2-08-14304/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2008. a, Tartu kohtumaja, kirjalik menetlus

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Jaan Kurusk vastu

15 251.- krooni nõudes

Hagihind

13 251.- krooni

Tsiviilasja number

2-08-14304

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: AS ERA Liisingu Inkassoteenused, reg nr

10625474, asuk Maakri 44-20, Tallinn 10145

Hageja esindaja: Ivo Kallas (Tallinna õigusbüroo OÜ;

Maakri 44-20 Tallinn 10145)

Kostja: Jaan Kurusk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada AS ERA Liisingu Inkassoteenused hagi Jaan Kurusk vastu osaliselt.

2. Mõista Jaan Kuruskilt AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks välja põhivõlg 2 000.-

(kaks tuhat) krooni, intress 550.- (viissada viiskümmend) krooni, viivis 172 (ükssada

seitsekümmend kaks) krooni 99 senti ja leppetrahv 1 650.- (üks tuhat kuussada

viiskümmend) krooni, kokku 4 372 (neli tuhat kolmsada seitsekümmend kaks) krooni

99 senti.

3. Jätta menetluskulud 3/4 ulatuses hageja kanda ja 1/4 ulatuses kostja kanda.

4. Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima;

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442

lg 6, § 633 lg 7).

MENETLUSE KÄIK

27.05.2008. a esitas AS ERA Liisingu Inkassoteenused hagi Jaan Kuruski vastu 15 251.- krooni

nõudes (tl 5-8).

Kohus toimetas hagimaterjalid kostjale kätte 06.10.2008. a (tl 47). Kostja kohtule määratud

tähtajaks ei vastanud.

18.11.2008. a määrusega otsustas kohus lahendada AS ERA Liisingu Inkassoteenused hagi Jaan

Kuruski vastu kirjalikus menetluses ja andis pooltele taotluste ja tõendite esitamiseks aega 14

päeva määruse kättetoimetamisest arvates. Kohtu määratud tähtaja jooksul pooled kohtule

taotlusi ega tõendeid ei esitanud.

HAGINÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja kostja 15.06.2007. a lepingu nr 31364, mille

järgi sai kostja õiguse võtta SMS Laen OÜ-lt kiirlaenu. 15.06.2007. a esitas kostja taotluse

2 000.- krooni laenamiseks 30-ks päevaks. Kostja kohustus tagastama laenu hiljemalt

15.07.2007. a ja maksma SMS Laen OÜ-le intressi 550.- krooni. Vaatamata SMS Laenu OÜ

korduvatele meeldetuletustele kostja laenu tagastamise ja intressi maksmise kohustust ei täitnud.

SMS Laen OÜ loovutas 15.06.2007. a laenulepingust tuleneva nõude hagejale vastavalt SMS

Laen OÜ ja hageja vahel 06.12.2006. a sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingule ja selle

lisakokkulepetele.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 2 000.- krooni, intressi 287 päeva eest

summas 5 281.- krooni, viivise 257 päeva eest summas 2 570.-.- krooni, leppetrahvi summas

1 000.- krooni ja nõudeõiguse loovutamisest tulenevad kulud summas 4 400.- krooni (tl 12).

KOHTU SEISUKOHT

1. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

2. SMS Laen OÜ ja Jaan Kuruski vahel 15.06.2007. a sõlmitud lepingust nr 31364 (tl 18-24),

lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist (tl 25) ja konto väljavõttest (tl 13) nähtub, et

kostja sai SMS Laen OÜ-lt 15.06.2007. a laenu summas 2 000.- krooni. Kostja kohustus

tagastama laenu 30 päeva jooksul, s.o hiljemalt 15.07.2007. a. Kostja ei ole laenulepingust

tulenevaid kohustusi täitnud. Hageja on omandanud SMS Laen OÜ ja kostja vahel sõlmitud

laenulepingust tuleneva nõude kostja vastu 06.12.2006. a hageja ning SMS Laen OÜ vahel

sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingu alusel (tl 14-16). Kostja ei ole SMS Laen OÜ-lt

laenu saamise, laenulepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise ega nõude loovutamise

osas vastuväiteid esitanud. Seetõttu leob kohus tõendatuks, et Jaan Kurusk sai SMS Laen

OÜ-ga sõlmitud laenulepingu alusel laenu 2 000.- krooni ning, et ta on jätnud laenu

tagastamise ja intressi maksmise kohustuse täitmata ja hageja on nõude loovutamise teel

omandanud võlausaldaja õigused ja kohustused laenusuhtes kostjaga.

3. VÕS § 100 tulenevalt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Jaan Kurusk laenu

kokkulepitud tähtajal ei tagastanud. Samuti ei maksnud ta intressi. Seega on kostja

laenulepingust tulenevaid kohustusi rikkunud.

4. Vastavalt VÕS §-le § 101 lg 1 p 1 juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Eelnevast tuleneb, et hageja nõue laenuna võlgnetava

raha tagastamiseks on õigustatud ja tuleb rahuldada.

5. TsMS §-s 438 lg 1 on sätestatud kohtu kohustus otsust tehes hinnata tõendeid, otsustada, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

rahuldamisele. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on selgitanud TsMS § 438 lg 1 tähendust

13.05.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-34-08: …/Nimetatud säte kohustab kohut muu

hulgas õigesti kvalifitseerima pooltevahelise õigussuhte vastavuses hageja nõude aluseks

olevatele asjaoludega. TsMS § 436 lg 7 järgi ei ole kohus seotud hageja õigussuhtele antud

õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi

aluseks olevad asjaolud./… 17.06.2008. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08 on Riigikohtu

Tsiviilkolleegium rõhutanud: …/ Kolleegium märgib, et juhul, kui pooled vaidlevad

tüüptingimuste sisu üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled

ise ei ole sellele tuginenud./…

6. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-240/98 Océano Grupo Editorial SA v Rocío Murciano

Quintero tehtud lahendis, tõlgendades Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi nr

93/13/EMÜ, 05.04.1993 ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, asunud seisukohale,

et Direktiivi artikli 6 eesmärki, mis nõuab liikmesriikidelt siseriiklikes õigusnormides

sätestamist, et ebaõiglased tingimused ei ole tarbijale siduvad, ei oleks võimalik saavutada,

kui tarbija ise oleks kohustatud tõendama selliste tingimuste ebaõiglast olemust.

Samasisulist seisukohta on Euroopa kohus väljendanud ka kohtuasjas C-473/00 Cofidis SA

v Jean-Louis Fredout ja Tartu Ringkonnakohus 15.03.2005. a määruses tsiviilasjas nr 2-

96/05.

7. Viidatud kohtulahenditele tuginedes leiab kohus, et TsMS § 438 lg 1 ja 436 lg 7 tuleb

tõlgendada kooskõlas Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiivi nr 93/13/EMÜ artiklis 6.

sätestatud eesmärgiga. Seetõttu tuleb TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 mõista selliselt, et

tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku

alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte. Kui hageja

tugineb nõude alusena tüüptingimusi sisaldavale lepingule, siis peab kohus tüüptingimuse

rakendamiseks esmalt otsustama tüüptingimuse kehtivuse küsimuse.

Kohtu seisukoht intressinõude osas

8. Kostjaga sõlmitud lepingu p 4.2.2. (tl 20) järgi kohustus kostja maksma intressi 550.- krooni

2 000.- krooni laenamisel 30 päevaks. Hageja nõuab kostjalt 287 päeva eest arvestatud

intressi tasumist, kokku summas 5 281.- krooni. Samas on hageja ise kinnitanud, et kostjaga

sõlmitud laenulepingu tähtaeg oli 30 päeva ja kostja oli kohustatud tagastama laenu hiljemalt

15.07.2007. a.

9. 28.01.2007. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-137-06 on Riigikohtu Tsiviilkolleegium selgitanud

intressi maksmise kohustuse ajalise piiritlemise küsimust tsiviilkoodeksi alusel: …/Kui

pooled on leppinud kokku laenu tagastamise aja, siis on nad leppinud kokku ka laenu

kasutamise tähtaja. Leppides kokku intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud

kokku lepingujärgse tasu laenu (kapitali) kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui

laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub

oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega õigusliku aluse ning edasi

tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine

(laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest)./… Kohus leiab, et võlaõigusseaduse

jõustumisega ei muutnud laenulepingu olemus ja viidatud Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi

seisukohaga tuleb arvestada ka võlaõigusseaduse regulatsioonile alluvate laenusuhtest

tekkinud vaidluste lahendamisel. Pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist kaotas kostja

laenu kasutamise aluse ning seeläbi kaotab võlausaldaja intressi arvestamise õigusliku aluse.

Seetõttu asub kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt intressi tasumist lepingu

p 4.2.2. a kokkulepitud ulatuses, s.o summas 550.- krooni. 700.- krooni ületavas osas tuleb

intressinõue rahuldamata jätta.

Kohtu seisukoht viivisenõude osas

10. Hageja nõuab kostjalt lepingu p 13. (tl 22) alusel viivist 0,5% tagastamata laenu summalt iga

laenu tagastamisega viivitatud päeva eest. Vastavalt VÕS §-le § 101 lg 1 p 6 juhul, kui

võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral nõuda viivist.

11. 14.06.2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05 on Riigikohtu Tsiviilkolleegium märkinud:

…/Õiguse ühetaolise kohaldamise huvides märgib kolleegium, et eelnimetatud põhimõtted

kehtivad üldiselt ka leppetrahvi või viivise nõudmisel võlaõigusseaduse järgi ja nende

suuruse vähendamisel VÕS § 113 lg 8 või § 162 järgi. Erinevalt tsiviilkoodeksi

regulatsioonist ei ole viivis kehtiva õiguse järgi leppetrahvi alaliik, vaid seadusest tulenev

õiguskaitsevahend rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel (vt ka Riigikohtu 18. novembri

2004. a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-132-04 (RT III 2004, 33, 350)). See peaks kinnitama

viivisenõude kompensatsioonilist iseloomu, mida kohtul tuleb arvestada ka viivise

vähendamisel põhjusel, et viivis on kokku lepitud seaduses sätestatust suuremas ulatuses.

Kui ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõue on kokku lepitud

tüüptingimustes, toob see erinevalt VÕS § 113 lg-st 8 ja §-st 162 kaasa kokkuleppe tühisuse

ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel./… VÕS § 35 lg 1

järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud

tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.

Hagiavaldusele lisatud lepingu digitaalse allkirjastamise sertifikaadist (tl 25) nähtub; et SMS

Laen OÜ ja Jaan Kurusk sõlmisid lepingu interneti vahendusel. Lepingu p 3.3.1. kohaselt

laenusaaja tutvub laenulepingu tingimustega ning esitab laenuandjale laenu saamiseks

vajalikud andmed, täites kohustuslikud väljad laenuandja interneti kodulehel. Vastavalt

lepingu p-dele 3.3.3. ja 3.3.4. väljastab laenuandja laenusaajale kasutajanime ja parooli ning

laenu saamiseks saadab laenusaaja laenuandjale mobiiltelefoni lühisõnumi, milles näitab

lisaks paroolile ära laenu summa ja tähtaja. Kohus järeldab eelnevast, et kosja ja SMS Laen

OÜ vahel sõlmitud laenulepingu tingimusi läbi ei räägitud. Laenu summa ja tähtaeg on

kohtu arvates ainukesed lepingutingimused, mille kujunemist on kostjal olnud võimalik

mõjutada. Seetõttu tuleb lepingu ülejäänud tingimusi pidada tüüptingimusteks.

12. VÕS §-s 42 lg 1 on sätestatud, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu,

sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist

lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate

õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui

tüüptingimus ei vasta headele kommetele.

13. VÕS §-st 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või

kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.

Asjas ei ole vaidlust selles, et SMS Laen OÜ tegutses kostjale laenu andes oma

majandustegevuse raames. Kostja oli SMS Laen OÜ-ga lepingut sõlmides tarbijaks VÕS §

34 tähenduses.

14. Vastavalt VÕS §-le 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel

nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS §

113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt Kui kohustuselt

tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Vastavalt Eesti Panga poolt Ametlike Teadaannetes avaldatule on VÕS §-s 94 lg 1

nimetatud intressimääraks kogu vaidlusalusel ajal olnud 4% aastas. Seega on viivise

määraks poolte laenusuhtes 11% (4%+7% ) aastas.

15. VÕS § 403 lg 3 p 1 ja 2 järgi ei kohaldata tarbijakrediidi sätteid krediidilepingule mille

netosumma on väiksem 200 eurole (ca 3 129.- krooni) vastavast summast või mille järgi

peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. Kuna kostja laenas 3 000.-

krooni ja pidi laenu tagastama 30 päeva jooksul, siis ei ole võlaõigusseaduses tarbijakrediiti

reguleerivad sätted kostja laenusuhtele otse kohaldatavad.

16. Kohtu arvates on tarbijakrediidilepingutele kehtestatud viivise ülemmäär siiski oluline, kuna

sellega võrreldes saab hinnata kas tarbijakrediidile sarnasele õigussuhtele kohaldatav

tüüptingimustega kehtestatud viivise määr on lepingu poolt ebamõistlikult kahjustav või

mitte. Hageja nõuab kostjalt viivist 0,5% päevas, s.o 182,5% aastas. Seega on kostjalt

nõutav viivis ca 16,6 korda (182,5% / 11%) suurem kui tarbijakrediidijärgne viivis. Kohtu

hinnangul näitab see, et kostja ja SMS Laen OÜ vahel sõlmitud laenulepinguga on kostja

kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Seetõttu saab

leping punktis 13. sisalduvat viivisekokkulepet pidada kostjat ebamõistlikult kahjustavaks.

Tulenevalt VÕS §-st 42 lg 1 on selline kokkulepe tühine.

17. Hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist võlaõigusseaduses sätestatud ulatuses, s.o 11%

aastas. Hageja nõuab kostjalt viivist 287 päeva eest. Seega on hagejal õigus saada kostjalt

viivist kokku 172,99 krooni (2000 krooni * 11% * 287 päeva/365 päeva).

Kohtu seisukoht leppetrahvi ja nõudeõiguse loovutamise kulude nõude osas

18. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tulenevalt VÕS

§-st 158 lg 3 kohaldatakse võlaõigusseaduse 8. peatüki 3. jao sätteid ka juhul, kui

lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma

oma kohustust rikkunud lepingupool. Kohtu arvates sisalduvad lepingu punktides 12.2.1.,

12.2.2., 12.2.3. ja 12.2.4. (tl 22) leppetrahvi kokkulepped, millega on ette määratud võlgniku

poolt hüvitatava kahju suurus.

19. Hageja nõuab kostjalt lepingu punktis 8. nimetatud kohustuse rikkumise eest leppetrahvi

summas 1 000.- krooni ning nõudeõiguse loovutamisest tulenevate kulude hüvitamist

lepingu punktide 12.2.1., 12.2.2. ja 12.2.3. alusel kokku 4 400.- krooni ulatuses, sealhulgas

menetluskuluna võlgnevuse eest perioodil 7-21 päeva võlgnevuse tekkimisest arvates 150.-

krooni, menetluskuluna võlgnevuse eest perioodil 22-35 päeva võlgnevuse tekkimisest

arvates 350.- krooni, menetluskuluna võlgnevuse eest perioodil 36-65 päeva võlgnevuse

tekkimisest arvates 650.- krooni, menetluskuluna 65 päeva ületava võlgnevuse eest 3 250.-

(5*650.-) krooni ja hagiavalduse esitamise eest 1 000.- krooni (tl 12).

20. Lepingu punkt 14. (tl 22) järgi on laenuandjal sellest tulenevalt õigus nõuda kostjalt

leppetrahvi summas 1 000.- krooni. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on rikkunud laenu

tagastamise ja intressi maksmise kohustust. Kuna leppetrahvi nõude aluseks olev rikkumine

on toimunud ja kostja ei ole esile toonud asjaolusid, mis tõendaksid rikkumise

vabandatavust, siis on hageja nõue 1 000.- krooni leppetrahvi saamiseks õigustatud.

21. Kohus leiab, et Lepingu punktides 12.2.1., 12.2.2. ja 12.2.3. sätestatud võlgniku kohustused

menetluskulude hüvitamiseks võlausaldajale ei ole oma iseloomult kumulatiivsed. Võla

tasumise tähtaja ületamisel rohkem kui 35 päeva, on võlausaldajal õigus nõuda leppetrahvi

lepingu punkti 12.2.3. alusel. Samal ajal ei ole võlausaldajal õigust nõuda leppetrahvi ka

lepingu punktide 12.2.1. ja 12.2.2. alusel. Asjas ei ole vaidlust selles, et kostja on viivitanud

laenu tagastamise kohustuse täitmisega rohkem kui 35 päeva. Seega on hageja õigustatud

nõudma kostjalt leppetrahvi lepingu punkti 12.2.3. järgi 650.- krooni. Hageja nõue

leppetrahvi saamiseks lepingu punktide 12.2.1. ja 12.2.2. a alusel tuleb jätta rahuldamata.

22. Lepingu punktile 12.2.4. tuginedes nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 3 250.- (5*650.-)

krooni. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt loetakse ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimus,

millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust lepingus, mille teiseks pooleks tarbija. Lepingu punktist

12.2.4. tuleneb kostja kohustus hüvitada hagejale viise poolt kantud menetluskulu sõltumata

sellest kas hagejal on tulnud kulusid kanda või mitte. Sellega on kostjalt võetud võimalus

tõendada hagejale tekkinud tegeliku kahju suurust Kohtu hinnangul tuleb kostja vastu

esitatud leppetrahvi nõuet pidada ebamõistlikult suureks kuna see ületab oluliselt hagejale

võlgnetava põhivõla suurust. Seetõttu on lepingu punkt 12.2.4. VÕS §-st 42 lg 1 tulenevalt

tühine. Hageja nõue leppetrahvi saamiseks lepingu punkti 12.2.4. alusel tuleb rahuldamata

jätta.

23. Lepingu p 12.2.5 alusel nõuab hageja kostjalt leppetrahvi 1 000.- krooni hagiavalduse

koostamise kulu hüvitamiseks. Sisuliselt nõuab hageja kostjalt menetluskulu hüvitamist.

Vastavalt TsMS §-le 144 p 1 on menetlusosalise esindaja kulud kohtuvälised menetluskulud.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Menetluskulude jaotuse määrab kohus asja menetlust lõpetava lahendiga. Kostja suhtes on

lepingu tüüptingimusega kehtestatud menetluskulu kandmise kohustus sõltumata sellest, kas

kohus teeb otsuse kostja kahjuks või mitte. Kohtu arvates kahjustab selline tüüptingimus

kostjat ebamõistlikult, mis vastavalt VÕS §-le 42 lg 1 tingib tüüptingimuse tühisuse.

Lepingu tühise tingimuse tuginev nõue on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata.

24. Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS Era Liising Inkassoteenused hagi Jaan Kuruski vastu

tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 2 000.-

krooni, intress laenu kasutamiseks kokku lepitud aja eest summas 550.- krooni, viivis

võlaõigusseaduses sätestatud määras summas 172,99 krooni, leppetrahv lepingu punkti 14.

alusel summas 1 000.- krooni ja leppetrahv lepingu punkt 12.2.3. alusel summas 650.-,

kokku 4 372,99 krooni.

25. Vastavalt TsMS §-le 124 lg 1 määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind

nõutava rahasummaga. TsMS 133 lg 2 alusel ei arvestata hagihinda arvutades

kõrvalnõuetena esitatud nõudeid intressidele, muu hulgas viivisele, ja kulude hüvitamiseks.

Kohus arvestab kõrvalnõudeid mõistlikus ulatuses, kui kõrvalnõuete summa on põhinõudest

suurem või sellega võrdne. Hageja nõuab kostjalt kokku 15 251.- krooni väljamõistmist,

millest põhinõue moodustab 2 000.- krooni. Seetõttu tuleb hagihinna määramisel nõude

summast maha arvata kõrvalnõuete summa põhinõude summa ulatuses. Seega on

hagihinnaks 13 251.- krooni.

26. TsMS § 163 lg 1 alusel ning arvestades, et hagi rahuldatud osa moodustab kogunõudest ca

28,7%, peab kohus õigeks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

ning jätta hageja kanda 3/4 menetluskuludest ja kostja kanda 1/4 menetluskuludest.

Kohtunik