2-09-2546/2 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1(3) Tsiviilasi nr 2-09-2546

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. märtsil 2009a. Jõgeva kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Ülle Raag Tsiviilasja number 2-09-2546 Tsiviilasi OXXX Rxxxxxxxx hagi Axxxx Rxxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Oxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kostja: AxxxxxRxxxxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata

RESOLUTSIOON

Oxxx Rxxxxxxxx hagi Axxxx Rxxxxxxxx vastu rahuldada.

Suurendada Jõgeva Maakohtu 28.08.2001a. otsusega tsiviilasjas nr 2-273/01 Axxxx Rxxxxxxxxxx OxxxxRxxxxxxxx kasuks lapse ülalpidamiseks välja mõistetud elatist.

Mõista välja Axxxx Rxxxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) Oxxx Rxxxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks lapse Ixxxxx Rxxxxxxxx( isikukood xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatis 1800(üks tuhat kaheksasada) krooni kuus alates hagi esitamisest, s.o. 22.jaanuarist 2009a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

Lõpetada Jõgeva Maakohtu 28.08.2001a. otsusega tsiviilasjas nr 2-273/01 Axxxx Rxxxxxxxxxx Oxxx Rxxxxxxxx kasuks välja mõistetud elatise tasumine alates 21.01.2009a.

Kohtuotsus on viivitamata täidetav kahe kuu elatisesumma osas, s.o. summas 3600 krooni. Hagejal tuleb kohtuotsuse täitmiseks pöörduda kohtutäituri poole. Menetluskulude jaotus:

Menetluskulud jätta Axxxx Rxxxxxxxx kanda.

Edasikaebamise kord: Hageja võib kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja

2(3) kaudu Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi t. 1 Tartu) 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada otsuse teinud kohtule kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415, § 422). Kajas peab sisalduma asjaolu, mis takistas kaja esitajal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (TsMS § 416 lg 1). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Oxxx Rxxxxxxxxesitas 22.01.2009a. Tartu Maakohtule hagi Axxxx Rxxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Jõgeva Maakohtu 28.08.2001a. otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis poolte ühise lapse Ixxxxx Rxxxxxxxx, sünd. xxxxxxxxxxa., ülalpidamiseks igakuiselt 800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni gümnaasiumis või kutseõppeasutuses (kohtuotsus tl.5). Käesolevaks ajaks on suurenenud lapse vajadused ja kõrgenenud hinnad. Hageja väitel kulub lapse ülalpidamiseks 2800 krooni kuus. Hageja leiab, et mõistlik elatisesumma on käesoleval ajal 1800 krooni. Hageja märgib oma sisetulekuks vaid lastetoetuse 300 krooni kuus ja varem kohtu poolt välja mõistetud elatise. Hageja palub kohtul suurendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatist ja mõista välja kostjalt hageja kasuks laps Ixxxxx Rxxxxxxxxxülalpidamiseks elatis 1800 krooni kuus alates hagi esitamisest kuni lapse täisealiseks saamiseni või õpingute lõpetamiseni.

Kohus väljastas kostjale hagiavalduse koos lisadega hagis märgitud aadressil: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ja kohustas teda hagile vastama. Kohus selgitas kostjale määruses kohtule vastamata jätmise tagajärgi ja hoiatas tagaseljaotsuse tegemise võimaluse eest(määrus tl.1). Määruse koos hagimaterjalidega on kostjale isiklikult üle antud xxxxxxxx postitempliga(väljastusteade tl.6). Kostja kohtule kuni käesoleva ajani, s.o. umbes kuu aja jooksul vastanud ei ole. Kostja elukoha andmete kontrollimisel selgus, et kostja elukohaks on Rahvastikuregistri andmetel xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada kohtuistungit pidamata tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1, 3 alusel, kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt rahuldatakse hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud asja materjalidega ja hinnanud tõendeid, leiab, et Oxxx Rxxxxxxxx hagi Axxxx Rxxxxxxxx vastu lapsele makstava elatise suurendamise nõudes on põhjendatud ja tuleb tagaseljaotsusega rahuldada. Hagejal ja kostjal on xxxxxxxxxxx. sündinud poeg Ixxxxx Rxxxxxxxx (sünnitunnistus tl.4). PkS § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Kostja Axxxx Rxxxxxxxx, Ixxxxx Rxxxxxxxx isana, on kohustatud teda ülal pidama. PkS § 61 lg 1 kohaselt, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise teise vanema kasuks ja sama paragrahvi lõike 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Jõgeva Maakohtu 28.08.2001a. otsusega tsiviilasjas nr 2-273/01 on Axxxx Rxxxxxxxxxx Oxxx Rxxxxxxxx kasuks välja mõistetud elatis poeg Ixxxxx Rxxxxxxxx ülalpidamiseks 800 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. PkS § 61 lg 3

3(3) näeb ette, et vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. Elatise alammäär on PkS § 61 lg 4 kohaselt ½ kehtivast miinimumpalgamäärast, s.o käesoleval ajal 2175 krooni kuus. Lapse vajadused on suurenenud, kohtuotsusega kostjalt välja mõistetud elatis 800 krooni kuus ei ole käesoleval ajal lapse ülalpidamiseks piisav. Hageja on taotlenud elatise suurendamist selliselt, et kostjalt mõistetaks välja elatis 1800 krooni kuus krooni kuus. Hageja on nimetanud poja kulutusteks igas kuus alljärgneva: toit 1500.-, transport 100.-, tervishoiule kulutused 200.-, koolitarbed 300.-, riided ja jalanõud 500.-, hügieenitarbed 100.-. Kohtu hinnangul on hageja poolt nimetatud kulutused pojale mõistlikud ega ole ülepaisutatud. Hageja sissetulekuks on lasteraha 300krooni kuus ja varasema kohtuotsusega välja mõistetud elatis 800krooni kuus, sellest ei piisa lapse ülalpidamiseks. Hageja poolt nõutav elatisesumma on alla seaduses ettenähtud elatise alammäära. Kostja ei ole avaldanud asjaolusid, mis võiks olla aluseks nõude rahuldamata jätmisel.

Lähtudes eeltoodust suurendab kohus Axxxx Rxxxxxxxxxx kohtuotsusega väljamõistetud elatist ja mõistab temalt välja elatise hageja kasuks lapse ülalpidamiseks 1800 krooni kuus PkS § 70 lg 1 alusel alates hagi esitamises, s.o alates 22.jaanuar 2009a. Kohus mõistab elatise välja PkS § 60 lg 1 alusel kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja on kohustatud elatist maksma jätkuvalt, kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel. Kui vanem ülalpidamiskohustust ei täida, mõistab kohus PkS § 63 lg 1 järgi elatise täisealisele isikule vanemalt välja selle isiku enda nõudel.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. § 173 lg 3 kohaselt näeb menetluskulude jaotuses kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Käesoleva ajani menetluskulude kohta andmed puuduvad.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama sätte lg 2 järgi esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusasja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik Ü.Raag