3-09-265/16 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Oliver Kask ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-09-265 Haldusasi Turgel Grupp AS ja Destia OY kaebus Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 27.01.2009 otsuse nr 1- 09/107859 tühistamise nõudes Menetluse alus ringkonnakohtus Turgel Grupp AS ja Destia OY kaebused Asja läbivaatamise kuupäev 11. märts 2009 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitajad – Turgel Grupp AS ja Destia OY, nende esindajad Jaak Parre ja Indrek Metusa Vastustaja (hankija) – Põhja Regionaalne Maanteeamet, esindaja advokaat Taivo Ruus Kolmandad isikud – AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed, nende esindaja advokaat Neve Uudelt

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Turgel Grupp AS ja Destia OY kaebus ja vaidlustus.

2. Tühistada Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 27. jaanuari 2009 otsus nr 1-09/107859 ja teha uus otsus.

3. Tühistada Põhja Regionaalse Maanteeameti 22. detsembri 2008 käskkirja nr 228 punkt 2 ühispakkujate Turgel Grupp AS ja Destia OY kvalifitseerimata jätmise kohta, 22. detsembri 2008 käskkiri nr 229 ühispakkujate AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta ja 22. detsembri 2008 käskkiri nr 230 ühispakkujate AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed pakkumuse edukaks tunnistamise kohta.

4. Mõista Põhja Regionaalselt Maanteeametilt välja Turgel Grupp AS ja Destia OY kasuks vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja menetluskulude katteks 45 270 (nelikümmend viis tuhat kakssada seitsekümmend) krooni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 20. aprillil 2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole halduskohtumenetluse seadustiku § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

3-09-265 2(7)

ASJAOLUD

1. Põhja Regionaalne Maanteeamet avaldas 14.08.2008 hanketeate avatud hankemenetlusega riigihanke nr 107859 “Harju maakonna Keila teemeistripiirkonna riigimaanteede hoole ja säilitusremont aastatel 2008 - 2016” alustamise kohta. Muu hulgas esitati pakkujate tehnilisele ja kutsealasele pädevusele järgnevad nõuded: 1) pakkujal peab olema tööde tegemiseks võimalik kasutada laadur-ekskavaatorit (hanketeate (HT) III osa punkt 2.3 alapunkt C.2); 2) pakkujal on olemas soolaladu ja tugikoht või vastav kirjalik eelkokkuleppe nõutu omandamiseks või kasutusse võtmiseks (HT III osa punkt 2.3 alapunkt D.2).

Põhja Regionaalse Maanteeameti 04.11.2008 käskkirjaga nr 204 jäeti ühispakkujad Turgel Grupp AS ja Destia OY kvalifitseerimata, 05.11.2008 käskkirjaga nr 206 tunnistati ühispakkujate AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed pakkumus vastavaks ja 06.11.2008 käskkirjaga nr 207 edukaks. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni (ka vaidlustuskomisjon) 02.12.2008 otsusega tunnistati käskkirjad Turgel Grupp AS ja Destia OY vaidlustuse alusel kehtetuks.

2. Põhja Regionaalse Maanteeameti 22.12.2008 käskkirjadega nr 228, 229 ja 230 kvalifitseeriti ühispakkujad AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed, jäeti kvalifitseerimata ühispakkujad AS Turgel Grupp ja OY Destia; tunnistati AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed pakkumus vastavaks ja edukaks.

06.01.2009 esitasid Turgel Grupp AS ja Destia OY vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Põhja Regionaalse Maanteeameti 22.12.2008 käskkirjade nr 228, 229 ja 230 tühistamiseks. 14.01.2009 esitasid vaidlustajad vaidlustuskomisjonile koopia Turgel Grupp AS ja OÜ Raudver vahel 23.12.2008 sõlmitud laohoone üürilepingust.

3. Riigihangete Ameti juures asuva vaidlustuskomisjoni 27.01.2009 otsusega nr 1-09/ 107859 jäeti vaidlustus rahuldamata ja riigilõiv 20 000 krooni vaidlustajate enda kanda. 1) Külgkraavide rajamine ei pea aset leidma hanketeates nimetatud laadur-ekskavaatoriga, mistõttu kaebajate kvalifitseerimata jätmine sel põhjusel on õigusvastane (III osa p 2.3 alap C.2). 2) HT III osa p 2.3 alap-s D.2 nõutud soolalao kasutamise tõendamiseks esitati pakkumuses andmed OÜ-ga Raudver sõlmitud eellepingu kohta, mille kohaselt Turgel Grupp AS-l oli õigus kasutada hankelepingu täitmisel soolalaona Paldiski linnas, Tallinna mnt 30 asuvat hoonet. a) Pärast pakkumuse esitamist OÜ Raudver taganes eellepingust. Turgel Grupp AS kinnitas 12.12.2008 kirjas nr 471 hankijale, et on 12.12.2008 sõlminud Rendiabi OÜ-ga eelkokkuleppe Tabasalus, Ranna tee 13 asuva hoone soolalaona kasutuselevõtuks hankelepingu täitmisel. b) Riigihangete seadus ei võimalda pakkujatel esitada pärast pakkumuse esitamist täiendavaid dokumente oma vastavuse tõendamiseks hanketeate kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. RHS § 39 lg 4 alusel võib hankija nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Seega ei ole hankijal õigust nõuda pakkujatelt täiendavaid dokumente oma kvalifikatsiooni tõendamiseks, samuti ei saa neid esitada pakkujad iseseisvalt, nõudes nende arvestamist enda kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimisel. Turgel Grupp AS 12.12.2008 kirja nr 471 ja sellele lisatud eellepingut (12.12.2008) tuleb käsitleda täiendava dokumendi esitamisena, tõendamaks vastavust kvalifitseerimise tingimusele. Hankija toimis kooskõlas RHS- ga, jättes täiendava dokumendi arvestamata. c) Vaidlustajate viidatud analoogia RHS § 31 lg 2 p-s 9 sätestatud võimalusega kaasata hankelepingu täitmise ajal uusi alltöövõtjaid, ei ole asjakohane. d) Pärast OÜ Raudver poolt Turgel Grupp AS-ga soolalao kasutamiseks sõlmitud eellepingust taganemist (vaidlustuse järgi 26.11.2008, kuid hiljemalt 11.12.2008) ei vastanud ühispakkujad

3-09-265 3(7) Turgel Grupp AS ja Destia OY HT III osa p 2.3 alap-s D.2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele ning hankija 22.12.2008 käskkirja nr 228 p 2 on selles osas õiguspärane. 3) Tulenevalt RHS § 39 lg-st 1 peab pakkuja majanduslik ja finantsseisund ning tehniline ja kutsealane pädevus vastama kõikidele hanketeates esitatud kvalifitseerimise tingimustele, mistõttu asjaolu, et vaidlustusmenetluses on tuvastatud ühispakkujate Turgel Grupp AS ja Destia OY mittevastavus ühe hankija 22.12.2008 käskkirja nr 228 p 2 põhjenduses esitatud asjaolu osas, on aluseks vaidlustatud käskkirja kehtetuks tunnistamata jätmisele.

4. Turgel Grupp AS ja Destia OY kaebuses paluti: 1) tühistada vaidlustuskomisjoni otsus ja rahuldada uue otsusega vaidlustus; 2) kui kohus leiab, et otsus on kaebajate kvalifitseerimise osas õiguspärane, tühistada otsus osas, millega jäeti riigilõiv kaebajate kanda ja mõista uue otsusega vastustajalt välja pool riigilõivust; 3) mõista vastustajalt välja kaebajate menetluskulud. Kaebajad nõustuvad vaidlustuskomisjoni otsuse põhjendustega seoses nende kvalifitseerimata jätmise õigusvastasusega laadurekskavaatori kasutamise võimaluse osas, kuid leiavad järgmist: 1) Turgel Grupp AS ja OÜ Raudver lepinguline suhe pole hankemenetluse vältel katkenud: a) Kaebajad möönsid vaidlustuses, et OÜ Raudver saatis neile 26.11.2008 e-kirja, milles teavitas, et on sunnitud lepingust taganema tulenevalt vastustaja poolt avaldatud survest seoses soolalao nõuetele vastavusega, kuid kaebajad sellist seisukohta ei esitanud ega võtnud omaks. b) Pärast e-kirja saamist kaebajate ja OÜ Raudver vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena leiti, et lepingust taganemise üle on mõistlik otsustada alles pärast kõnealuse laopinna seaduses sätestatud nõuetele vastavuse välja selgitamist. Kuna laopinna vaatlusel selliseid puudusi ei tuvastatud, polnud lepingulise suhte katkestamine vajalik. c) Kuna OÜ Raudver esindaja Aleksander Arhipovi poolt 26.11.2008 edastatud e-kiri ei olnud digitaalselt allkirjastatud, ei saa seda käsitleda kirjalikus vormis esitatud tahteavaldusena. Esitada tulnuks digitaalselt või paberkujul allkirjastatud lepingu ülesütlemise avaldus (TsÜS § 77 lg 3). Digitaalallkirjata e-kirja teel edastatud tahteavaldusi ei saa ilma poolte kirjaliku kinnituseta aktsepteerida ka põhjusel, et e-kirja puhul pole tagatud saatja identifitseerimine. d) Kuna vastustaja käsutuses ei saanud olla tõendit kaebaja ja OÜ Raudver vahel lepingulise suhte lõppemise kohta, puudus vajadus kaebajatel esitada hankijale 23.12.2008 sõlmitud soolalao kasutamise üürilepingut, sest eellepingulise suhte ümberkujundamine üürilepinguks ei mõjuta nende kvalifikatsiooni vaidlusaluse riigihanke raames. 2) Vastustajal puudusid kaebaja ja OÜ Raudver vahelise lepingulise suhte lõppemist kinnitavad tõendid. Kuna vastustaja käsutuses oli soolalao kasutamise eellepingu koopia, pidi ta teadma, et lepingu pooled pole kokku leppinud, et kirjalikku lepingut võiks muuta mõnes muus vormis. RHS § 39 lg 3 ja 4 annavad hankijale õiguse kontrollida pakkujate kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel ja sätestavad hankija õiguse nõuda täiendavaid selgitusi ja dokumente. Kuna OÜ Raudver ei esitanud vastustajale originaali või koopiat dokumendist, mis tõendaks soolalao kasutamise eellepingu ülesütlemist, pidanuks vastustaja enne otsuse tegemist pöörduma kaebajate poole saamaks kõnealuses küsimuses täiendavaid selgitusi, sh tõendeid soolalao kasutamise eellepingu kehtivuse kohta. Vastustaja ei pöördunud kaebajate poole. 3) Vaidlustuskomisjon jättis arvestamata OÜ-ga Raudver 23.12.2008 sõlmitud lepinguga, mis viitab poolte tahte puudumisele soolalao kasutamise lepingulise suhte lõpetamiseks. 4) Kaebajad sõlmisid OÜ-ga Rendiabi soolalao kasutamise eellepingu, sest polnud selge, kas vastustaja etteheitel seoses OÜ-le Raudver kuuluva laopinna nõuetele vastavusega on alust või mitte. Kuna selgus, et OÜ-ga Raudver lepinguliste suhete lõpetamiseks puudub vajadus, ei oma OÜ-ga Rendiabi sõlmitud eelleping selles kontekstis enam sisulist tähtsust. 5) Kuna antud riigihanke eeldatav maksumus ületab mitmekordselt rahvusvahelist piirmäära, kohaldub vaidluses direktiiv 2004/18/EÜ ja asjakohane Euroopa Kohtu praktika. Euroopa Kohtu otsuses C-57/01 Makedonika Metro and Michaniki AE v Elliniko Dimosio käsitleti küsimust, kas hankemenetluses osaleva ühispakkujate konsortsiumi koosseis võib hankemenetluse ajal muutuda. Kreeka siseriiklik õigus küsimust ei reguleerinud, aga hankija oli hanketeates sätes-

