3-05-430/20 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Oliver Kask, liikmed Silvia Truman ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-05-430 Haldusasi OÜ Gerfolt kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 18. veebruari 2005. a maksuotsuse nr 12-5/85 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2006. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Gerfolt apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 23. märts 2009 Menetlusosalised Kaebuse esitaja: OÜ Gerfolt Vastustaja: Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Gerfolt apellatsioonkaebus. 2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 22. detsembri 2006. a otsus nr 3-05-430 ja teha asjas uus otsus. 3. Tühistada Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskuse 18. veebruari 2005. a maksuotsus nr 12-5/85. 4. Mõista Maksuja Tolliametilt OÜ Gerfolt kasuks välja menetluskulud summas 17 000 krooni. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 23. aprillil 2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksuja Tolliameti Põhja maksukeskus (PMK) kontrollis 18.03.2004 antud korralduse alusel OÜ Gerfolt kaupade ekspordi käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust perioodil jaanuar 2002 – aprill 2004. PMK tuvastas, et nimetatud perioodil deklareeris osaühing 0 %- lise määraga maksustatavat käivet kokku 3 667 956 krooni, sh kaupade eksporti 3 345 610

3-05-430

2(5) krooni ulatuses. Maksuhaldur asus seisukohale, et kaupade eksport Venemaa äriühingule OOO Sintez on tõendamata ning maksukohustuslane on jätnud deklareerimata 18 %-lise maksumääraga maksustatava käibe 3 259 695 krooni. PMK kohustas 18.02.2005 maksuotsusega nr 12-5/85 OÜ-d Gerfolt tasuma käibemaksu 586 743 krooni ja intressi 208 904 krooni.

OÜ Gerfolt esitas maksuotsuse peale vaide, mille Maksuja Tolliamet jättis 09.05.2005 vaideotsusega rahuldamata. 2. OÜ Gerfolt kaebuses paluti maksuotsus tühistada. Kaebaja leidis, et kontrollitaval perioodil moodustas olulise osa tema käibest sõidukite varuosade eksport Venemaa äriühingule OOO Sintez. Kaubad soetati Eesti äriühingutelt, juhatuse liige toimetas kauba üle piiri valdavalt oma sõiduautoga ning deklareeris Eesti tollipiiril kaupade ekspordi. Kauba deklareerimist Vene tollipiiril ei toimunud, kuna selle väärtus ei ületanud deklareerimiseks ettenähtud piirmäära. Kaebuse esitaja väitel anti kaup üle OOO Sintez esindajale ning selle eest tasuti sularahas. Ekspordi toimumist tõendavad ekspordi tollideklaratsioonid ning kaebuse esitaja poolt ostjale väljastatud arvete koopiad, kassadokumendid ja sularaha saamist tõendavad raamatupidamisdokumendid. Asjaolu, et maksuhalduri väitel pole OOO Sintez registreeritud Venemaa Maksuinspektsioonis ning kaupade sissevedu Venemaale pole deklareeritud, ei saa kaebuse esitaja jaoks kaasa tuua koormavat õiguslikku tagajärge. Kehtiva õigusega pole kooskõlas maksuhalduri järeldus, et ekspordi mittetoimumist tõendab OOO Sintez esindaja isikusamasust tõendava dokumendi puudumine kaebuse esitaja raamatupidamisdokumentide hulgas. Väites, et eksporti pole toimunud, oleks maksuhaldur pidanud selgitama, kellele on kaup Eestis müüdud. 3. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Kohus leidis, et vaidlustatud maksuotsus on sisuliselt õiguspärane. Kuna tehingute toimumine kaebuse esitaja ja Venemaa äriühingu OOO Sintez vahel pole kinnitust leidnud, pole tõendatud ka 0 %-lise käibemaksumääraga maksustatav käive. Kui maksuhaldur kahtleb rahandusministri 18.12.2001 määruse nr 120 § 1 lg 1 punktis 1 nimetatud dokumentide põhjal ekspordi toimumises, võib ta kohustada maksukohustuslast esitama täiendavaid dokumente, mis tõendaksid ekspordi reaalset toimumist. Aktsepteeritud tollideklaratsioonide esitamine maksuhaldurile ei välista täiendavate tõendite esitamist, liiatigi on nimetatud deklaratsioonid hiljem tühistatud. Ekspordi toimumist ei tõenda asjaolu, et tollideklaratsioonides näidatud kauba ekspordiga samaaegselt ületas OÜ Gerfolt juhatuse liige riigipiiri, kuna Venemaal pole kaupu deklareeritud ning juhatuse liige ületas piiri eraisikuna. Kuna kaupade eest tasumine toimus enam kui 3 miljoni krooni ulatuses sularahas, kohaldub rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 6 lg 5, mille järgi kaebuse esitaja oli kohustatud tuvastama oma lepingupartneri. Käesoleval juhul seda tehtud pole. Kaebuse esitaja on püüdnud ekspordi toimumist tõendada OOO Sintez esindaja ütluste abil, kes kaebuse esitaja seadusliku esindaja väitel ei nõustunud siiski kohtusse ilmuma. 4. Apellatsioonkaebuses palus OÜ Gerfolt tühistada halduskohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. 5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas OÜ Gerfolt kaebuse ja tühistas vaidlustatud maksuotsuse. 6. Riigikohtu 07.04.2008 otsusega rahuldati MTA Põhja maksuja tollikeskuse kassatsioonkaebus ringkonnakohtu otsuse peale, tühistati ringkonnakohtu otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Riigikohus leidis järgmist:

