2-07-22460/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-22460

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2009. a Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-22460

Tsiviilasi

Jaanus Tõnissaar hagi AS Haspo vastu 138 600 krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

138 600 krooni

Menetlusosalised ja nende

esindajad

• hageja Jaanus Tõnissaar

• hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

(Advokaadibüroo Tark & CO Tartu osakond; asukoht

Soola 3, 51013 Tartu);

• kostja AS Haspo (registrikood 10086936; asukoht Lai 24,

51005 Tartu); seaduslik esindaja juhatuse liige Aavo Ossip;

• kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-

Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus; asukoht Ülikooli 4,

51003 Tartu).

Kohtuistungi toimumise aeg

19. veebruar 2009. a

Protokollija

kohtuistungisekretär Sigrid Huik

RESOLUTSIOON

Jätta

rahuldamata

Jaanus

Tõnissaar

hagi

AS Haspo

vastu

138 600

krooni

väljamõistmiseks.

Otsus saata pooltele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Jaanus Tõnissaar kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates

kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE (tl 4-7)

Jaanus Tõnissaar (hageja) esitas 13.06.2007. a Tartu Maakohtusse hagiavalduse AS Haspo (kostja)

vastu kahju hüvitamise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 08.12.2004. a broneerimislepingu ja 24.01.2005. a

müügilepingu, mille esemeks oli Tartumaal XX vallas XX külas majas nr 4 asuv korter nr 10,

üldpinnaga 82 m2 ja müügihinnaga 584 375 krooni. Hageja leiab, et temale müüdud korter ei vasta

lepingutingimustele korteri üldpinna suuruse osas, kuna tegelikult on korteri reaalne pind kõigest

62,2 m2. Korter oli oluliselt väiksem kui lepingutes toodud juba korteri hagejale ülemineku hetkel.

Korteri tegelik suurus ilmnes 2006. aasta juunis ekspertiisi käigus, seega enne kahe aasta

möödumist korteri üleandmisest hagejale, mistõttu on kostja vastutav korteri lepingutingimustele

mittevastavuse eest. Hageja täitis oma teatamiskohustuse 24.10.2005. a, mil KÜ XX Tõllakuur

juhatus saatis kostjale kirja korteriomandite reaalosade kinnistusraamatu kannetest erineva suuruse

kohta. Samas leiab hageja, et kostja ise teadis või pidi teadma mittevastavusest, kuid ei avaldanud

seda hagejale, mistõttu võib hageja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest,

et ta mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Kuivõrd kostja peale hoone valmimist

inventariseerimist ei teostanud ning esitas ehitisregistrile elamu projektist pärinevad tegelikkusele

mittevastavad andmed, siis ei järginud kostja käibes vajalikku hoolt olulisel määral, mida tavaliselt

majandus- ja kutsetegevuses ehitamise ning korterite müügiga tegelevalt ettevõtjalt oodatakse,

mistõttu on hagejal võimalik tugineda veel lepingutingimustele mittevastavusele ka seetõttu, et

mittevastavus on tekkinud kostja tahtluse või raske hooletuse tõttu. Kuna hageja lähtus lepingute

sõlmimisel korteri suurusest 82 m2 ja ruutmeetri hinnast 7 000 krooni, siis on hageja väiksema

suurusega korterit saades kandnud kahju ülemääraselt tasutud hinnas 138 600 krooni ((82 –

62,2) x 7 000). Hageja väitel oli ruutmeetri hinna suurus ostuotsuse aluseks. Juhul, kui hageja oleks

teadnud korteri reaalset suurust, ei oleks ta lepinguid sõlminud või oleks sõlminud oluliselt

erinevate tingimustega, eelkõige hinna suhtes. Kuna korteri eest ülemäära tasutud hinna tagastamine

viiks hageja tagasi olukorda, kus ta oli enne kahju tekkimist, palub hageja mõista kostjalt hageja

kasuks välja 138 600 krooni. Menetluskulud jätta kostja kanda.

KOSTJA VASTUS (tl 53-57)

Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et müüdud korter vastab lepingutingimustele. Vastuse kohaselt

esitas kostja kõik vajalikud korteriomandi tehnilised andmed, s.h andmed korteri kogupinna,

elamispinna ja kasuliku pinna kohta, korteriomandi registrisse kandmiseks. Kinnistusosakond lähtus

korteriomandi registrisse kandmisel reaalosa pindala määratlemisel korteri üldpinnast, mitte

elamispinnast. Vaidlusaluse korteri eripäraks on kaldlaed, mistõttu ruumide kõrgus on osaliselt

1,6 meetrist ehk elamispinna vajalikust kõrgusest madalam. Mõõdistaja ei ole eluruumide pinnana

arvesse võtnud korteri kogu pinda ja lisaks eluruumide pinnale on hagejale kuuluva korteri reaalosa

koosseisus veel pinda, mis ei vasta oma kõrguse tõttu elamispinnale esitatavatele nõuetele, kuid mis

ometigi on kasutatav. Selline pind kuulub samuti korteri reaalosa koosseisu ja hageja korteri üldpind

82 m2 on saadud nimetatud pindade liitmise tulemusena. Enne lepingute sõlmimist vaatas hageja üle

korteri ja selle plaani ning lasi 10.01.2005. a teostada oma korteri mõõdistamise. Hageja sai aru ja

pidi aru saama, et korteri üldpind 82 m2 kajastab korteri põrandapinda ja et eluruumide pind on

kaldlagede tõttu väiksem korteri üldpinnast. Seega korteri reaalosa suurusega seotud asjaolud olid

hagejale teada juba enne lepingute sõlmimist, mistõttu teadis hageja täpselt millise korteri ja

missuguse hinnaga ta ostab. Lepingute objektiks ei olnud mitte korteri elamispinna ruutmeetrid, vaid

konkreetne korteriomand, mille müügihind oli 584 375 krooni. Kui kostja oleks korteri hinna

kujundamisel lähtunud üksnes elamispinna suurusest, siis oleks ruutmeetri hind olnud suurem ja

kostja oleks ka märkinud, et tegemist on elamispinna ruutmeetri hinnaga. Kostja on seisukohal, et

vaidlusalusel korteril ei esine hagis märgitud puudusi ja isegi puuduste esinemisel on hageja

rikkunud puudusest teavitamise kohustust ning kaotanud õiguse väidetavale mittevastavusele

tugineda, sest hageja sai väidetavast puudusest teada 10.01.2005. a toimunud mõõdistamise järgselt

ja pidi seega tarbijana väidetavast puudusest kostjat teavitama hiljemalt kahe kuu jooksul, s.o 2005. a

märtsis. Seda hageja aga ei teinud. Kuna korter vastab lepingutingimustele, ei ole hageja korteri eest

ülemäärast hinda tasunud, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda, et kohus määraks korteri hinnaks

väiksema summa kui pooled lepingutes kokku leppisid. Kostja leiab, et hagejal ei ole kahju tekkinud,

seega tuleb hagi jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 66-69)

Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks hageja juba varem olnud teadlik korteri suurusest. Hageja

tutvus broneerimislepingu lisaks olnud korteri plaaniga, kuid joonisel puuduvad igasugused

tavainimesele arusaadavad selgitused korteri kõrguste kohta. Samuti ei ole joonisel selgitatud

punktiirjoone olemust või tähendust, mistõttu ei saanud hageja kuidagi teada korteri elamispinna

suurust. Võimalik ei olnud saada sellisest korterist ülevaadet ka visuaalsel vaatlusel, kuna korter on

läbi kahe korruse. Hageja ei nõustu kostjaga ka selles, et korteriomand vastab lepingutingimustele ja

sellel ei esine väidetavat puudust. Lepingu tõlgendamisel tuleb muuhulgas arvestada lepingu

sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi ning tavasid ja lepingupoolte vahelist

praktikat. Nii oli korteri müügikuulutuses toodud korteri ruutmeetri hinnaks 7 000 krooni. Samuti on

objekti vastuvõtu akti järgi korteripinna 1 m2 hinnaks 7 000 krooni. Hageja lähtus korteri ostmisel

just nimetatud ruutmeetri hinnast. Kuigi müüdi konkreetne korteriomand, on korteriomandi üks

peamisi tunnuseid selle suurus. Kostja on müügilepingu sõlmimisel opereerinud erinevate mõistetega