3-09-265 4(7) tanud, et alates teatud hankemenetluse etapist pole konsortsiumi liikmete vahetamine hankemenetluse ajal enam lubatud. Otsuse p-des 58-63 märgiti, et Euroopa Liidu õigus nimetatud küsimust otseselt ei reguleeri, mistõttu on see liikmesriikide otsustada, kas keelata konsortsiumi liikmete vahetamine hankemenetluse ajal või mitte. Kuivõrd Euroopa Kohus möönab, et konsortsiumi liikmete vahetumine hankemenetluse raames on võimalik, peab olema võimalik ka uute kvalifitseerimist puudutavate dokumentide esitamine ja uus kvalifikatsiooni kontroll, kuna koos konsortsiumi liikmete vahetusega vahetuvad ka näitajad ja vahendid, millega ühispakkujad kvalifikatsiooni tõendavad. Konsortsiumi liikmete vahetamise keeld eeldab siseriiklikus õiguses sisalduvat selget normi. Direktiivi 2004/18/EÜ sõnastuse järgi on vaikimisi konsortsiumi liikmete vahetumine iseenesest lubatud. RHS kvalifikatsiooni puudutav osa kujutab endast valdavalt direktiivi vastavate sätete tõlget. Järelikult võib asuda seisukohale, et kuna RHS-s ei sisaldu vastavat keelunormi ja ka vastustaja pole hanketeates vastavat piirangut seadnud, on vaidlusaluse hanke raames konsortsiumi liikmete vahetamine lubatud ja koos sellega ka uute kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamine, kui mõni esialgselt nimetatud näitajatest või vahenditest on muutunud pakkujate jaoks kättesaamatuks. Seega ei välista RHS § 39 lg 4 ja selle aluseks olev direktiivi 2004/18/EÜ art 51 pakkujate poolt uute kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalike dokumentide esitamist pärast esialgsete kvalifikatsiooni kontrollimiseks nõutud dokumentide esitamist koos pakkumusega. 6) Vaidlustuskomisjoni käsitlus on formalistlik ja vastuolus riigihangete korraldamise põhimõtetega. Erinevalt pakkumuse esitamisest, kus pakkujad üritavad teineteist nö üle trumbata, kvalifikatsiooni kontrollimise puhul selline võistlus puudub. Hankemenetluses saab osaleda iga pakkuja, kes vastab hankija poolt seatud miinimumnõuetele. Seega ei teki siin ebavõrdse kohtlemise küsimust, kuna kvalifitseerimiseks tarviliku näitaja või vahendi vahetamine hankemenetluse ajal ei anna pakkujale teiste ees mingit eelist, sest pakkuja pidi ka enne seda vastama kõigile kvalifitseerimistingimustele. Ei teki ka hankemenetluse kontrollitavuse ja läbipaistvuse probleemi, kuna kõik dokumendid peavad vastama samadele nõuetele kui esialgsedki ning on hilisema vaidluse korral hõlpsalt analüüsitavad. Kaebajate käsitlus on kooskõlas ka hankija vahendite ja turukonkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. Pakkujate kõrvaldamine hankemenetlusest piirab paratamatult konkurentsi ja viib pakkumuste hindade tõusule. 7) Kuna 50 % vaidlustatud otsusest osutus õigusvastaseks, peaks vastustaja hüvitama 50 % kaebajate poolt tasutud riigilõivust RHS § 126 lg 6 alusel.