3-05-430

3(5) a) MKS § 33 lg 1 näeb ette, et maksumaksjal, kes on tasunud maksuseaduses ettenähtust suurema maksusumma, on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast arvates taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist; b) üldjuhul tagastab maksuhaldur summa, mille tagasisaamiseks on isikul õigus, 30 päeva jooksul taotluse saamise päevast (MKS § 106 lg 2). Selle aja jooksul peab maksuhaldur kontrollima tagastusnõude õigsust ja võtma seisukoha, kas summa tagastada või mitte. Ka Riigikohus on märkinud, et maksuhaldur ei saa otsustamist edasi lükata ega seostada otsuse tegemist oodatava kohtuotsusega mõnes teises maksuvaidluses; c) MKS § 107 lg-st 3 tulenevalt võib maksuhaldur juhul, kui tagastusnõue ei ole piisavalt tõendatud, pikendada kirjaliku motiveeritud otsusega selle täitmise tähtaega, määrates tagastusnõude esitajale tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kui tõendeid ei esitata tähtaegselt, teeb maksuhaldur otsuse enammakse tagastamata jätmise kohta. MKS § 116 lg-st 2 tuleneb, et kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi; d) MKS § 107 lg 4 sätestab, et kui pärast tagastusnõude täitmist selgub, et selleks puudus seaduslik alus, teeb maksuhaldur summa tagasinõudmise kohta otsuse. Otsuse tegemisel juhindutakse maksuotsuse kohta sätestatust. Käesolevas asjas on pooled erineval seisukohal selles, kas ja millistel tingimustel saab maksuhaldur määrata tasumisele kuuluva maksusumma juhul, kui ta on eelnevalt otsustanud nõutud summa tagastada maksukohustuslase tagastusnõude alusel; e) tagastusnõude rahuldamisega ei määra maksuhaldur veel siduvalt kindlaks lõplikku maksukohustust. Tagastusnõude täitmisega seonduvast regulatsioonist ei tulene, et tagastusnõuete esitamise ja nende rahuldamise korral piirdubki maksukohustuse väljaselgitamine maksuhalduri jaoks tagastusnõude täitmiseks sätestatud tähtajaga. Maksukohustus tuleb lõplikult kindlaks määrata MKS § 98 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja jooksul ja maksuhaldur võib seda teha ka pärast tagastusnõude rahuldamist; f) põhjendatud ei ole enammakstud maksusumma tagastamise peatamine iga vähimagi kahtluse korral, kuna see piirab maksumaksja õigust enammakstud maksusummat mõistliku aja jooksul tagasi saada. Maksusumma tagastamine viivituseta ning mõistliku aja jooksul ei välista edaspidist täielikumat kontrolli ning maksusumma lõplikku kindlaksmääramist MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Põhimõtet, et tagastusnõude täitmine ei määra lõplikku maksuotsust, kajastab ka MKS § 107 lg 5, mis võimaldab tagastusnõude pikendamise või peatamise korral tagastusnõude täita, kui maksukohustuslane esitab piisava tagatise; g) MKS § 107 lg 4 kohaldamiseks ei pea ilmnema uus asjaolu, vaid tagastatud summa tagasinõudmiseks võib tekkida alus ka siis, kui selguvad täiendavad tõendid, mis võimaldavad maksuhalduril maksukohustust lõplikult kindlaks määrata. Seejuures ei oma tähendust, kas maksuhaldur on enne tagastusnõude täitmist kasutanud MKS § 107 lg-s 3 sätestatud võimalust tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamiseks või mitte. Täitmise tähtaja pikendamine sel alusel sõltub sellest, kuivõrd põhjendatuks maksuhaldur tagastusnõuet olemasoleva informatsiooni pinnalt hindab ja kas ta peab vajalikuks täiendavate tõendite esitamist. Täitmise tähtaja pikendamine ei välista asjaolude ja tõendite arvessevõtmist, mis selguvad pärast tagastusnõude täitmist; h) ringkonnakohus on ebaõigesti sisustanud MKS § 107 lg-t 4, lähtudes eeldusest, et juba tagastusnõuete täitmisega on tõendatud eksport Venemaale ning seega ka maksukohustuslase õigus deklareerida 0 %-lise käibemaksumääraga käivet. Seejuures on ringkonnakohus jätnud võtmata lõpliku seisukoha ekspordi tõendatuse osas. Ringkonnakohus on, osundades maksuhalduri poolt esitatud tõenditele, asunud küll seisukohale, et maksuhalduri kahtlusi ekspordi mittetoimumise osas ei saa pidada aluse-

3-05-430

4(5) tuks, kuid märkinud samas, et maksuhaldur pole esitanud tõendeid, mis lükkaks ümber kaebuse esitaja väited eksporti tõendada võivate impordideklaratsioonide puudumise kohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. Apellandi arvates pole selge, milliste tõendite alusel järeldab kohus ekspordi mittetoimumist. Apellant leidis, et kauba eksport on tõendatud rahandusministri 18.12.2001. a. määruse nr 120 § 1 lg 1 punktis 1 loetletud dokumentidega ning tõendamata on maksuhalduri väide, et kaup realiseeriti hoopis Eestis. Apellandi jaoks on arusaamatu ja tõendamata kohtu seisukoht, et ekspordideklaratsioonid on tühistatud. 8. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja leiab, et eksport tolliõiguse kohaselt tähendab, et kaup on vabastatud tollijärelevalve alt ehk isikul on õigus see Eestist välja viia, ei tähenda aga, et isik on kauba riigist välja viinud. Kauba faktilist väljavedu ei ole apellant tõendanud ning eksporti maksuõiguse mõttes pole toimunud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Arvestades Riigikohtu halduskolleegiumi 07.04.2008 otsuses nr 3-3-1-8-08 sisalduvaid juhiseid, on käesoleva asja lahendamisel oluline välja selgitada, kas kaupade eksport, millelt käibemaks määrati, on usaldusväärselt tõendatud. Maksuotsuse kohaselt on tolliõiguse seisukohast eksport toimunud, müüja kinnitab, et müüs kaubad ekspordi korras, müüja esitas väidetava ostja OOO Sintez nimel väljastatud kirjaliku teate, milles kinnitatakse tehingute toimumist ning apellandi juhatuse liige J. L. ületas riigipiiri samal ajal, kui deklaratsioonide kohaselt toimus kauba eksport. Maksuhaldur määras maksu aga seetõttu, et OOO Sintez ei ole registreeritud Venemaa maksuinspektsioonis, kaupu pole Venemaal impordi korras sisse deklareeritud, täiendavaid tõendeid (rahaülekandega kauba eest tasumist tõendavaid dokumente, kirjalikku ostu-müügilepingut või tellimuskirja, kauba saaja poolt kinnitatud kaubaveo saatedokumente) pole maksukohustuslane esitanud, ostja isikusamasust tõendavaid dokumente maksukohustuslasel pole ning sularaha on tasunud apellandi kassasse J. L. ise. 10. Apellandi väitel ei olnud Venemaal nõutav impordideklaratsiooni esitamine, kui kauba väärtus oli alla 3000 Ameerika Ühendriikide dollari, nagu käesoleval juhul. Maksuhaldur ei ole sellele apellandi väitele vastu vaielnud. Ringkonnakohtu istungil selgitas apellandi seaduslik esindaja, et juhtudel, kus