– korteripind, üldpind, elamispind – mis ei ole tavainimesele eristatavad, samas ei ole kostja

vastavaid mõisteid selgitanud. Hagejal oli õiguspärane ootus, et kuulutuses toodud ruutmeetrite arv

on elamispinna suurus. Hageja on jätkuvalt seisukohal, et olukorras, kus elamispinda on

märkimisväärselt vähem kui müügilepingus toodud üldpinda, on tegemist lepingutingimustele

mittevastavusega. Hageja ei väidagi nagu ta ei oleks teadnud, et mingi osa korterist on kaldlaega,

vaid ta ei teadnud ega saanudki teada, et sellist katusealust on käsitletud üldpinnana ja et see ei vasta

täies ulatuses elamispinna suhtes kehtestatud reeglitele. Kuivõrd elamispinnana ei ole käsitletud alla

1,6 meetrise kõrgusega pinda ja FIE Agnes Joala poolt teostatud mõõtmiste järgi on korteris

elamispinda ainult 43,1 m2, siis on hageja hinnangul tegemist olulise lepingurikkumisega, kuna

hageja ostis enda teada 82 m2 suuruse korteri ruutmeetri hinnaga 7 000 krooni, aga sai 43,1 m2

elamispinda. Teavitamiskohustuse rikkumise kohta märgib hageja, et ta on kostjat lepingu esemel

esinevatest puudustest teavitanud õigeaegselt. Peale 10.01.2005. a toimunud mõõtmist on hageja

olnud kostjaga pidevas kirjavahetuses korteril ilmnenud puuduste osas, kaasa arvatud korteri pinna

mittevastavus lepingus toodule. Hageja on teinud kõikvõimalikke jõupingutusi, et saada teada korteri

suurus ning kostja ja hageja poolt tellitud eksperdi teostatud mõõtmiste erinevad põhjused. Lisaks

teavitati kostjat 24.10.2005. a kirjaga korteriomandi reaalosade ja kinnistusraamatu kannete

erinevatest suurustest. Isegi kui möönda, et hageja on olnud viivituses, siis on selline viivitus olnud

mõistlikult vabandatav, sest hageja ei ole õiguslikke eriteadmisi omav isik, mistõttu ei olnud hageja

teadlik kahekuulisest teavitamise tähtajast. Hageja leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUS (tl 94-95, 104-107)

Hageja on seisukohal, et lähtudes hagiavalduses kirjeldatud faktilistest asjaoludest ning ka senisest

kohtupraktikast, on võimalik ja asjakohane sisustada hageja nõue alternatiivselt ka hinna alandamise

nõudena. Kuigi hagejale müüdud korter ei vastanud lepingutingimustele, sest elamispinda, samuti ka

kasulikku pinda oli oluliselt vähem lepingus kokkulepitust, on hageja hoolimata kostjapoolsest

mittekohasest täitmisest korteriomandi vastu võtnud. Kuna hageja on juba maksnud alandatud hinda

ületava rahasumma, nõuab hageja ülemäära makstu tagastamist. Hageja maksis 82 m2 suuruse korteri

eest 574 000 krooni, kuigi korteriomandi hind oleks müügilepingu sõlmimise ajal pidanud olema

435 400 krooni (62,2 x 7 000). Seega on kohase ja mittekohase täitmise väärtuse vahe 138 600

krooni. Alternatiivse nõude esitamisega ei ole rikutud kostja õigusi, sest hageja on õigeaegselt

teavitanud kostjat omapoolsest rahalisest nõudest. Hinna alandamise avalduse võib teha

kohtumenetluse kestel kuni kohtuvaidluseni esimese astme kohtus hinna alandamisest teatamisega

hagiavalduses. Hageja palub hagi rahuldada, lähtudes hageja alternatiivsest õiguslikust käsitlusest,

s.o sisustada nõue kas kahju hüvitamise kohustusena või alandada korteriomandi müügihinda ning

mõista kostjalt hageja kasuks välja ülemäära makstud 138 600 krooni.