5. Vastustaja vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda. 1) Kaebajad kinnitasid vaidlustuses, et „tõepoolest teatas 26. novembril 2008 OÜ Raudver epostiga ühispakkujatele soolalaona kasutatava hoone üürilepingu eellepingust taganemisest“ ning et „seejärel hankisid ühispakkujad uue soolalaona kasutatava hoone kasutamiseks eelkokkuleppe ja edastasid selle 12. detsembril 2008.a hankijale“. Järelikult olid kaebajad veendunud OÜ-ga Raudver sõlmitud eellepingu lõppemises ja sõlmisid uue eelkokkuleppe teise isikuga. Taganemise avaldus on ühepoolne vastuvõtmist vajav tahteavaldus, mis jõustub selle kättesaamisega teise lepingupoole poolt (TsÜS § 69 lg 1). Taganemisega kaasneb automaatne lepingu lõppemine. Taganemise avaldusele ei ole VÕS § 188 järgi ette nähtud vorminõuet, st nagu muud tahteavaldused, võib see TsÜS § 68 lg 3 järgi olla ka järelduslik (Riigikohtu lahend nr 3- 2-1-50-06). TsÜS § 77 lg 3 kuulub kohaldamisele vaid siis, kui lepingule ei kohaldata VÕS-i. Kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti (VÕS § 13 lg 2). Kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, saab tahteavaldust edastada mis tahes vormis, sh e-kirjaga (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-123-07). 2) Kvalifitseerimata jätmise otsus on piisavalt põhjendatud ja tuginemine otsuse tegemisel OÜ Raudver kirjalikele teadetele õiguspärane. RHS § 39 lg 3 järgi on hankijal õigus kontrollida pakkuja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel. Nimetatud sättest ega RHS § 39 lg-st 4 ei tulene hankija kohustust pöörduda kontrolltoimingute teostamisel vaid pakkuja poole. Riikliku

3-09-265 5(7) ehitisregistri andmetel on Paldiskis, Tallinna mnt 30 asuva hoone sihtotstarve – büroohoone. Vastuseks vastustaja 14.11.2008 järelepärimisele kinnitas OÜ Raudver 19.11.2008, et niiskuskindluse osas ei vasta hoone nõuetele ja hoone sihtotstarbest lähtudes ei ole Tallinna mnt 30 asuv laohoone puisteainete hoidlahoone seaduse mõistes. OÜ Raudver selgitas, et on sunnitud eellepingust taganema ja lepingust taganemise kohta on esitatud teade OÜ-le Turgel Grupp. Eellepingust taganemist kinnitas OÜ Raudver ka 11.12.2008 kirjas. Isegi kui kaebajate poolt täiendavalt esitatud uus soolalao kasutamise eelkokkulepe oleks aktsepteeritav, ei vastanud kaebajad kvalifitseerimistingimustele alates 26.11.2008 kuni 12.12.2008 või kuni OÜ-ga Raudver uue üürilepingu sõlmimiseni 23.12.2008. 3) RHS ei võimalda pakkujatel esitada pärast pakkumuste esitamist täiendavaid dokumente oma vastavuse tõendamiseks hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimusele. Tulenevalt RHS § 39 lg-st 4 on täiendavate dokumentide esitamine võimalik vaid juhul, kui tekib vajadus selgitada juba esitatud dokumentide sisu. Riigihangete juhise kohaselt ei või hankija pakkujalt ega taotlejalt vastu võtta esialgselt esitamata dokumente hankemenetluse hilisemas faasis. Pakkuja, kes pole võimeline esitama kvalifitseerimistingimuste täitmiseks vajalikke vahendeid ja tagama nende vahendite olemasolu kogu hankemenetluse vältel, tuleb jätta kvalifitseerimata. 4) Euroopa Kohtu otsus C-57/01 ei ole asjas kohaldatav, sest selles ei käsitletud täiendavate dokumentide esitamise võimalust. 5) Vaidlustuskomisjon hindab hankija otsuse õiguspärasust lähtudes käskkirja tegemise ajal esinenud asjaoludest ja 23.12.2008 üürileping ei saanud käskkirja õiguspärasust mõjutada. 6) RHS § 126 lg 6 võimaldab hankijalt riigilõivu välja mõista vaid vaidlustuse rahuldamise või osalise rahuldamise korral.

6. AS Aspi ja OÜ Hiiu Teed vastustes paluti jätta kaebus rahuldamata ning mõista nende menetluskulud välja kaebajatelt solidaarselt. 1) Hankijal ja vaidlustuskomisjonil puuduvad hankeja vaidlustusmenetluses õigus ja pädevus hinnata pakkuja ning tema lepingupartneri vahelisi õigussuhteid. Kui OÜ Raudver teatas vastustajale, et taganeb kaebajaga sõlmitud soolalao kasutamise eellepingust, ei saanud vastustaja sellise teate sisu õigsuses või tähenduses kahelda. 2) Kvalifikatsiooni tõendamise kohustus on pakkujal. Kuna kaebajad tuginesid kvalifikatsiooni tõendamisel teise isiku näitajatele, oli õigustatud vastustaja pöördumine OÜ Raudver poole. Kaebajate lepingupartneri poole pöördumine on samastatav kaebajate poole pöördumisega. 3) Vaidlustusmenetluses uute dokumentide esitamine ei ole lubatav. Vaidlustuskomisjon ei saanud ega pidanud OÜ-ga Raudver väidetavalt 23.12.2008 sõlmitud lepingut arvesse võtma. 4) Keila teemeistripiirkonnas on kaks selleks otstarbeks ehitatud soolaladu, need pole kaebajate kasutuses. OÜ-le Raudver kuuluva soolalao fotodelt nähtub, et tegemist on varisemisohtliku hoonega, mis ei vasta keskkonnaalastele ega ehituslikele nõuetele. Kaebajatel puuduks soolalao kasutamise võimalus ka juhul, kui neil olnuks kvalifikatsiooni hindamisel OÜ-ga Raudver eelleping soolalao kasutamiseks. Seetõttu ei saa kaebajate kvalifikatsioon ka asjas tehtava lahendi järgselt objektiivselt vastata hanketeates ja hankedokumentides kehtestatud tingimustele. 5) Vaidlustatud otsus on kooskõlas riigihangete korraldamise põhimõtetega. Hankemenetlus ongi formalistlik menetlus ja riigihangete korraldamise põhimõtted eksisteerivad kehtestatud menetluskorra kõrval. Kaebajate Euroopa Kohtu otsuse nr C-57/01 pinnalt tehtud järeldused on meelevaldsed. Ka Riigihangete juhendi lk 75 on üheselt märgitud, et hankija ei või pakkujalt vastu võtta esialgselt esitamata dokumente hankemenetluse hilisemas faasis. 6) Kvalifitseerimise tingimuste eesmärgiks on leida usaldusväärsed pakkujad, kes on võimelised hankelepingut täitma. Sama kehtib pakkuja lepingupartnerite suhtes. Pakkujal on võimalik läbi rääkida talle sobivad lepingutingimused või tekitada endale ise vajalik kvalifikatsioon. Riski, et pakkuja lepingupartner pole usaldusväärne, ei saa panna hankijale ega teistele hankemenetluses osalevatele pakkujatele.

3-09-265 6(7) RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Hanketeate III osa punkt 2.3 alapunkti C.2 kohaselt peab pakkujal olema tööde tegemiseks võimalik kasutada muuhulgas laadur-ekskavaatorit. Hanketeate III osa punkt 2.3 alapunkt D.2 nägi ette, et pakkujal on olemas soolaladu ja tugikoht või vastav kirjalik eelkokkulepe nõutu omandamiseks või kasutusse võtmiseks. Põhja Regionaalne Maanteeamet jättis kaebajad ühispakkujatena kvalifitseerimata, sest nende tehniline ja kutsealane pädevus ei vasta hanketeate III osa punkt 2.3 alapunktides C.2 ja D.2 sätestatud kvalifitseerimise tingimuste vastavuse nõuete miinimumtasemele põhjendusel, et neil puudub võimalus kasutada laadur-ekskavaatorit ja soolaladu. Soolalao kasutamise võimaluse puudumist põhjendati pakkumuses esitatud eellepingust taganemisega OÜ Raudver poolt ning kaebajate poolt 12.12.2008 esitatud ja samal päeval Rendiabi OÜ-ga sõlmitud soolalao kasutuselevõtu eelkokkuleppe kui uue dokumendiga kvalifikatsiooni vastavuse tõendamise lubamatusega. Vaidlustuskomisjon pidas kaebajate kvalifitseerimata jätmist laadur-ekskavaatori kasutamise võimaluse puudumise tõttu õigusvastaseks, kuid jättis vaidlustuse rahuldamata, leides, et kaebajate kvalifitseerimata jätmine soolalao kasutamise võimaluse puudumise tõttu oli õiguspärane. Ringkonnakohtus ei ole vaidlust kaebajate ühispakkumuse vastavuse üle hanketeate III osa p 2.3 alapunktis C.2 sätestatud nõudele laadurekskavaatori kasutamise võimaluse osas. Vaidlus käib üksnes kaebajate ühispakkumuse vastavuse üle hanketeate III osa p 2.3 alapunktis D.2 sätestatud nõudele soolalao kasutamise võimaluse osas. Selles osas ei nõustu ringkonnakohus hankija ja vaidlustuskomisjoni seisukohaga.