korraga viidi kaupa suuremas summas, ei ületanud ta riigipiiri üksinda, vaid kellegagi koos ning neil juhtudel lubati ka suuremas summas kaupa importida vastavalt kaubaga koos liikunud inimeste arvule. Seetõttu ei lükka ka asjaolu, et vähemalt 11.02.2003 on kaupa eksporditud deklaratsiooni kohaselt 62 870 kr väärtuses ning 05.05.2003 63 640 kr väärtuses, apellandi väidet importdeklaratsiooni esitamise kohustuse puudumise ja sellest tulenevalt nende deklaratsioonide mitteesitamise kohta ümber. 11. Kolleegium on seisukohal, et Eesti õiguses sätestatud isikusamasuse tuvastamise kohustust apellandil kauba müümisel ei olnud, vaatamata kauba eest sularahas tasumisele korduvate tehingute tegemisel kokku summas 3 217 885 krooni. Tehinguid ei tehtud Eestis ning seetõttu Eesti seaduse nõudeid neile kohaldada ei saa. 12. Tehingute tegemisel on apellant käitunud õiguspäraselt, vaatamata sellele, et tehingu teist poolt ei ole kindlaks tehtud ning ta ei ole ka tagantjärgi tuvastatav. Asjaolust, et tehingu teiseks pooleks on tundmatu kolmas isik, ei järeldu, et kaupa, mida väidetavalt

3-05-430

5(5) sellisele isikule müüdi, pole Eestist välja viidud. Tehingute toimumist peab kolleegium piisavalt usaldusväärselt tõendatuks asjaoluga, et apellant eksportis deklaratsioonide alusel kaupa Eestist Venemaale 2002. a jaanuarist kuni 2004. a jaanuarini ja tehinguid tehti kokku 180 korral. Sellises mahus tollideklaratsioonide esitamine ja riigipiiri ületamine ilma kauba tegeliku väljaveota ei ole kolleegiumi arvates usutav. Seetõttu on usutavad apellandi seadusliku esindaja seletused tehingute toimumise asjaolude kohta. Kolleegium on seetõttu seisukohal, et kauba eksporti saab lugeda tõendatuks. Kolleegiumi hinnangut ei muuda ka asjaolu, et kaup läbis deklaratsioonide kohaselt nn rohelise koridori, kus kaupa piiril faktiliselt üle ei tulnud vaadata. Apellandi seadusliku esindaja seletused, et tolliametnikud vaatasid kauba deklaratsioonide koostamisel üle, on kolleegiumi arvates piisav, et kinnitada kauba eksporti. 13. Maksuotsus on eelnimetatud põhjustel õigusvastane ja tuleb tühistada. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega tühistab maksuotsuse. 14. Menetluskulud tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista. Apellant tasus menetluskuludena riigilõivu summas 10 000 kr ja õigusabi eest 7000 kr. Kulude kandmine on tõendatud.

Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask