõude õigele teabevaldajale edastamise ja sellest teabenõudjale teatamise nõude eesmärgiks peaks olema vältida tarbetut ajakaotust, mis tekib nõude tagastamisel ja sellest tuleneval taotluse teistkordsel väljastamisel. Selle asemel saadab adressaat teabenõude koheselt õigele teabevaldajale ja informeerib taotluse esitajat. Nõude õigele teabevaldajale edastamata jätmisel peaks teabenõudja saatma uue pöördumise, nüüd juba õigele adressaadile, ja see võtaks lisaaega. Antud juhul aga sellist ajakaotusega seonduvat olukorda ei oleks tekkinud, sest kaebaja soovis õiendit isiklikust toimikust, mis asus samas vanglas, kus kaebuse esitaja karistust kandis. Pealegi sisaldus selles vastamises ka sisuline vastus vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise läbiviimise ja sellekohase õiendi olemasolu kohta. Selles mõttes oli vastustajal võimalik eeldada, et taolisest vastusest piisab ja lugeda teabenõue ka sisuliselt vastatuks. Seda võib vastuse tekstist mõningal määral ka järeldada, sest viidatakse Murru Vangla arvestusosakonna poole pöördumise võimalusele juhul, kui kaebaja sellist õiendit jätkuvalt soovib. Seega ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud, vaid pigem lähtunud asjaajamise kiirendamise eesmärgist. Isegi sel juhul, kui asuda seisukohale, et vaidlemist ja erinevaid tõlgendusi võimaldavas olukorras on vastustaja avaliku teabe seaduse nõuete osas formaalselt eksinud, ei saaks kaebust rahuldada, sest õigusvastasuse kindlakstegemise nõue eeldab põhjendatud huvi olemasolu. Sellist huvi ei ilmne, sest käesolevaks ajaks on kaebuse esitaja taotletud õiendi kätte saanud ja selle väidetavalt teises haldusasjas ka kohtule esitanud. Kaebus tuleb rahuldamata jätta eelkõige tuvastamisnõude

3-07-872

3(5) esitamiseks ettenähtud põhjendatud huvi puudumise tõttu. Teabenõudele vastati seaduses ettenähtud 5 tööpäeva jooksul. Samuti ei nähtu isikuandmete kaitse seaduse rikkumist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 3. A. Sidorovi apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus, tagastada asi esimese astme kohtule uue otsuse tegemiseks, millega tunnistada ametnike toimingud õigusvastasteks ja kaebuse esitaja õigusi piiravateks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: a) menetlus oli läbi viidud riigiasutuse kasuks otsuse tegemisest isiklikult huvitatud ametniku poolt, millega on rikutud põhiseaduse § 146. Vääralt on kohaldatud ja hinnatud kohaldamisele kuuluvaid materiaalõiguse norme, moonutatud on Tartu Vangla ametnike toiminguid ja tegevusetust. Samuti on kohtuotsuses kajastamata õigusnormide rikkumised, kus ei ole välja selgitatud ametnike toimingute motiive ja isiku õiguste piiramisi; b) vangla tegevuse õigusvastasus, kui lähtuda haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lõikest 1, seisneb selles, et haldusakti on keelatud täita formaalselt; c) vangla on rikkunud märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse ning haldusmenetluse seaduse ja avaliku teabe seaduse sätteid; d) Tartu Vangla on oma toimingutega/ tegevusetusega sundinud kaebuse esitajat täiendavateks, mittevajalikeks ja korduvateks toiminguteks, mille tõttu on veninud dokumentaalse tõendi kättesaamine. Samuti on kaebuse esitaja täiendavad üleelamised põhjustanud tervisekahjustusi, kuna vanglaametnikud takistavad tahtlikult kinnipeetavaid oma õiguste teostamisel, provotseerides neid õigusvastastele tegudele; e) Tartu Vangla 12.04.2007 vastuse nr 2-2-2/4766-1 kolmandas lõigus viidatakse dokumendi koopia väljastamise võimatusele, andes väärinformatsiooni, mis on vastuolus AvTS § 9 lg 2 p-ga 8; f) AvTS § 20 p 2 kohaselt loetakse teabenõue täidetuks juhul, kui informatsioon on väljastatud või edastatud vastavalt kuuluvusele, st teisele organile – dokumendi valdajale – ja sellest on teatatud teavet nõudnud isikule. Eelnimetatud kohustust vangla aga täitnud ei ole; g) kohus viivitas menetluse läbiviimisega, jättes kõigepealt kaebuse menetlusse võtmata, seejärel jättes haldusasjad liitmata ning kontrollis isiklikult poolt ütluste protokollimise käiku eesmärgiga protokollida ainult motiveeringuid, mis sobiksid ka kohtule; h) kohtul ei ole õigust moonutada kaebuse pöördumise olemust ja sellega kajastada menetletava vaidluse eset. Kohus peab juhinduma kehtivatest seadustest ja õigusnormidest ning mitte väljendama kontrollimata põhjendusi. 4. Tartu Vangla vastuses palutakse jätta A. Sidorovi apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. 5. A. Sidorovi vastuväites vangla vastusele palutakse tunnistada vanglaametnike toimingud õigusvastasteks ja jätta kohtukulud vastustaja kanda. Tartu Vangla on jätnud vajalikul määral täitmata materiaalõiguse normide nõuded, ning käesoleval ajal ei tunnista süülisi viivitamisi ametnike tegevuses. 12.01.2009 vastuses on apellant selgitanud, milliste vangla tegevuse motiivide tõttu kaebus kohtule esitati. Vastuolulisus kumab läbi nii sündmuse tegelike asjaolude osas. Ametnik, kes on kohustatud täitma päringu, oli kohustatud teadma kehtivaid õigusnorme ja tegutsema nende nõuete kohaselt. Vanglaametnike poolt toime pandud viivitus ei ole tingitud kaebuse esitaja süülisusest, vaid pigem vastupidi – kaebuse esitaja kajastas oma pöördumises seadusesätteid selleks, et neid oleks lihtsam täita. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-07-872

4(5) 6. Halduskohus leidis ekslikult, et kaebajal puudub vastustaja toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Kohtupraktikas peetakse piisavalt põhjendatud huviks vangla poolt teabenõudele vastamisega viivitamise õigusvastasuse tuvastamiseks ka preventiivset huvi, seda isegi olukorras, kus kinnipeetav on kohtuotsuse tegemise ajaks vanglast vabanenud. Preventiivse huvi olemasolu tuleb seejuures tunnistada juhul, kui sellise huvi olemasolu pole välistatud, kuigi ei pruugi olla kaebaja õiguste kaitseks tõhusaim vahend (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21.01.2009 otsuse nr 3-3-1-88-08 p-d 13 ja 14). Apellant on kinnipeetav, kes kannab küll karistust Murru Vanglas, ent tema poolt teabenõudega Tartu Vangla poole pöördumise vajadust ei saa välistada. Preventiivse huvi olemasolu ei välista see, et apellant on taotletud dokumendi saanud ja selle asjaomasele kohtule esitanud.

7. Apellant leiab, et vastus tema poolt 02.04.2007 esitatud teabenõudele, milles ta soovis dokumenti, millest nähtub tema poolt vanglas kehtivate õigusaktidega tutvumise aeg, esitati Tartu Vangla poolt hilinemisega, vastustaja oleks pidanud esitatud vastuse asemel edastama teabenõude Murru Vanglale, kus nõutud dokument asus, ning tagama, et vastustaja kiri jõuaks apellandini avamata.

8. Vaidlust ei ole selle üle, et teabenõue registreeriti 05.04.2007 ning vastus esitati 12.04.2007. AvTS § 18 lg 1 kohaselt teabenõue täidetakse viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Lõike 3 kohaselt teabenõude menetluse tähtaegu arvestatakse alates teabenõude registreerimisele järgnevast tööpäevast. Seega tuleb arvestada viiepäevase tähtaja kulgemise algust 09.04.2007, mis oli esimene teabenõude registreerimisele järgnenud tööpäev, ning vastus saadeti vastustaja poolt viiepäevase tähtaja jooksul. Käesolevas asjas pole alust vastustaja töökorraldust arvestades arvata, et vastust ei esitatud viivitamatult AvTS § 18 lg 1 mõttes.

9. Apellandil on õigus, et AvTS § 21 kohustas vastustajat saatma teabenõude edasi Murru Vanglale. Apellant eksib, kui leiab, et nõutud dokumendi oleks vastustaja pidanud küsima Murru Vanglalt endale ja saatma seejärel apellandile. AvTS § 21 lg 1 kohaselt kui teabevaldaja ei valda taotletud teavet, selgitab ta välja pädeva teabevaldaja ja edastab talle teabenõude viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul, teatades sellest samal ajal teabenõudjale. Seega oleks tulnud kaebaja teabenõue edastada lahendamiseks Murru Vanglale, kus kaebaja isiklik toimik asus. Tartu Vangla 12.02.2007 vastusega seda ei teinud. Vastustaja viide sellele, et taotletud dokument asus isiklikus toimikus ning selleks oleks tulnud nagunii pöörduda Murru Vangla poole (tl 87), ei ole õige. VangS § 17 ja vangla sisekorraeeskirja § 29 reguleerivad küll isikliku toimikuga tutvumise korda, ent ei välista kinnipeetaval teabenõudena isiklikus toimikus olevatest dokumentidest koopia nõudmist. VangS § 17 lg vangla sisekorraeeskirja § 29 eesmärk ei ole piirata kinnipeetaval oma isikliku toimikuga tutvumise võimalusi, vaid ühelt poolt tagada isikliku toimiku säilimine ning teisalt kaitsta kinnipeetavat tema isikuandmete töötlemise eest ilma põhjendatud vajaduseta.

10. Rahuldamata tuleb jätta apellandi taotlus tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla vastuse esitamine apellandile avatult, mitte kinnises ümbrikus. Olukorras, kus Tartu Vangla pidi apellandi teabenõude edastama Murru Vanglale, ei olnud Murru Vanglale teabenõude rahuldamise võimatuse ja vangistust reguleerivate õigusaktidega tutvumise aja kohta teabe esitamine vastustaja 12.04.2007 kirjaga viisil, mis võimaldas vastuse sisu teada saada ka Murru Vanglal, õigusvastane. Tartu Vangla pidigi seda tegema. Andmed õigusaktidega tutvumise aja kohta olid aga Murru Vanglale niigi teada, arvestades, et apellandi isiklik toimik asus seal. Tartu Vangla toimingutega ei olnud võimalik kõrvalistele isikutele saadetud vastuse sisu teatavakssaamist tagada ega seda mõjutada. Halduskohus jättis nimetatud osas kaebuse õigesti rahuldamata.

3-07-872

5(5) 11. Rahuldada tuleb apellandi taotlus tunnistada Tartu Vangla toiming, mis seisnes apellandi poolt 02.04.2007 esitatud teabenõude edastamata jätmises Murru Vanglale, õigusvastaseks. Halduskohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja selles osas kaebus rahuldada. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata.

12. Apellandi väited halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta ei ole kolleegiumi arvates sellised, mis tooksid kaasa kohtuotsuse tühistamise muus osas. Viited kohtuniku erapoolikusele, istungi protokollimisele vastavalt kohtuniku juhistele, tõenditega mittearvestamisele ja apellandi kohtuvaidlustes selgituste andmise ajalisele piiramisele ei ole põhjendatud. Kohtunik võib kohtuistungil poolte kohtukõnede kestust piirata ja suunata neid oluliste asjaolude esitamisele, kohtuistung protokollitakse vastavalt kohtuniku juhistele ning kohus hindab tõendeid kogumis, mida halduskohus käesolevas asjas ka tegi. Kohtu ja vastustaja seisukohtade ühtimine ei näita, et kohus poleks asja lahendanud erapooletult.

Vastustaja seisukoha väidetav tõlkimata jätmine, eelmenetluse väidetavalt puudulik läbiviimine ja väidetav kohtuistungi protokolli paranduste kohese esitamise nõue kohtuniku poolt ei ole ka nende väidete õigsuse korral sellised, mis annaks aluse kohtuotsuse tühistamiseks osas, milles ringkonnakohus kaebuse rahuldamist põhjendatuks ei pea.

13. Ringkonnakohus tagastas apellatsioonkaebusega koos esitatud kaebuse Murru Vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamise ja kahju hüvitamise nõudes. Kolleegium peab siiski vajalikuks täiendavalt selgitada, et halduskohus ei pidanud kaasama asjas vastustajana Murru Vanglat vaatamata sellele, et ta tuvastas, et Tartu Vangla vastuskiri esitati avatuna Murru Vangla poolt. Kaebuses taotleti Tartu Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist ja esialgselt ka selle vangla poolt tekitatud kahju hüvitamist. Apellandile oli juba varem teada, et vastuskirja sai ta Murru Vanglas viibides ning kohtu kohustus aidata kaebajat õigete nõuete esitamisel ei ulatunud kaebaja võimaliku teiste isikute poolt tekitatud kahju näitamiseni.

Silvia Truman Viive Ligi Oliver Kask