8. Ringkonnakohus leiab, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas riigihangete seadus võimaldab pakkujatel esitada pärast pakkumuste esitamist täiendavaid dokumente oma vastavuse tõendamiseks hanketeates kehtestatud kvalifitseerimistingimusele või mitte.

Õige on, et riigihangete seaduses puuduvad sätted, mis reguleeriksid pakkuja kvalifikatsiooni tõendavate täiendavate dokumentide esitamist pakkumismenetluse kestel. Sellest ei saa aga tuleneda keeldu pakkujatel esitada kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente pakkumismenetluses olukorras, kui mõni esialgselt esitatud dokumentidest enam pakkuja kvalifikatsiooni ei tõenda, kuid pakkujal on olemas kvalifikatsiooni jätkuvat olemasolu kinnitav dokument. Sellises olukorras pakkujal kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide esitamise võimaldamine on ringkonnakohtu arvetes kooskõlas nii riigihangete seaduse eesmärgi (tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel) kui ka RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Ringkonnakohus nõustub kaebajate käsitlusega, mille kohaselt võivad hankemenetluses osaleda kõik hankija poolt kehtestatud miinimumnõuetele vastavad pakkujad ja kvalifitseerimiseks tarviliku vahendi vahetamine pakkumismenetluse kestel ei saa anda pakkujale teiste pakkujate ees mingit eelist. Seega ei saa tekkida ebavõrdse kohtlemise küsimust. Pakkuja pidi ka enne seda vastama kõigile kvalifitseerimistingimustele, mitte et pakkujal oleks õnnestunud esialgu mingitest kvalifitseerimistingimustest kõrvale hoida. Samuti ei saa tekkida hankemenetluse kontrollitavuse ja läbipaistvuse probleemi, kuna kõik dokumendid peavad vastama samadele nõuetele kui esialgsedki ning need on hilisema vaidluse korral kontrollitavad. Selline käsitlus on kooskõlas ka hankija vahendite ja turukonkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõttega. Pakkujate kõrvaldamine hankemenetlusest piirab paratamatult konkurentsi ja viib pakkumuste hindade tõusule.

Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene ka RHS § 39 lg-test 3 ja 4 hankijale keeldu lubada pakkujal asendada kvalifikatsiooni tõendavaid dokumente juhul, kui mõni esialgselt esitatud dokumentidest on muutunud pakkuja kvalifikatsiooni mittetõendavaks. Hankijal on RHS § 39 lg 3 alusel õigus kontrollida pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni kogu hankemenetluse vältel ja hinnata ka vahetatud dokumente.

3-09-265 7(7) Käesoleval juhul ei ole tegemist esialgselt esitamata dokumentide hiljem esitamisega, mida riigihangete juhise kohaselt ei või hankija pakkujalt vastu võtta.

9. Kaebajad esitasid ühispakkumuses hanketeate III osa punkt 2.3 alapunkt D.2 nõuetele vastavuse tõendamiseks OÜ-ga Raudver 07.10.2008 sõlmitud teenuse ostu-müügi eellepingu, mille kohaselt Turgel Grupp AS-l oli õigus kasutada hankelepingu täitmisel soola säilitamiseks ja ümberlaadimiseks Paldiski linnas Tallinna mnt 30 asuvat hoonet. Kuigi kaebajate ühispakkujatena kvalifitseerimata jätmise käskkirjas (nr 228) kajastatud hankija ja OÜ Randver kirjades käsitleti ka hoone seisukorra ja sihtotstarbe küsimust, ei põhjendatud käskkirjas kaebajate kvalifitseerimata jätmist hoone mittevastavusega soolalaole esitatavatele nõuetele. Seetõttu ei ole asjakohased vastustaja ja kolmanda isiku väited hoone varisemisohu, kasutusotstarbe ja keskkonnalastele nõuetele mittevastavuse kohta ning ringkonnakohus jätab need tähelepanuta. Samuti ei saa eellepingust üksi järeldada, et hilisema lepinguga ei võiks pooled kokku leppida hoone kasutusotstarbe muutmises ja selleks vajalike ehitustööde tegemises.

10. OÜ Raudver taganemise tõttu eellepingust olid kaebajad sunnitud leidma uue soolalao kasutamise võimaluse. Kuigi OÜ Raudver informeeris hankijat 11.12.2008 OÜ-ga Turgel Drupp sõlmitud eellepingust taganemisest, kinnitas Turgel Grupp AS juba 12.12.2008 kirjas nr 471 hankijale, et on sõlminud Rendiabi OÜ-ga 12.12.2008 eelkokkuleppe Tabasalus, Ranna tee 13 asuva hoone soolalaona kasutuselevõtuks hankelepingu täitmisel. Seega vastas kaebajate ühispakkumine vaidlustatud käskkirjade tegemise ajal hanketeate III osa punkt 2.3 alapunktis D.2 kehtestatud nõudele, sest pakkujatel oli olemas kirjalik eelkokkulepe soolalao kasutusse võtmiseks hankelepingu nõuetekohaseks täitmiseks, ning kaebajate kvalifitseerimata jätmine sel põhjusel oli õigusvastane.

11. Kuna vaidlustuskomisjon on kvalifitseerimise otsuse kontrollimisel jõudnud ebaõigele seisukohale, tühistab ringkonnakohus õigusvastase otsuse, rahuldab uue otsusega esitatud vaidlustuse ning tühistab vaidlustatud käskkirjad ja mõistab vastustajalt kaebajate kasuks välja nende poolt vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu 20 000 krooni.

12. Kaebajad paluvad mõista vastustajalt välja esindajatasu katteks 25 270 krooni (summa ilma käibemaksuta) ja ringkonnakohtule kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu katteks 20 000 krooni. Kolmandad isikud paluvad kaebajatelt solidaarselt välja mõista esindajatasu 56 372,10 krooni (summa sisaldab käibemaksu) AS Aspi kasuks, kes kulud kandis. Põhja Regionaalne Maanteeamet menetluskulude hüvitamist ei taotlenud. Menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid on esitatud.

RHS § 129 lg 1 kohaselt kohaldatakse vaidlustuskomisjoni otsuse peale ringkonnakohtule esitatud kaebuse läbivaatamisel halduskohtumenetluse seadustikus (HKMS) apellatsioonkaebuse kohta sätestatut RHS 7. peatükis sätestatud erisustega. Seega saab vaidlustuskomisjonile vaidlustuse esitanud isikut pidada ringkonnakohtu menetluses võrdseks halduskohtusse kaebuse esitanud kaebajaga ning menetluskulude jaotamisel HKMS § 92 lg-st 1 juhindudes omab tähtsust küsimus, kas otsus tuleb vaidlustuse esitaja kasuks või mitte. Kuna käesoleval juhul on otsus vaidlustuse esitajate kasuks, kannab menetluskulud vastustaja, kellelt tuleb kaebajate kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulud kokku summas 45 270 krooni. Tulenevalt HKMS § 92 lg-st 7 jäävad kolmandate isikute menetluskulud nende enda kanda.

Oliver Kask Kaire Pikamäe Lilianne Aasma