KOSTJA VASTUS HAGIAVALDUSE TÄPSUSTUSELE (tl 117-120)

Kostja jääb enda juurde ega nõustu hageja väitega, et kostja võõrandas hagejale korteri, mille suurus

osutus hiljem hageja poolt eeldatavast suurusest märkimisväärselt väiksemaks. Pooled lähtusid

korteri suuruse määratlemisel korteri kogupinnast, milleks on korteri põrandapind, mitte elamis- või

kasulikust pinnast. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt lepingu eseme väärtus koos

puudustega ja lepingu eseme väärtus ilma puudusteta on tuletatav väidetavast elamispinna 1 m2

hinnast 7 000 krooni. Kostja leiab, et hageja ei ole välja toonud ega tõendanud lepingu eseme

väärtust koos väidetavate puudustega ja lepingu eseme väärtust ilma väidetavate puudusteta, et leida

alandatud hind. Kostjale jääb arusaamatuks, kas hageja on korteri hinda alandanud või mitte, sest

hageja jääb kahju hüvitamise nõude juurde, nõudes samas alternatiivselt ka hinna alandamist. Kostja

leiab, et kui lepingupool on teinud teisele lepingupoolele hinna avaldamise avalduse, siis on see

siduv ja kahju hüvitamine õiguskaitsevahendina ei ole enam kohaldatav.

KOHTUISTUNG (tl 76-78, 115, 125-127, 133-135)

Hageja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Margo Lemetti, selgituse kohaselt jääb hageja nii

hagi kui selle täpsustuse juurde. Hageja eeldas korteri ostmisel, et ta saab lubatud ruutmeetrite eest

eluruumide pinda. Kostja näitas müüdava korteri ruutmeetri hinnaks 7 000 krooni. Ruutmeetri

pinnana tuleks käsitleda eluruumide pinda. Hageja valduses on 82 m2 põrandapinda, kuid see ei

vasta eluruumide pinna käsitlusele. Hageja on seisukohal, et temale müüdi puudustega asi, mistõttu

saab väita, et kostja on lepingut rikkunud. Hagejal oli vältimatu vajadus tehing lõpuni viia –

soetatavasse korterisse oli tehtud investeeringuid, teine korter tuli müügi tõttu vabastada, perre oli

sündimas laps. Samuti oli kostja oma käitumisega andnud mõista valmisolekust ruutmeetrite

vaidlus lahendada. Müügilepingu punktis 3.2. on hageja volitanud kostjat registriandmete

korrigeerimiseks. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud ja palub kohtul kostjalt välja mõista

138 600 krooni. Hagi rahuldamata jätmisel palub hageja arvestada menetluskulude jaotamisel

kompromissi ettepanekuga.

Kostja lepingulise esindaja, vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein’a, selgituse kohaselt jääb kostja

esitatud seisukohtade juurde. Pole vaidlust selle üle, et hageja teadis enne müügilepingu sõlmimist

kõigist asjaoludest, mis on hagi esitamise aluseks. Hageja vaatas korteri üle enne

broneerimislepingut ja kasutas spetsialisti abi, et selgitada välja erinevate pindade suurus. Hagejale

oli teada, et põrandapind, mille osas oli kokkulepe, on 82 m2 ja et eluruumide pind on sellest

väiksem. Teades neid asjaolusid, tegi hageja tehingu. Seega ei saa hageja hiljem käsitleda korteri

pindasid lepingu puudusena. Isegi kui tegemist oleks puudusega, on hageja rikkunud

teavitamiskohustuse mõistlikku aega. Kui leping sõlmiti 2005. a jaanuaris, siis pretensioon esitati

alles 2005. a oktoobris. Pole välja toodud ühtegi põhjust, miks mitteteavitamine on mõistlikult

vabandatav. Hagejale on müüdud korteriomand üldpinnaga 82 m2. Põhjendamatu on arvata, et

hageja ei oleks pidanud maksma pinna, mille kõrgus on madalam 1,6 meetrist, eest, kui kokkulepe

oli üldpinna kohta. Hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

2. Hageja on esitanud kohtule poolte vahel sõlmitud lepingu rikkumisest tuleneva nõude, leides, et

kostja poolt temale võõrandatud korteriomand ei vasta lepingutingimustele, kuna lepingus toodud

andmed üldpinna suuruse kohta ei vasta tegelikkusele. Kohustuse rikkumine on võlaõigusseaduse

(VÕS) §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 3 ja 5 sätestavad, et kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist ja alandada hinda. Hageja

palub korteriomandi lepingutingimustele mittevastavuse tõttu sisustada hageja nõue kas kahju

hüvitamise kohustusena või alternatiivselt hinna alandamisena ja mõista kostjalt hageja kasuks välja

138 600 krooni.

3. Õiguskaitsevahendite rakendamiseks on vältimatu rikkumise tuvastamine. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 230 lõike 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega peab

hageja tõendama korteriomandi lepingutingimustele mittevastavust. VÕS § 217 lõike 2 punkti 1

järgi asi ei vasta muuhulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. Hageja

väitel ei ole kostja järginud oma lepingulisi kohustusi kokkulepitud põrandapinna suuruse suhtes.

4. 08.12.2004. a sõlmitud broneerimislepingu (tl 20-22) punktist 1.1. nähtub, et pooled soovivad

tulevikus sõlmida XX külas XX vallas Tartumaal moodustatava 3-toalise korteriomandi (korter K),

mille üldpind on 82 m2, müügilepingu. Broneerimislepingu lisast nr 1 (tl 23-24) nähtuvad korter K

erinevate ruumide põrandapinna suurused (24,4 m2, 6,1 m2, 9,3 m2, 3,4 m2, 18,2 m2, 11,1 m2 ja

9,5 m2), mis kokku moodustavad korteri põrandapinna suuruse 82 m2. Kuna üldpinna ja

põrandapinna ruutmeetrid langevad arvuliselt kokku, saab järeldada, et pooled leppisid kokku

selles, et üldpind kajastab korteri põrandapinda. 24.01.2005. a sõlmitud müügilepingu (tl 25-31)

punktist 1.1. nähtub, et lepingu esemeks I on XX korterelamus asuv korteriomand nr 10, üldpinnaga

82 m2. Seega on pooled leppinud kokku selles, et korteriomandi üldpinna (põrandapinna) suurus on

82 m2.

5. Hageja ei ole esitanud vastuväidet sellele, et enne lepingute sõlmimist vaatas ta korteriomandi üle

ja oli teadlik sellest, et korteriomandi eripäraks on kaldlaed( katusekorrus). Vaidlus puudub ka

selles, et hageja tellis 10.01.2005. a, s.o peale broneerimislepingu ja enne müügilepingu sõlmimist,

vaidlusaluse korteriomandi mõõdistamise (tl 58-60). Ruumide eksplikatsiooni (tl 60) kohaselt on

teise korruse eluruumide pindala 41,2 m2 (elamispind 24,3 m2 ja abiruumide pind 16,9 m2).

Katusekorruse eluruumide pind on 21 m2 (elamispind 18,8 m2 ja abiruumide pind 2,2 m2), samas

kui põrandapinna suuruseks on näidatud 38,3 m2. Eluruumide pind kokku on 62,2 m2. Nimetatud

asjaolust nähtub, et hageja oli enne müügilepingu sõlmimist teadlik sellest, et eluruumide pinnana ei

ole arvesse võetud kogu põrandapinda ja et kaldlagede tõttu on korteri eluruumide pind väiksem

korteri üldpinnast. Tõendatud on, et hageja sai eluruumi valduse enne ostu-müügilepingut ja asus

eluruumi viimistlema, ehitades kamina etc. Seega teadis hageja millise konfiguratsiooniga ning

kui suure korteri ta ostab ja et kokkulepitud korteri üldpind 82 m2 kajastab ka neid pindasid, mis on

madalamad elamispinna vajalikust kõrgusest ehk 1,6 meetrist, mistõttu ei saa hageja väita, et tal oli

enne müügilepingu sõlmimist teadmine, et kokkulepitud ruutmeetrite arv on eluruumide pinna

suurus. 13.01.2005. a akti alusel on hageja kostja poolt korteris nr 10 teostatud tööd vastu võtnud

(tl 32).

6. Hageja ostis korteriomandi 24.01.2005. a, teades kohtu põhjenduste punktis 5 tuvastatud

asjaolusid. Müügilepingu punktis 1.10.1. kinnitas hageja, et on lepingu eseme I ning kostja poolt

selle kohta esitatud dokumentatsiooni üle vaadanud, olles eelnimetatud andmete alusel teadlik

maaüksuse suurusest ja piiridest ning ehitise ja selles paiknevate asjade seisukorrast. Müügilepingu

punktis 1.9.3. kinnitas kostja, et lepingu esemel I ei ole mingeid kostjale teadaolevaid varjatud

puudusi, millest kostja ei ole hagejale teatanud või mida hageja ei saanud märgata ülevaatuse

teostamisel.

Kohus leiab, et kui asi vaadatakse üle enne müügilepingu sõlmimist ja müügilepingus märgitakse,

et ostja on asja eelnevalt üle vaadanud, siis tuleb eeldada, et ostja nõustus asja ostma koos

ülevaatamisel ja mõõdistamisel selgunud asjaoluga, et eluruumi pind ei ole samastatav üldpinnaga.

Kohus on seisukohal, et pooled on leppinud kokku lepingu sõlmimise ajal olemas olnud asja

omadustes ehk selles, et korteriomandi üldpind on 82 m2 ja sellele üldpinnale vastavas hinnas.

7. Tegemist ei ole pärast müügilepingu sõlmimist avastatud asjaoluga, mistõttu ei oma antud juhul

tähtsust ostja poolt asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustuse järgimine (VÕS

§-d 220-221). Kostja võimaliku vastutuse müügilepingu rikkumise eest ja hageja õiguse kasutada

õiguskaitsevahendeid välistab VÕS § 218 lõige 4, mille kohaselt müüja ei vastuta asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele

mittevastavust teadis või pidi teadma. Kuna hageja oli nõus omandama korteri talle teadaolevate

omadustega, siis ei saa ta tugineda korteriomandi lepingutingimustele mittevastavusele. Hageja

esindaja on väitnud, et tegemist oli nn. vältimatu olukorraga, kus hageja pidi tehingu lõpule viima,

sest oli korterisse juba investeerinud, samal ajal toimus lapse sünd ja vana elamispinna

vabastamine. Kohus leiab, et selline väide on paljasõnaline, hagejal on korteriomand Tartus Uuel

tänaval, mis oli lisatagatiseks.

8. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Jaanus Tõnissaar’e hagi AS Haspo vastu 138 600 krooni

väljamõistmiseks rahuldamata.

9. Väidetavalt on vaidlusaluse korteriomandi tehnilised andmed (kasulik pind, kogupind,

elamispind, köetav pind jms) erinevad nii hoonestusregistris, ehitisregistris kui kinnistusregistris.

Samas ei ole antud asjas taotletud kohtult tehniliste andmete õigsuse tuvastamist ja esitatud nõuet

kostja kohustamiseks erinevates registrites tehniliste andmete korrigeerimiseks (tegelikkusega

vastavusse viimiseks).

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati kohtule 13.06.2007. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud

menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele enne

1. jaanuari 2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut.

TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31. detsembrini 2008. a kehtinud redaktsioon) kohaselt esitab asja

menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette,

millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja esindaja on hagi rahuldamata jätmise korral palunud menetluskulude jaotamisel arvestada

hageja kompromissi ettepanekut. Kohus leiab, et TsMS § 163 lõige 2 antud juhul kohaldamisele ei

kuulu. TsMS § 163 lõike 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu

on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna

või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Antud juhul jättis kohus hageja

nõude täies ulatuses rahuldamata, mistõttu jäävad TsMS § 162 lõike 1 alusel menetluskulud hageja

kanda.

Kohtunik