Legislator Case Law & Legislation
3-08-1888/18 AI generated

3-08-1888/18 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-08-1888/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

ÄRAKIRI KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht 19.märts 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1888 Haldusasi R.S kaebus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusvorm kirjalik menetlus Määruse tegemise aeg ja koht 19.märts 2009.a Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON 1. lõpetada menetlus R.S kaebuses riigi poolt...

Legislator headnote

Placeholder

Keywords

Placeholder

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

ÄRAKIRI

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtunik

Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

19.märts 2009.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-08-1888 Haldusasi R.S kaebus riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks Menetlusvorm

kirjalik menetlus Määruse tegemise aeg ja koht

19.märts 2009.a Jõhvi kohtumaja

RESOLUTSIOON 1. lõpetada menetlus R.S kaebuses riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS § 12 lg 3 alusel 2. selgitada, et menetluse lõpetamise korral ei saa isik uuesti pöörduda kohtusse samas asjas 3. selgitada, et määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates

KOHTU PÕHJENDUSED R.S esitas 23.09.2008 Tartu Halduskohtule kaebuse talle riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebusest nähtuvalt algatati 1999 aastal kaebaja

3-08-1888

2 (2) suhtes kriminaalasi nr.xx, mis lõpetati Narva Politseiprefektuuri xx.xx.xxxx määrusega nr.xx seoses kuriteo koosseisu puudumise tõttu kaebaja tegevuses. Sama määruse p-ga 2 kriminaalasi nr.xx R.S süüdistuses kriminaalkoodeksi § 202-5 lg 1 järgi eraldati iseseisvasse menetlusse. Kaebusest nähtuvalt pöördus kaebaja 27.08.2008 enne kohtusse kaebuse esitamist Rahandusministeeriumi poole hüvitise saamiseks. 10.09.2008 kirjaga nr.4-4/19467 teatas Rahandusministeerium R.S-le, et kooskõlas alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 4 lg-ga 2 tuleb esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus 6 kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast arvates (§ 2 lg 1). Rahandusministeerium märgib, et kaebaja esitas avalduse Rahandusministeeriumile 27.08.2008, millele oli lisatud Narva Prokuratuuri xx.xx.xxxx määrus vahi alt vabastamise kohta ja Narva Politseiprefektuuri xx.xx.xxxx määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta. Samas kirjas selgitas Rahandusministeerium kaebajale, et haldusmenetluse seaduse § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan oma algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Nimetatud paragrahvi lg 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta. Kaebajale selgitati, et kuna menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta, siis puudub alus menetlustähtaja ennistamiseks. 03.02.2009 määrusega võttis kohus menetlusse R.S-i kaebuse riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kooskõlas HKMS § 9 lg-ga 4 kaebuse avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada 3 aasta jooksul arvates päevast, mil kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, kuid mitte hiljem kui 10 aasta jooksul kahju tekitanud avaliku võimu kandja tegevusest või tegevusetusest, sh haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Kuna Narva Politseiprefektuur lõpetas kriminaalasjas nr.xx menetluse xx.xx.xxxx, siis pidi kaebaja esitama kohtule kahju hüvitamise taotluse 3 aasta jooksul kriminaalasja menetluse lõpetamise määruse kättesaamisest, kuid kaebaja tegi seda 7 aastat hiljem. 18.02.2009 kirjaga nr.3-08-1888 tegi kohus kooskõlas HKMS § 12 lg-ga 3 kaebajale ettepaneku esitada kohtule juhul, kui kaebetähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, kaebusega kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise taotlus. Nimetatud kirja sai Viru Vangla kätte 20.02.2008. Kaebaja keeldus andmast allkirja selle kohta, et ta sai kohtu kirja kätte (t.lk.66). Kohus kordas nõuet esitada hiljemalt 12.03.2009 kaebetähtaja ennistamise taotlus haldusasjas nr.3-08-1888 oma 02.03.2009 kirjas, mille kaebaja sai kätte 06.03.2009, kuid jättis selle tähelepanuta (t.lk.70). Kooskõlas HKMS § 12 lg-ga 3, kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, siis lõpetab ta määrusega asja menetluse.

Mare Krull Kohtunik

Kohtumäärus jõustus 17.09.2009 Riigikohtu 17.09.2009 kohtumäärusega nr.3-7-1-3-340 millega jäeti R.S määruskaebus menetlusse võtmata. Tartu Ringkonnakohtu 01.07.2009 kohtumäärusega nr.3-08-1888 jäeti Tartu Halduskohtu 19.03.2009 määrus muutmata ja R.S määruskaebus rahuldamata

Mare Krull Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE