2-08-50035/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Kohtunik

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Meelis Eerik

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. märts 2009.a Tallinn

Tsiviilasja number

Tsiviilasi

Hagihind

2-08-50035

OÜ VMC (registrikood xxx, asukoht xxx) hagi OÜ B (registrikood

xxx asukoht xxx) vastu 364 936,80 krooni saamiseks

189 796,20 krooni

Kohtuistungi toimumise aeg 09.veebruar 2009.a.

Kohtuistungil osalenud

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat T Biesinger-

. ., .

Jussmann

isikud

Kostja lepinguline esindaja J Asari Tõlk

Margarita Krestinova

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ B 364 936,80 krooni OÜ VMC kasuks.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud OÜ B kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Pooled sõlmisid 06.12.2007 töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja tegema viimistlustöid

Harjumaal. Kostja võttis tehtud tööd vastu, kuid jättis arvest nr 1704 tasumata 175 140,60

krooni. Hageja nõuab nimetatud summat, lisaks sellele viivist samas ulatuses ning kahju -

õigusabikulude katteks 14 655,60 krooni, kokku 364 936,80 krooni. Hageja palub jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastuväited

Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja jättis lepingujärgsed tööd kohaselt tegemata. Nimelt jättis

hageja tegema puhastustööd. Kostja poolt tellitud täiendav puhastusteenus maksis 131 829,60

krooni. Samuti jättis hageja üle andma lepingujärgse dokumentatsiooni. 12.05.2008 tühistas

kostja tööde üleandmis-vastuvõtmisakti pettuse tõttu. Hageja lubas akti sõlmimisel

puhastustööd ära teha ning üle anda dokumentatsioon, kuid jättis selle tegemata. Kostja palub

jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu põhjendused

Puudub vaidlus, et pooled sõlmisid 06.12.2007 ehituse töövõtulepingu nr 7110/VIM, mille

kohaselt pidi hageja tegema Paldiski Lõunasadamas, värvimistöid. Tööde teostamise aeg oli

10.12.2007-18.01.2008 (t lk 8-11, 32-35). Hageja teostas värvimistööd. Pooled allkirjastasid

15.02.2008 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi: akt, t lk 14). Kostja esitas hagejale

09.05.2008 akti tühistamisavalduse (t lk 48-50). Kostja jättis arvest nr 1704 tasumata 175

140,60 krooni (t lk 16). Kohus loeb need asjaolud tuvastatuks.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja)

valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse

(töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu."

Kohus kvalifitseerib pooltevahelise suhte töövõtusuhtena. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja

peab maksma hageja poolt esitatud võlgnevuse. Kostja leiab, et akt on tühistatud seoses

pettusega - hageja jättis puhastamata värvipritsmed seadmetelt ja metallkonstruktsioonidelt,

kuigi ta seda lubas. Puhastustööd oli lepingujärgsed tööd. Hageja jättis esitamata ka

dokumentatsiooni. Hageja leiab, et aktiga on tööd vastu võetud, pretensioone kostja enam

esitada ei saa ning puudub õiguslik alus akti tühistada.

Lepingu p 3.1.9 kohaselt pidi kostja esitama lõpliku vastuvõtu-üleandmisakti allkirjastamisel

2 aastat + 6 kuud kehtiva pangagarantii või kindlustuse 5%-le käesoleva lepingu summast

koos käibemaksuga. Puudub vaidlus, et puhastustööd on lepingujärgsed tööd (p 3.1.8). Hageja

lepingu rikkumist ei tunnista. Kohus kuulas üle tunnistajad RTja V B , kes mõlemad

kinnitasid, et värvimistöid tegi ainult kostja ning pärast värvimist olid konstruktsioonidel ja

seadmetel puhastamata värviplekid. Kostja on esitanud tõendid ka seadmete ja

konstruktsioonide puhastustööde täiendavate kulude kohta (t lk 44-45). Nende tõendite

pinnalt asub kohus seisukohale, et pärast hageja töö lõpetamist olid värviplekid seadmetelt ja

konstruktsioonidelt kõrvaldamata.

Vaatamata sellele järeldusele leiab kohus, et puudub õiguslik alus akti tühistamiseks. Kostja

tühistas akti 09.05.2008 kuna hageja jättis värvi puhastamata ning üle andmata

dokumentatsiooni teostatud tööde kohta. Nimetatu oli kostja väidete kohaselt akti

allakirjutamise eelduseks, hageja andis aga katmata lubadusi ja valeandmeid. Kostja tühistas

akti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 94 alusel.

Vastavalt TsÜS § 94 lg 1 ja 2 „pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses

hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut

tegema. Ebaõigete asjaolude avaldamisega on võrdsustatud nendest asjaoludest teatamata

jätmine, millest vastavalt hea usu põhimõttele oleks tulnud teatada, samuti selliste asjaolude

tõesena avaldamine, mille tõelevastavust avaldaja ei ole kontrollinud ja mis hiljem osutuvad

ebaõigeks."

Hageja leiab, et tühistamisavaldus ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Hageja ei ole andnud

katteta lubadusi. Kohus leiab, et tõendamata on kostja väide, et akti allkirjastamisel on hageja

lubanud puhastustööd tulevikus teha ja dokumentatsioon esitada. Kostja palus selle väite

tõendamiseks üle kuulata tunnistaja VB, kuid tema akti allkirjastamise juures ei viibinud ega

saa seetõttu nendest lubadustest teada. See, et hageja enne akti allkirjastamist lubas puudused

parandada ei tähenda, et hageja seda lubas ka akti allkirjastamisel. Teiseks leiab kohus, et

pettuseks ei saa olla ettekujutus tulevikus tekkivate asjaolude suhtes. Sellele seisukohale on

jõudnud ka kohtupraktika (näiteks Riigikohtu lahend nr 3-2-1-112-01). TsÜS § 94 peab kohtu

hinnangul asjaolude all silmas faktilisi asjaolusid, mille tõesuse või vääruse kohta on

võimalik otsustada, mitte oletusi, ettekujutusi, lubadusi, hinnanguid vms. Seetõttu leiab

kohus, et kostjal puudus õiguslik alus akt pettuse tõttu tühistada.

Kuigi kohus on tuvastanud, et hageja jättis värviplekid puhastamata ning puuduvad tõendid

lepingu p-s 3.1.8 sätestatud dokumentatsiooni esitamise kohta, ei saa kostja enam nendele

puudustele tugineda. Nimelt on pooled täpselt kokku leppinud, kuidas toimub tööde

vastuvõtmine ning pretensioonide esitamine. Lepingu p 4.1 kohaselt pidi kostja tehtud tööd

üle vaatama ja puuduste avastamisel hagejale viivitamata teatama. P 4.3 kohaselt kui kostja

avastab töös puudusi selle vastuvõtmisel, on kostjal õigus neile viidata ainult juhul, kui

vastuvõtuaktis on ära märgitud need puudused või võimalus esitada nõue nende

kõrvaldamiseks. Pärast tööde vastuvõtmist saab nõuda vaid varjatud puuduste kõrvaldamist (p

4.4). Aktis ei ole märgitud puudusi koritustööde ega dokumentatsiooni kohta. Mõlemal juhul

ei ole tegemist varjatud puudustega. Dokumentatsiooni esitamise kohustus on kostjale teada ja

lepingus fikseeritud, mistõttu ei ole tegemist varjatud puudusega. Mõlemad tunnistajad

kinnitasid, et värviplekke oli palju ning kohtu hinnangul ei ole suur hulk värviplekke

seadmetel ja konstruktsioonidel varjatud puuduseks. Seega pidanuks kostja akti

allkirjastamisel need puudused akti märkima, et nõuda nende kõrvaldamist. Kuivõrd kostja

seda ei teinud, ei saa ta enam lepingu p 4.3 kohaselt nendele tugineda. Vastavalt VÕS § 76 lg

1 kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. Seetõttu tuleb lugeda tööd teostatuks nõuetekohaselt

ning hagejal on õigus nõuda nende eest tasu.

Kohus mõistab kostjalt välja põhivõla 175 140,60 krooni. Lepingu p 3.4 kohaselt on pooled

kokku leppinud viivistes 0,5% viivitatud summast päevas. Hageja nõuab viivist summas 175

140,60 krooni. Kostja hageja viiviste arvestusele vastu ei vaielnud. Kohus leiab, et ka viivised

tuleb välja mõista. Kohtupraktika on aktsepteerinud viiviseid kuni põhinõude suuruseni.

Samuti nõuab hageja kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 3 ja 115 on hagejal õigus

nõuda kahju hüvitamist. Hageja kahju moodustub kohtuvälistest õigusabi kuludest summas

14 655,60 krooni (t lk 23-24). Kohus peab seda nõuet põhjendatuks, kuna võla mittetasumisel

ning tühistamisavalduse esitamisel oli hageja sunnitud pöörduma juristi poole õigusabi

saamiseks, seetõttu esineb põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja kahju tekkimise vahel.

Õigusabikulud on mõistlikus suuruses. Kohus mõistab ka kahju summas 14 655,60 krooni

kostjat välja. Seega rahuldab kohus hagi tervikuna. Viitamata tõendid ei oma asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulud jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Menetlusosaline võib

taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30

päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Meelis Eerik

Kohtunik