2-08-22352/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-22352

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Hannes Olev

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2009. a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-08-22352

Tsiviilasi OÜ N

(pankrotis) hagi JR vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Hagihind

529 000 krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja OÜ N (pankrotis) (registrikood XXX, asukoht XXX); hageja esindaja pankrotihaldur Indrek Naur (Juhkentali advokaadibüroo OÜ ); kostja JR (isikukood XXX, elukoht XXX);

Asja läbivaatamise aeg

16. märts 2009, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista JR’lt 529 000 (viissada kakskümmend üheksa tuhat) krooni OÜ N (pankrotis) kasuks.

3. Välja mõista JR’lt intress summas 135 406 (ükssada kolmkümmend viis tuhat nelisada kuus) krooni OÜ N (pankrotis) kasuks.

4. Välja mõista JR’lt intress, mis ei ole hagiavalduse esitamise seisuga (s.o 04.06.2008) sissenõutavaks muutunud kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras OÜ N (pankrotis) kasuks.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta JR kanda.

Tsiviilasi nr 2-08-22352 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 aktsiaseltsis SEB Pank või arvelduskontole nr 221013921094 aktsiaseltsis Swedbank, viitenumber 3100057358.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 04.06.2008 esitas OÜ N (pankrotis) kohtusse hagi JR vastu põhinõude 529 000 krooni saamiseks ning intressi välja mõistmiseks. Esitatud hagiavalduse kohaselt võttis JR aktsiaselts SEB Eesti Ühispangast välja 520 000 krooni ja 9 000 krooni. Isikul oli õigus käsutada hageja vara, kuid ta pidi seda tegema hageja huvides. Kostja ei ole pankrotihaldurile esitaud põhjendusi ega tõendeid raha kulutamise kohta.

Kohus edastas kostjale menetlusse võtmise määruse ning kirjaliku vastuse nõude, millega andis kostjale tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud isiklikult kohtutäituri vahendusel 23.01.2009 tulenevalt TsMS § 315 lg-st 1. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu poolt määratud tähtajaks kostja vastanud ei ole, mistõttu kohus leiab, et hagi tuleb hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tagaseljaotsusega rahuldada. Tulenevalt TsMS § 444 lõikest 4 võib tagaseljaotsusest jätta välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 3, 4 ja 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). VÕS §

94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Tsiviilasi nr 2-08-22352 VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. VÕS § 626 lg 1 sätestab, et käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. VÕS § 626 lg 2 alusel kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 3). TsMS §

162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, jätab kohus menetluskulud viimatinimetatud sätte alusel kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 2 võib hageja nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.

Hannes Olev Kohtunik