2-08-2768/12 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Anu Sepp

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.03.2009, Rapla

Tsiviilasja number 2-08-2768

Tsiviilasi J M hagi A N vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind 15 000.- krooni

Menetlusosalised ja nende esindajad hageja J M ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxx xxxx, xxxxx xxxx), kostja A N ( isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx, xxxxx xx-x)

Kohtuistungi toimumise aeg 26.02.2009

Resolutsioon Tuvastada, et L M ( isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx xxxxxx elukoht xxxx xxxx, xxxxx xxxx) põlvneb A N.

Kanda L M isana sünniakti A N ( isikukood xxxxxxxxxxx, sünd xx.xx.xxxx xxxxxx, eestlane, elukoht xxxxxxx, xxxxx xx-x).

Välja mõista A N elatis 2175.- krooni alates 25.01.2008 J M kasuks kuni poja L, sünd xx.xx.xxxx, täisealisuseni.

Tagastada Eesti Vabariigil 3600.- krooni J M (a/a nr xxxxxxxxxxxx). J M tasus 3600.- krooni 14.07.2008 Rahandusministeeriumi a/a-le, viitenumber xxxxxxxxxx.

Menetluskulud jätta A N kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel

30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Poolte lähedastest suhetest sündis poeg L xx.xx.xxxx. Kostja ei ole kunagi toetanud hagejat lapse kasvatamisel. Ta pettis hagejalt välja aastatel 1996-2001 340 000.- kr, mille lubas tagastada. Ta ei ole seda seni teinud. Varem oli hagejal stabiilne töökoht, mille tulemusena sai hageja aidata kostjal maksta autoliisingut. Praegu on hageja väikeste lastega kodus. Hagejal ei ole võimalik käia xxxxxxxxx tööl, elukoht asub xxxxxxxxxx 85 km kaugusel. Hagejal on tasuda eluasemelaen summas 900 000.- kr, kuumakse 4900.- kr. L lähim kool asub 15 km kaugusel kodust. Last tuleb sageli kooli viia ja tuua. Laps käib spordiringides, kunstiringis. Kulukas on maja küte. Küttekulud on 1000.- kr, elektrikulu 800.- kr kuus. L on vaja oma tuba, mis vajab väljaehitamist. Esialgne kalkulatsioon on 60 000.- kr.

Hageja nõue ja põhjendused Hageja palub tuvastada, et L M põlvneb kostjast ning palub kostjalt välja mõista elatise 4675.- kr kuus lapse ülalpidamiseks. Kohtuistungil nõustus hageja vähendama elatise suurust 2175.- kroonini kuus.

Kostja vastuväited Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Ühtegi arstitõendit kostja kohtule esitanud ei ole selle kohta, et ta ei saa kohtuistungist osa võtta. Seega arutab kohus asja kostja osavõtuta. Oma kirjalikus vastuses kostja vaidleb hagile vastu. Tema ei ole L isa, pooltel ei ole olnud ühist kooselu, pereelu ega majapidamist. Hageja terroriseerib kostjat, korraldas tema töökohas ja kostja abikaasale inetuid stseene. Elatise soovib hageja kostjalt välja mõista alusetu rikastumise eesmärgil. Kostja varem ei teadnud sellise lapse olemasolust.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Perekonnaseaduse § 42 lg 1 sätestab, kui lapse vanemad ei ole omavahel abielus ja lapse põlvnemist ei ole võimalik kindlaks teha, võib põlvnemist isast tuvastada kohtus ema, lapse eestkostja, eestkosteasutuse või isiku nõudel, kes end lapse isaks peab. Kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel.

Sünnitunnistusega nr xx xxxxxxx xx.xx.xxxx loeb kohus tuvastatuks, et L M on sündinud xx.xx.xxxx xxxxxx ning tema ema on J M. Sünd on registreeritud xxxxxx xxxxxxxxxxxxxxx xx.xx.xxxx, kanne nr xx.

Tunnistaja E K-H ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et aastatel 1998 kuni 2001 töötas tunnistaja koos hagejaga. Hageja suhtles A.N, kes käis hageja töö juures. Hageja oli A.N armunud. Enne L sündi käis A.N hageja juures tihti. Hageja tunnistas tunnistajale, et A.N on tema lapse isa. Hageja raseduse ajal käis A.N tema juures vähe, peale lapse sündi ei käinud tihti. Kostja hakkas hagejast eemale hoidma. Põhjus võis olla rahas. Tunnistaja andis hagejale nõu, et ta ei annaks kostjale raha. Hageja ei suhelnud enne lapse sündi ühegi teise mehega peale A.N. Tunnistaja leiab, et A.N kasutas hagejat ära, tema pärast tekkisid firmas rahaprobleemid.

Tunnistaja A O ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et poolte vahel oli suur armastus. Sellest armastusest sündis L. Hagejal ei olnud enne lapse sündi lähedasi suhteid teiste meestega peale A.N. Pooltel oli normaalne suhe. Hageja oli kostjasse väga kiindunud. Hageja võttis laenu 100 000.- kr, tunnistaja oli nimetatud laenu käendajaks. Laenatud raha andis hageja kostjale. Sünnitoetuse andis hageja kostjale. Kostjal ei olnud plaani end hagejaga siduda. Ta soovis vaid hageja raha. Kostja ei vajanud tutvust hageja vanematega. Hagejal oli väga hea palk. Pooled muretsesid auto, mille kostja kirjutas oma nimele ning hageja maksis liisingumakseid.

Tunnistaja E M ütlustega loeb kohus tuvastatuks, et hageja armastas väga A.N. Viimane pettis hagejalt raha välja. Pooltel on laps. Sünnitoetus kanti kostja pangaarvele. Pooled suhtlesid väga tihedalt 4-5 aastat. Tunnistaja hoidis 3-4 korda hageja tööl olles koos kostjaga L. Hageja üüris kostja jaoks suvila, kuid kostja sinna elama ei läinud. Hageja võttis kostja jaoks suure laenu. Kõik dekreedirahad läksid laenu tagasi maksmiseks. Laen oli võetud selleks, et ehitada maja. Kostja suhtus lapsesse hästi. Kui hageja tegi viimase auto liisingumakse, hakkas kostja temast eemale hoidma. Enne lapse sündi ei olnud hagejal teiste meestega lähedasi suhteid. Pooled sõlmisid võlakirja, kus kostja tunnistas raha saamist hagejalt, kuid see võlakiri on kaduma läinud. Kostja elas hageja rahadest.

Hageja konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et hageja on 2001.a jooksul andnud A.N raha suurtes summades ja tasunud A.N kuuluva auto liisingumakseid.

Võlakirjaga loeb kohus tuvastatuks, et 22.11.1997 sai A.N hagejalt 3500.- kr.

Fotodega loeb kohus tuvastatuks, et A.N süles on L, A.N tangib hageja rahadega ostetud autosse kütet; A.N on kirjutanud kivile, et ta armastab J igavesti, A.N viibib hageja töökohas.

A.N kirjadega loeb kohus tuvastatuks, et A.N kirjutas J.M, et tahab temaga kogu elu koos olla; et ta armastab J väga; J on kõige parem naine maailmas; et A.N on vastik kerjus, ning tal on sellest halb. 1998.a on A.N kirjutanud J.M, et tahab olla temaga koos kuni surmani.

Tunnistajate ütlustega, fotodega, A.N kirjadega, konto väljavõttega loeb kohus tuvastatuks, et pooltel olid lähedased suhted ja poolte suhetest sündis xx.xx.xxxx poeg

L. Pooled suhtlesid enne lapse sündi tihti. A.N andis hagejale mõista, et kavatseb temaga igavesti koos olla ja elada. Hageja siiralt uskus teda ja oli temasse väga kiindunud. A.N, kuuldes hageja rasedusest, käskis hagejal aborti teha. Hageja laenas

100 000.- kr ja andis selle kostjale maja ehitamiseks. Hageja ostis auto kostjale, hageja tasus auto liisingumakseid. Hageja andis raha kostjale suurtes summades. Niikaua kui kostja hagejalt raha sai, suhtles ta hagejaga, peale viimast auto liisingumakset suhe katkes. Hageja sõnul küsis A.N lapse sünnitoetuse endale ja hageja kandis selle summa A.N arvele. Hageja sõnul on ta kostjale andud kokku

340 000.- kr, mille kohta vormistati võlakiri, kuhu A.N alla kirjutas. Allkirja andmise eest küsis ta hagejalt 15 000.- kr, mille hageja talle ka maksis. Tänaseks on võlakiri kadunud. Lapsesse suhtus kostja hästi, ta on hoidnud last hageja tööl olles. Seega on ebaõige kostja väide, et sellisest lapsest kuuleb ta esimest korda hagiavaldust lugedes. Kohus ei tuvastanud, et hagejal oleks olnud intiimsuhteid teiste meestega peale A.N alates 1995.a kuni lapse eostamiseni. DNA-ekspertiisi ei olnud võimalik läbi viia, kuna A.N keeldus eksperdi juurde vabatahtlikult minemast. Sundtoomine ei andnud tulemusi. Telefoni teel teatas kostja kohtule, et ta eksperdi juures nagunii suud lahti ei tee.

Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last.

Seega on kostja, kui lapse L isa, kohustatud teda ülal pidama.

Perekonnaseaduse § 61 lg 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest ning § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja on lapsehoolduspuhkusel, sissetulekuks riiklikud peretoetused ja toimetulekutoetus. Lähtudes poolte varalisest seisundist ja lapse vajadustest, leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele elatis 2175.- kr kuus L ülalpidamiseks hageja kasuks. Perekonnaseadus sätestab, et üks vanem on kohustatud tasuma lapse ülalpidamiseks 2175.- kr alates 2008. Seega ei pea hageja tõendama lapse peale tehtavaid kulutusi, kuna ta nõustus kostjalt elatise väljamõistmisega miinimummääras. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, et kostja oleks töövõimetu. Kostja on töövõimeline ning tal tuleb tagada oma lapse minimaalsete vajaduste rahuldamine vastavalt Perekonnaseadusega kehtestatud määrades. Hageja on kostjale soetanud auto, mille realiseerimisest saaks tasuda elatist. Hageja sõnul paigutas kostja hagejalt saadud raha fondidesse. Teisi alaealisi lapsi kostja ülalpidamisel ei ole. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et tal puudub võimalus tasuda elatist lapse ülalpidamiseks miinimummääras.

Kohtunik: