2-07-53593/6 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-07-53593

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 23. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-07-53593 Tsiviilasi OÜA hagi VM vastu 950.60 krooni nõudes Tsiviilasja hind 475.80 krooni Menetlusosalised ja esindajad Hageja OÜA(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad S Eensaar ja L Sklizkova (Julianus Inkasso OÜ, Jõe 3, 10151 Tallinn, elektronpost inkasso@julianus.ee) Kostja VM(isikukood XXX elukoht XXX) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista VM’elt võlgnevus 950.60 (üheksasada viiskümmend krooni ja 60 senti) krooni, millest põhivõlg on 475.80 krooni ja viivis 474.80 krooni OÜA kasuks. 3. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista VM’elt menetluskuludena 885.59 (kaheksasada kaheksakümmend viis krooni ja 59 senti) krooni OÜA kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

2-07-53593

2 teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis, viitenumber 3100057358.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik OÜA(hageja) esitas 26.12.2007 Harju Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse VM’e (kostja) vastu 950.60 krooni nõudes. Kuna VM esitas makseettepanekule vastuväite, andis kohtunikuabi avalduse üle kohtunikule asja menetlemise jätkamiseks hagimenetluses.

Kohus jättis 30.12.2008 määrusega hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat esitama nõuetele vastava põhjendatud hagiavalduse.

12.01.2009 esitas hageja kohtule hagi kostja vastu 950.60 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja täitnud oma kohustusi, mis tulenevad kostja ja EAS (registrikood XXX; endised ärinimed R AS, EM AS; alates 22.03.2007 ühinenud EAS-ga) vahel 08.12.1997 sõlmitud liitumislepingust , mille alusel kohustus EAS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning 14.02.2007 EAS ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingust, millega EAS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista 950.60 krooni, millest põhivõlgnevus on 475.80 krooni ja viivis 474.80 krooni.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 20 päeva määruse kättesaamisest. Määrus ja hagimaterjalid toimetati kostjale kätte 30.01.2009. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg 1 tulenevalt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 alusel kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki.

Kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Hageja on 18.03.2009 esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Poolte vahel tulenevalt 14.02.2007 nõude loovutamise lepingust on võlasuhe 08.12.1997 sõlmitud lepingust. Võlaõigusseaduse,

2-07-53593

3 tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne VÕSRS jõustumist kehtinud seadust, s.o tsiviilkoodeksit (TsK). Hagi kuulub rahuldamisele enne 01.07.2002 kehtinud TsK § 173, § 174, § 190 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 1 000 krooni, millest 250 krooni moodustab maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv ning 750 krooni (koos käibemaksuga) õigusabikulud. Kohus märgib, et TsMS § 174 lg 6 tulenevalt saab käibemaksu õigusabikulult välja mõista vaid siis, kui menetlusosaline ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada ja ta kinnitab seda kohtule (vt nt: Riigikohtu 19.04.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24- 06). Hageja on käibemaksukohustuslasena registreeritud numbriga EE100682917, seega saab hageja tekkinud kuludelt arvestada käibemaksu tagasi, mistõttu tuleb õigusabina esitatud summast 750 krooni maha arvestada käibemaks 114.41 krooni. Lepingulise esindaja kulu ei ületa Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud „Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ kehtestatud kulude sissenõudmise piirmäära, esindaja kulu on mõistlik ning põhjendatud suuruses. Kohus leiab, et hageja menetluskulude väljamõistmise taotlus on põhjendatud ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 885.59 krooni. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Meeli Kaur kohtunik