2-07-42963/15 · Tartu Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Egon Konsand Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2009 Tartu Tsiviilasja number 2-07-42963 Tsiviilasi AS Era Liisingu Inkassoteenused hagi Karmen Tohu vastu

15 000 krooni väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 9000 krooni Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 18.06.2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik AS Era Liisingu Inkassoteenused apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (hageja) - AS Era Liisingu Inkassoteenused (registrikood 10625474 asukoht: Tallinn Maakri 44-20), esindaja Aleksei Nikolajenko Vastustaja (kostja) - Karmen Tohu (isikukood XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2008. a otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus Maakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Apellatsioonimenetluses menetlusosaliste poolt kantud menetluskulud jätta AS Era Liisingu Inkassoteenused kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED AS Era Liisingu Inkassoteenused esitas Tartu Maakohtule hagi Karmen Tohu vastu

15 000 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ ja Karmen Tohu interneti vahendusel 24.08.2006 teenuse kasutamise lepingu nr 6723, millega võimaldati kostjal võtta kiirlaenu. Kostja esitas samal päeval laenutaotluse 3000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga

700 krooni laenu perioodiks. SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid laenulepingu nr 2046. SMS Laen OÜ väljastas kostjale arve nr 1262 ning kandis kostja kontole laenu summas 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma ja intressi tagastama hiljemalt 23.09.2006. SMS Laen OÜ on saatnud kostjale korduvaid meeldetuletusi võlast, millele kostja ei reageerinud. SMS Laen OÜ loovutas 06.12.2006 nõude Karmen Tohu vastu hagejale. Hageja on samuti nii suuliselt kui kirjalikult nõudnud võla tasumist. Kostja võlga tasunud ei ole. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõla 3000 krooni, intressid 2470 krooni, viivise 0,5% tähtaegselt tasumata summalt, mis 24.09.2007 seisuga on 6530 krooni, leppetrahvi 50% ulatuses laenusummast, s.o 1500 krooni ja kulutused seoses võla sissenõudmisega summas 1500 krooni, kokku 15 000 krooni. Karmen Tohu ei esitanud omapoolseid vastuväiteid.

MAAKOHTU LAHEND Tartu Maakohus rahuldas 18.06.2008 otsusega hagi osaliselt ning mõistis K. Tohult välja AS Era Liisingu Inkassoteenused kasuks laenu põhiosa 3000 krooni, intressi 700 krooni, leppetrahvi 1500 krooni, võla sissenõudmise kulu 350 krooni, viivise perioodi eest 24.09.2007 kuni 05.06.2008 summas 541.60 krooni ning viivise alates 06.06.2008 kuni põhivõla ja intressi tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113 lg 1 sätestatud määras (Euroopa Keskpanga intress+ 7 % aastas) põhivõla ja intressi jäägilt. Otsuse põhjenduste kohaselt on SMS Laen OÜ äriühing, mis annab laenu oma majandustegevuses. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Hagiavalduse kohaselt andis SMS Laen OÜ kostjale laenu 3000 krooni

30-ks päevaks, s.o laenu tagasi maksmise tähtajaga hiljemalt 23.09.2006. Intressi suuruse leppisid pooled kokku lepingu kehtivuse ajaks, s.o ajaks, mil laenusaajal oli lepingust tulenev õigus raha kasutada. Lepingu tähtaja saabumisega kaotab laenusaaja raha kasutamise õigusliku aluse ja laenatud rahasumma muutub sissenõutavaks, seega kaotas sellest hetkest intressi arvestamine õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise või kahju hüvitise arvestamine. Lepingu p 4.3., mis lubab võlausaldajal nõuda intressi laenult ka pärast laenu tähtaja saabumist ja laenu sissenõutavaks muutumist, on tüüptingimus, millega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 kohaselt tühisel kokkuleppel ei ole õiguslikke tagajärgi. Laenu intress oli kokku lepitud 700 krooni üheks kuuks. Laenuleping lõppes 23.09.2006. Seega ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt suuremat intressi kui 700 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Maakohus leidis, et SMS Laen OÜ ja K. Tohu vahel sõlmitud laenulepingu p 13 on tühine 0,5 % suuruse viivise päevamäära tõttu. Kuigi VÕS § 403 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt tarbijakrediidilepingu kohta seaduses sätestatut ei kohaldata väiksema kui 200 euro suuruse ja lühema kui 3-kuulise tagastamistähtajaga laenu puhul, arvestades VÕS §-s 42 tarbijakaitse kohta sätestatut on seaduslik ja põhjendatud kohaldada ka kiirlaenude puhul VÕS §-s 415 lg 1 sätestatut. Tarbijalt ei või nõuda kõrgemat viivist kui on VÕS §-s 113 sätestatud.

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 24.09.2006. Viivise määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 24.09.2006 kuni 31.12.2006 oli 9,75% aastas, alates 01.01.2007 kuni 30.06.2007 oli 10,5 % aastas ja alates 01.07.2007 kuni käesoleva ajani on viivise määr 11 % aastas. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 4 lubab kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi summalt arvestada viivist kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud ulatuses. Kostjal tuleb tasuda viivis perioodi eest 24.09.2006 kuni 31.12.2006 (viivis 0,0267 % päevas)

98 päeva eest (3000x98x0,0267) 78.50 krooni; viivis perioodi eest 01.01.2007 kuni 30.06.2007 (viivis 0,02876 % päevas) (3000x181x0,02876) 156,20 krooni ning alates 01.07.2007 kuni 05.06.2008, s.o kohtuistungi toimumise päevani, mil hageja esindaja kinnitas, et laenu ei ole tasutud, viivis (viivis 0,03 % päevas) (3000x341x0,03) 306.90 krooni. Kokku tuleb kostjal tasuda viivis perioodi eest 24.09.2006 kuni 05.06.2008 summas

541.60 krooni. Alates 06.06.2008 tuleb kostjal maksta viivis 0,03 % päevas põhinõude ja intressi jäägilt kuni nimetatud summade täieliku tasumiseni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED APELLATSIOONIKOHTUS AS Era Liising Inkassoteenused esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Maakohtu 18. juuni 2008 otsuse osaliselt ning teha uue otsuse, millega mõista K. Tohult välja viivis summas 6530 krooni ja intress summas 2470 krooni AS Era Liising Inkassoteenused kasuks. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kohus selgitanud, millisest õigusnormist tulenevalt kaotab intressi arvestamine õigusliku aluse pärast laenu tagastamise tähtaja saabumist. Seadus ei keela intressi arvestamist ka pärast laenu sissenõutavaks muutmist.

Intress on tasu raha kasutamise eest. Kui laenusaaja jätkab raha kasutamist ka pärast laenu sissenõutavaks muutmist ja kui leping näeb ette, et sellisel juhul on võlausaldajal õigus nõuda intressi ka pärast laenu tasumise tähtaja saabumist, siis on hageja õigustatud intressi nõudma ka pärast laenu sissenõutavaks muutumist. Lepingu p 13 tingimus ei ole ebamõistlikult kahjustav, kuna laenuandja võtab endale kiirlaenude väljastamisega suuremad riskid, kui seda tavaliselt eeldatakse. Seda asjaolu tasakaalustab laenuandja laenulepingu p-st 13 tulenev õigus intressi nõuda ka pärast laenu sissenõutavaks muutmist.

Viivis on kohustuse täitmist tagav õiguskaitsevahend. Intress on tasu raha kasutamise eest. SMS Laen OÜ lepingu p 13 on seaduslik ega kahjusta tarbijat ebamõistlikult. Kiirlaenude puhul 0,5 % viivisemäär on proportsionaalne, arvestades laenuandja kõrgendatud riske ja laenu saamise lihtsust. Viivis on võlausaldaja sanktsioon, mis tagab võlgniku kohustuse täitmist. Viivise nõudmise asjaolu ja selle suurus sõltub üksnes võlgniku käitumisest. Võlgnik ei ole oma kohustuse täitnud enam kui 1,5 aastat, ning sellest tulenevalt on võlausaldaja viivisnõuded põhjendatud ja proportsionaalsed.

Kohus ei ole põhjendanud, miks on viivisemäär 0,5% ebamõistlikult suur VÕS § 42 lg 3 p 5 mõistes. Ebamõistlikkuse hindamisel tuleb hinnata ka poolte õiguste tasakaalu. Laenusaaja saab tagatiseta kiirlaenu, mida väljastatakse vähem kui ühe tunni jooksul pärast laenutaotluse väljastamist. Laenusaajale aga pannakse kohustus maksta viivis 0,5% päevas maksetega hilinemisel, tagamaks laenusaaja kohustuse nõuetekohast täitmist. Antud juhul on alusetult kohaldatud VÕS § 415 lg 1. Kohaldada oleks tulnud VÕS § 403 lg 3 p-des 1 ja 2 sätestatut.

Antud asjas on viivisnõue seadusega ja lepinguga kooskõlas. Kostjalt oleks tulnud välja mõista viivis summas 6530 krooni, kohaldades VÕS § 113 lg 1. Vähendades nii intressi kui ka viivist on kohus sekkunud apellandi majandustegevusse, rikkudes poolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. See tekitab olukorra, kus laenusaajale kohustuste rikkumine on soodsam, kui kohustuste nõuetekohane täitmine.

RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS JA PÕHJENDUSED

1. TsMS § 651 lg 1 sätestab, et ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Käesoleval juhul on apellant vaidlustanud maakohtu otsuse osas, millega maakohus jättis osaliselt kostjalt hageja kasuks välja mõistmata taotletud intressi ja viivise, ning tulenevalt TsMS § 651 lg-st 1 ringkonnakohus kontrollibki vaidlustatud otsust selles osas. Kaebust ei ole esitatud maakohtu otsuse osa peale, millega mõisteti kostjalt välja tagastamata laenusumma ja võla sissenõudmisega seotud kulutused.

2. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Kuna maakohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes maakohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid oma otsuses korrata.

3. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et seadus ei keela intressi arvestamist ka pärast laenu sissenõutavaks muutumist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et pooltevahelises laenulepingu p-s 4.3 sätestatu, mille kohaselt intressi arvestatakse ka pärast laenu sissenõutavaks muutumist kuni kohustuse täieliku täitmiseni, on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 alusel. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi 2. lõikest tulenevalt eeldatakse ebamõistlikku kahjustamist muuhulgas, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest. VÕS §-s 397 sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest. Leppides kokku eelnimetatud sätte alusel intressi laenu kasutamise eest, on pooled leppinud kokku lepingujärgse tasu laenu kasutamise eest kokkulepitud aja jooksul. Kui laenu kokkulepitud ajaks ei tagastata, kaotab laenaja laenatud raha kasutamise aluse ja rikub oma lepingust tulenevat laenu tagastamise kohustust. Alates laenu tagastamise kohustuse sissenõutavaks muutumisest kaotab intressi arvestamine seega VÕS §-st 397 tulenevalt õigusliku aluse ning edasi tuleb kõne alla üksnes viivise (sh seadusest tuleneva viivise) või kahju hüvitise arvestamine (laenu tagastamiskohustuse täitmisega viivitamise eest). Kuna käesoleval juhul on pooltevahelises lepingus kokkulepitud laenusaaja kohustus maksta intressi ka pärast laenu sissenõutavaks muutumist seaduse olulisest põhimõttest kõrvale kalduv, siis tuleb VÕS § 42 lg 2 kohaselt eeldada selle tüüptingimusega kostja kui laenusaaja ebamõistlikku kahjustamist.

4. Apellandi väide, et maakohus ei ole põhjendanud, miks tuleb käesolevas vaidluses vähendada poolte vahel lepingus kokkulepitud viivise määra, ei ole õige, kuid osaliselt on põhjendatud tema väide, et maakohtu seisukohad on selles osas vastuolulised. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega viivise määra vähendamise osas, kuid leiab, et alus selleks ei tulene VÕS § 415 lõikest 1 (see säte ei ole käesolevas asjas kohaldatav vastavalt VÕS §-le 403 lg 3 p 1 ja 3), vaid tuleneb VÕS §-st 41, mille kohaselt, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Kuna poolte kokkulepitud viivise määr on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel, siis VÕS § 41 kohaselt asub tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, s.o käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusejärgne määr.

5. Ringkonnakohus leiab, et viivise ja intressi vähendamisega ei ole kohus sekkunud seadusevastaselt hageja majandustegevusse. Asjaolu, et hageja tegutseb kõrge riskiga krediidisektoris, ei välista kohtu poolt lepingu osaks olevate tüüptingimuste kontrollimist ja vajaduse korral VÕS § 35 lg 5 alusel kokkulepete tühiseks lugemist.

6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

Viivi Tomson Andra Pärsimägi Egon Konsand