3-08-2472/8 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

1

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-08-2472 Otsuse kuupäev 18. märts 2009 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Viktor Korrovitsi kaebus Tartu Pensioniameti 01.10.2008 otsuse nr 1278 tühistamiseks ja kohustava ettekirjutuse tegemiseks Asja läbivaatamise kuupäev 26. veebruar 2009 Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Viktor Korrovits Vastustaja Tartu Pensioniamet, esindaja Nele Mals

Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so arvates 18.03.2009.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik Viktor Korrovits esitas 19.09.2008.a Tartu Pensioniametile avalduse vanaduspensioni määramiseks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel. Täiendavate lisadokumentidena esitas V. Korrovits Tartu Linna valimiskomisjoni ja volikogu otsuste ärakirjad ning Tartu Linnavolikogu kantselei juhataja 22.08.2008.a tõendi, mille kohaselt oli V. Korrovits Tartu Linnavolikogu liige ajavahemikel 15.12.1989.a - 19.10.1993.a, 19.10,1993.a - 22.10.1996.a, 22.10.1996.a -21.10.1999.a ja 21.10.1999.a - 26.10.2002.a. Viktor Korrovitsile määrati Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja 01.10.2008.a otsusega nr 97078-1 vanaduspension alates 16.09.2008.a. Vanaduspensioni arvestati 45,303 aastase pensionistaaži alusel. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tartu pensionikomisjoni 01.10.2008.a otsusega nr 1278 ei suurendatud Viktor Korrovitsi

2 vanaduspensioni ATS § 57 alusel, kuna arvestatud avaliku teenistuse staaž ajavahemiku 01.01.1996.a - 26.10.2002.a eest (6 aastat 9 kuud ja 26 päeva) ei anna õigust riikliku vanaduspensioni suurendamiseks. Eelnimetatud otsusele esitas Viktor Korrovits 22.10.2008.a vaide. V.Korrovits leidis, et tema Tartu Linnavolikogu liikmeks oleku aeg 15.12.1989 kuni 26.10.2002 kuulub arvestamisele avaliku teenistuse staaži hulka ja tal on õigus riikliku vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 57 alusel.

Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti keskpensionikomisjoni 31. oktoobri 2008.a otsusega nr 1278 jäeti Viktor Korrovitsi vaie rahuldamata ja pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tartu pensionikomisjoni 01.10.2008.a otsus nr 1278 muutmata.

Kaebuse põhjendused

Viktor Korrovits palub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 2 p 1 alusel kohtul tühistada Tartu pensionikomisjoni 01.10.2008.a otsus nr 1278 ja HKMS § 6 lg 2 p 2 alusel kohustada Tartu Pensioniametit tegema pensioni ümberarvutus, võttes arvesse pikenenud staaži kohalikus omavalitsuses.

Kaebuse kohaselt seisneb Tartu pensionikomisjoni 01.10.2008.a otsuse nr 1278 õigusvastasus väites, et vastavalt avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 12 lõikele 2 laieneb volikogu liikmetele seaduse § 153, mille alusel arvatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg teenistusstaaži hulka, alates ATS-i kehtivuse algusest 01.01.1996.a. Kaebuse esitaja on seisukohal, et taoline tõlgendus ei ole õige, sest ATS §153 p 1 järgi arvatakse teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg ja seda ei ole piiratud kuupäevaga 01.01.1996.a.

Kaebaja märgib, et ATS § 153 p 1 mõte on selles, et ta võrdsustab valitavad isikud, sealhulgas kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed, ametnikega teenistusstaaži arvestamise mõttes. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme teenistusstaaži jagamine perioodideks, nagu teeb oma otsuses Tartu pensionikomisjon (enne 1996. aastat volinikuna tegutsetud aja mittearvestamine ja ainult pärast 01.01.1996 volinikustaaži arvestamine), on arusaamatu ka sellepärast, et omavalitsuse volikogu liikme valimise korda, staatust ega volitusi ei ole muutnud ei ATS ega mingi teine seadus.

ATS § 182 lg 2 ja lg 3 alusel kehtestas Vabariigi Valitsus oma määrusega ametikohtade loetelu riigi ja kohalikuomavalitsuse ametiasutustes ning riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, kus töötatud aeg arvutatakse teenistusstaaži hulka. Vabariigi Valitsuse 20.02.1996.a määrus nr 50 käsitleb kohaliku omavalitsuse ametnikke, kelle hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed ei kuulu. Antud Vabariigi Valitsuse määrust ei saa tõlgendada ATS täiendusena selles mõttes, et kui oma volituste ajaks valitud isikud, nagu Vabariigi President, Riigikogu liikmed ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed selles määruses ei esine, siis nendele teenistusstaaži mingil ajavahemikul ei arvutata. Kuna ametnikud ei ole valitavad ja nendel puudub vastav volituste aeg, arvutatakse nende teenistusstaaži ATS § 182 ja Vabariigi Valitsuse määruse kohaselt. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikme teenistusstaaži hulka arvatakse, nagu ütleb ATS § 153 p 1, "nende volituste aeg", seda ajaliselt piiramata. Kuna see seaduse säte ütleb üheselt, et teenistusstaaži hulka arvatakse volituste aeg, tähendab see kõikide volituste aegu ja seega ei tule kohaliku

3 omavalitsuse volikogu liikme teenistusstaaži arvutamisel otsida kuskilt mujalt täpsustavaid sätteid.

Vastustaja vastuväited

Vastustaja ei nõustu Viktor Korrovitsi seisukohtadega ja vaidleb kaebusele vastu.

ATS § 57 alusel suurendatakse ametnikule määratud riiklikku vanaduspensioni vastavalt avalikus teenistuses oldud staažile. Kooskõlas ATS § 12 lg-ga 2 laieneb volikogu liikmetele § 153, mille alusel arvutatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg teenistusstaaži hulka ATS-i kehtivuse algusest 01.01.1996.a. Isikud valitakse volikogu liikmeks, mitte aga ei nimetata teenistusse, ning seetõttu ei saa varasemat teenistusstaaži avaliku teenistuse staažile lisada. Eeltoodust tulenevalt saab volikogu liikme volituse aja arvutada teenistusstaaži hulka alates ATS jõustumisest 01.01.1996. a.

Viktor Korrovits ei ole töötanud ATS §-des 1 ja 2 nimetatud kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. ATS §-i 3 järgi on avaliku teenistuse liigid riigiteenistus ja kohaliku omavalitsuse teenistus ja § 4 annab meile avaliku teenistuja mõiste, mille alla kaebaja ei liigitu, kuna avalik teenistuja teeb palgalist tööd (§ 4 lg 1). ATS § 37 (palga maksmine ja lisatasu teenistusaastate eest) ei laiene § 12 lg-le 2 ja sellest tulenevalt kohaliku omavalitsuse liikmele palka ei maksta. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 17 lg 3 kohaselt on volikogul õigus maksta oma liikmetele tasu volikogu tööst osavõtu eest ja hüvitist volikogu ülesannete täitmisel tehtud kulutuste eest esitatud dokumentide alusel volikogu kehtestatud määras ja korras. Viimati nimetatud säte kinnitab, et kohaliku omavalitsuse liige ei tee palgalist tööd ATS § 4 lg 1 mõistes.

KOKS § 4 kohaselt on omavalitsusorganiteks volikogu (kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse valimise seaduse alusel) ning valitsus (volikogu poolt moodustatav täitevorgan). Nimetatust tulenevalt ei ole volikogu, mille liige kaebaja Viktor Korrovits oli, ATS § 2 lg-s 3 nimetatud kohaliku omavalitsuse ametiasutus, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks. ATS §-i 11 ei ole märgitud § 12 lg-s 2, kuid nimetatud paragrahvi lõike 2 järgi kehtestatakse kohalike omavalitsuste ametnike ametikohtade nimetused Vabariigi Valitsuse 20.02.1996.a määrusega nr 50 „Kohaliku omavalitsuse ametnike ametikohtade nimetuste kehtestamine". Nimetatud määruses on loetletud 69 ametikohta, kuid loetelus puudub kohaliku omavalitsuse volikogu liikme ametikoht. Seega Viktor Korrovitsi volituste aega kohaliku omavalitsuse volikogu liikmena ei arvestata tagasiulatuvalt alates 01.01.1996. a avaliku teenistuse staaži hulka.

ATS § 153 kohaselt arvutatakse teenistusstaaži hulka: 1) Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana; 2) teenistuses mitteolevatel isikutel reservis viibimise aeg, kuid mitte rohkem kui kuus kuud; 3) teenistuse aeg Eesti kaitseväes ja piirivalves, samuti asendusteenistuse aeg; 4) õpingute aeg, kui isiku suunas õppima Eesti riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutus- 5) [käesolevast tekstist välja jäetud]; 6) sisekaitselise rakenduskõrgkooli juhi või õppejõuna töötamise aeg ning õpingute aeg sisekaitselises rakenduskõrgkoolis.

4 ATS § 153 p 1 järgi arvutatakse kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg teenistusstaaži hulka. Viktor Korrovitsile on Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna juhataja asetäitja 01.10.2008.a otsusega nr 97078-1 arvestatud teenistusstaaži 6 aastat 9 kuud 26 päeva (periood alates 01.01.1996.a – 20.10.2002.a). Seega on pensionikomisjon toiminud Viktor Korrovitsi teenistusstaaži arvutamisel seaduslikult ja õigesti.

Vabariigi Valitsuse 2. jaanuari 1996.a määruse nr 1 „Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka“ punktis 23 on ametiasutusena, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka, nimetatud linnavolikogu kantselei, mitte linnavolikogu. Tulenevalt eelnevast ei kuulu kohaliku omavalitsuse volikogu ametiasutuste nimetusse, kus töötatud aeg arvutatakse avaliku teenistuse hulka.

ATS § 156 sätestab, et Vabariigi Valitsusel on õigus anda määrusi käesoleva peatüki (ptk. 11 Teenistusstaaž) sätete täitmiseks. Vabariigi Valitsus ei ole andnud määrusi volikogu liikme teenistusstaaži käsitlevate sätete täitmiseks.

Viktor Korrovitsi arvates on kõige problemaatilisemaks ATS § 182, mis aga vastavalt ATS § 12 lg-le 2 kohaliku omavalitsuse volikogu liikmele ei laiene. ATS § 182 lg 1 kohaselt arvutatakse isikule, kes ATS jõustumisel on teenistuses, teenistusstaaži §-des 153 - 156 sätestatud korras. ATS § 182 lg 2 alusel kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega riigija kohaliku omavalitsuse ametiasutuste loetelu, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 p-le 1 ja § 182 lg-le 1 arvutatakse avaliku teenistuse staaži hulka. ATS § 183 lg 3 järgi kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega ka ametikohtade loetelu riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt ATS § 153 p-le 1 ja § 182 lg-le 1 arvutatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Eelnevalt on märgitud, et Vabariigi Valitsuse 02.01.1996.a määrusega nr 1 "Nende endiste Eesti NSV ametiasutuste loetelu kinnitamine, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka" kinnitatud loetelus ei ole nimetatud volikogu.

Vastustaja palub kohtul jätta Viktor Korrovitsi kaebus rahuldamata ning võimalikud menetluskulud kaebaja kanda.

Kohtu põhjendused ja otsus

Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi.

Kaebuses palub V.Korrovits tühistada Tartu Pensioniameti pensionide ja toetuste osakonna Tartu pensionikomisjoni (edaspidi pensionikomisjon) 01.10.2008 otsus, millega jäeti ATS § 57 alusel suurendamata kaebajale määratud riiklik vanaduspension ning teha Tartu Pensioniametile ettekirjutus arvutada kaebuse esitaja pension ümber, võttes arvesse tema volikogu liikmeks oleku aega enne 0l.01.1996. Seega on antud asjas vaidlus selles, kas enne Avaliku teenistuse seaduse jõustumist volikogu liikmeks oldud aeg tuleb arvestada avalikus teenistuses oldud aja hulka või mitte ning kas volikogu liikme volituste aeg annab õiguse pensioni suurendamiseks ATS § 57 alusel. Kaebuse esitajal on põhjendatud huvi antud vaidluse lahendamiseks, kuna ATS § 57 lg 2

5 kohaselt suurendatakse riiklikku vanaduspensioni alates 10-aastasest teenistusstaažist. Vastustaja arvestas kaebuse esitaja poolt esitatud dokumentide põhjal avaliku teenistuse staaži hulka Tartu Linnavolikogu liikmeks oleku aja alates 01.01.1996 ( s.o alates ATS jõustumisest) kuni 26.10.2002, kokku 6 aastat 9 kuud ja 26 päeva. Vanaduspenisoni suurendamiseks ATS § 57 alusel on vaja vähemalt 10 aastast avaliku teenistuse staaži. Kaebuse esitaja taotleb teenistusstaaži hulka arvestamist ka tema volikogu liikmeks oldud perioodi 15.12.1989 kuni 01.01.1996.a.

ATS § 4 lg 1 kohaselt on avalik teenistuja isik, kes teeb palgalist tööd riigi või kohalikus omavalitsuse ametiasutuses. Selle sätte otse tõlgenduse järgi ei ole volikogu liige avalik teenistuja, mis tähendab, et volikogu liikmele ei saaks ka Avaliku teenistuse seadusest tulenevad õigused ja kohustused laieneda. Samas teeb ATS § 12 erandi ning toob selles välja erijuhud, kellele ja millised ATS paragrahvid laienevad. ATS § 12 lg 2 p 4 kohaselt ei laiene Avaliku teenistuse seadus kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetele, välja arvatud paragrahvid 1- 4, 6, 9,10, 40-43, 76, 153-156 ja 159. ATS §-i 153 , mis on ATS § 12 lõike 2 loetelus ja mis seega laieneb volikogu liikmetele, punkt 1 sätestab, et teenistusstaaži hulka arvatakse Riigikogu liikme, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme ja kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, samuti teenistuse aeg Eesti riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes ametniku, abiteenistuja või koosseisuvälise teenistujana. Seega on ATS §-s 153 otse märgitud, et kohaliku omavalitsuse volikogu liikmeks oleku ehk volituste aeg tuleb arvestada teenistusstaaži hulka. Tartu Pensioniamet on ATS § 153 punkt 1 kohaldanud ning arvestanud kaebuse esitaja teenistusstaaži hulka tema volikogu liikmeks oleku aja, kuid seda ainult alates 01.01.1996, so alates Avaliku teenistuse jõustumisest. Vastustaja on varasema aja mittearvestamisel toetunud ATS §-le 182. Nii on vaidlustatud otsuses märgitud, et ATS § 182 lubab varasema tööstaaži avaliku teenistuse staažile lisada vaid juhul, kui isik oli ATS jõustumisel teenistuses. Samuti on märgitud, et volikogu liikme varasemat tööstaaži ei saa avaliku teenistuse staaži hulka arvestada, kuna volikogu liikmeks valitakse, mitte ei nimetata teenistusse. Kohus leiab, et vastustaja tõlgendus on ekslik. Nimelt laieneb ATS § 12 lg 2 kohaselt volikogu liikmetele ka ATS §-d 1- 4 ja 6. ATS § 1 lg 1 kohaselt on avalik teenistus töötamine riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses. Seega tuleb ka kohaliku omavalitsuse liikmeks olekut lugeda avalikuks teenistuseks. ATS § 4 laienemine volikogu liikmele tähendab, et volikogu liige on avalik teenistuja ning ATS § 6 tulenevalt saab volikogu liiget lugeda ametnikuks. Asjaolu, et volikogu liige valitakse, mitte ei nimetata teenistusse, ei oma tähendust. Seega on volikogu liikme puhul tegemist avaliku teenistujaga. Kuna V.Korrovits oli ATS jõustumise ajal volikogu liige, oli ta ka sel ajal avalikus teenistuses.

Enne 01.01.1996 volikogu liikmeks oleku aja teenistusstaaži hulka mittearvestamisel on vastustaja nii vaideotsuses kui kohtumenetluses lähtunud ATS §-st 182. ATS § 182 sätestab, et isikule, kes käesoleva seaduse jõustumisel on teenistuses, arvutatakse teenistusstaaži §-des 153-156 sätestatud korras. Paragrahvi 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka arvatakse enne käesoleva seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametkohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes.

6 Vastustaja leiab, et kuna ATS § 12 lõikes 2 ei ole loetletud ATS § 182, siis see säte volikogu liikmele ei laiene ning volikogu liikmel ei ole õigust varasemat volikogu liikmestaaži avaliku teenistuse staaži hulka saada. Kuid ATS § 182 kohaldamisel tuleb arvestada sellega, et ATS § 182 on rakendussäte ning rakendussättena reguleerib see seaduse teiste sätete, sealhulgas § 153 kohaldamist. Kuna ATS § 182 puhul on tegemist rakendussättega, siis puudus vajadus ja põhjendatus ATS §-s 12 sellele sättele eraldi viidet teha. Lähtudes sellest, et ATS § 182 rakendussättena laieneb ATS § 153 kaudu ka kohaliku omavalitsuse liikmetele, tuleb kohaliku omavalitsuse liikme volituste aeg arvata teenistusstaaži hulka võrdselt teiste ATS §-s 153 sätestatud isikutega. Kuna kaebuse esitaja oli ATS jõustumise hetkel omavalitsuse volikogu liikmeks, kelle puhul on tegemist avaliku teenistuse eriliigiga, tuleb volikogu liikme volituste periood ka enne 01.01.1996 aja osas arvestada kaebuse esitaja teenistusstaaži hulka. Vastustaja vastupidine otsustus on õigusvastane. ATS § 153 kohaselt arvestatakse teenistusstaaži hulka kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste aeg, kus volituste aeg võrdsustatakse teenistuses olekuga. Seega saab lugeda, et kaebuse esitaja oli teenistuses ATS jõustumisel ning tema teenistusstaaž algab alates 15.12.1989.a.

Kuigi kohus eelpoolt tegi kindlaks, et ATS § 153 ja § 182 tulenevalt saab volikogu liikme teenistusstaaži arvestada ka enne 01.01.1996 aja eest, ei anna antud juhul see alust kaebuse rahuldamiseks. Nimelt ei ole kaebuse esitaja eesmärgiks mitte avaliku teenistusstaaži pikkuse kindlakstegemine, vaid kaebaja sooviks on saada talle määratud vanaduspensioni suurendamist ATS § 57 alusel. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitajale ATS § 57 ei laene ja tal puudub õigus selle sätte alusel pensioni suurendamiseks.

Nagu märgitud, on ATS § 12 lõikes 2 loetletud sama seaduse paragrahvid, millised laienevad kohaliku omavalitsuse liikmetele. Selles loetelus ei ole aga välja toodud ATS § 57, seega puudub vastustajal ka õigus volikogu liikmeks oleku aja eest saadud teenistusstaaži alusel vanaduspensioni suurendada. ATS § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega. Antud juhul ongi erandiks ATS § 12 lg 2, mis välistab ATS § 57 kohaldamise volikogu liikmete suhtes. Kuna kohaliku omavalitsuse liikmeks oleku aja eest arvestatud teenistusstaaž ei anna õigust vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 57 alusel, tuleb lugeda vaidlustatud pensionikomisjoni 01.10.2008 otsus nr 1278 õigeks. ATS § 57 reguleerib ametnikule määratud pensioni suurendamist, kaebuse esitajale ei ole määratud ametniku pensioni ega tema pensioniõigusliku staaži hulka ei ole arvestatud volikogu liikme volituste aega, seda ei enne ega peale ATS jõustumist. Kaebuse esitaja ei ole läinud vanaduspensionile avalikust teenistusest ametnikuna. Nähtuvalt kaebuse esitaja pensioni toimikust, on V.Korrovits alates 10.02.1969 töötanud pidevalt Tartu Ülikooli Füüsika Instituudis (varasem nimetus TA Füüsika Instituut), mis on võetud ka arvesse tema vanaduspensioni määramisel. Kuna kaebuse esitajal puudub õigus määratud vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 57 alusel ja vaidlustatud otsus ei riku kaebuse esitaja õigusi, jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt puudub ka alus vastustajale pensioni ümberarvutamiseks kohustava ettekirjutuse tegemiseks.

Eda Muts Kohtunik /allkiri/