2-08-8222/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiit Kollom, Mare Merimaa, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2009, Tallinn Tsiviilasja number 2-08-8222 Tsiviilasi

P. S. hagi M. B. vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 19. novembri 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M. B. apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja P. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX-X, XXXXXX XXXX, XXXX XXXX, XXXXX XXXXXXXX), esindaja adv Urmas Simon Kostja M. B. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX, XXXXX, XXXXX XXXXXXXX) Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 5670 krooni

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 19.novembri 2008 otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Kõik menetluskulud jäävad kostja M. B. kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

2 nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1. P. S. esitas 04.03.2008 maksekäsu kiirmenetluse avalduse M. B. vastu. Seoses vastuväite esitamisega anti asi üle hagimenetlusse. Hageja palus kostjalt välja mõista igakuise elatusraha 5759,25 krooni T. B. ülalpidamiseks alates 04.03.2007 kuni lapse täisealiseks saamiseni või gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni ning elatusrahale lisanduva tulumaksu 22%.

2. Hagi põhjenduste kohaselt sündis XX.XX.XXXX poolte kooselust T. B.. Kostja ei ole pärast poolte kooselu lõppemist 2003.a täitnud lapse ülalpidamiskohustust. Lapse ülalpidamiseks kulub kokku 11 518,50 krooni kuus, millest eluasemekulud on 1900 krooni, toidukulu 2500 krooni, treeningukulu 1060 krooni, koolitarbed 350 krooni, riided 1200 krooni, transport 1536 krooni, hooldusja tervishoiukulu 450 krooni, telefon ja internet 572,50 krooni, kooliüritused 300 krooni, reisid ja laagrid 750 krooni ning vaba aja kulud 900 krooni.

3. Poolte varaline seisund erineb oluliselt. Kooselu ajal soetasid pooled 2 korterit, mis mõlemad vormistati kostja nimele. Kostja sissetulekud on küllaltki suured, kuna ta töötab XXXXXX kaugsõiduautojuhina. Lapse vajadusi ja vanemate võimalusi arvestades oleks õiglane, kui mõlema vanema osa lapse ülalpidamises oleks võrdne.

Kostja vastus

4. Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja on pidevalt osalenud lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hageja ja laps elavad kostja poolt liisitud korteris. Kostja tasub korteri liisingumaksena 4454 krooni kuus ja lapse kasuks sõlmitud elukindlustuslepingu maksena 690 krooni kuus. Kostja vaidles vastu hageja poolt märgitud kulude suurusele, pidades põhjendatuks igakuiseks kuluks eluasemele 1130 krooni, toidule 2000 krooni, treeningule 100 krooni, koolitarvetele 170 krooni, riietele 1000 krooni, transpordile 40 krooni, hooldusele ja tervishoiule 200 krooni, telefonile ja internetile 450 krooni, kooliüritustele 100 krooni, reisidele ja laagritele 200 krooni, vabale ajale 500 krooni. Kokku moodustavad kulud 5890 krooni, millest tuleb maha arvata riiklik lapsetoetus ja igakuine maksuvaba tulu 2250 krooni. Seega kulub lapse ülapidamiseks 3340 krooni. Kummagi vanema osa oleks 1670 krooni. Tulumaksuseadus ei anna alust nõuda elatise suurendamist tulumaksu võrra.

5. Kuni 2007.a augustini oli kostja brutosissetulekuks 10 000 krooni. Kostja sõlmis 17.08.2007 töölepingu T. OY-ga ning ta saab ajatasu, mis maksimaalselt lubatud töötundidega võimaldab tal teenida 1843,20 eurot kuus.

6. 30.10.2008 kohtuistungil nõustus kostja maksma lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus.

Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

7. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatisena alaealise lapse ülalpidamiseks 2196 krooni tagasiulatuvalt alates 04.03.2007 ning 3630 krooni alates 01.01.2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

8. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on osalenud lapse ülalpidamises, kuid mitte regulaarselt ja piisavas suuruses. Last kasvataval vanemal on õigus nõuda perekonnaseaduse (PKS) § 61 lg 1 alusel elatise väljamõistmist kindla maksena igas kuus. Hinnates kohtule esitatud tõendeid, lähtudes kummagi vanema kohustusest ülal pidada oma alaealist last, arvestades hagejal olevat kohustust maksta tulumaksu elatusrahalt, arvestades elukallidust ning lapse vajadusi, pidas kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista lapse ülalpidamiseks 3000 krooni kuus, millele lisandub tulumaks

3

21 %, seega 3630 krooni. Tulumaksuseaduse (TMS) § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksu. Tulumaksumäär oli 2007.a 22% ja 2008.a 21%. Seega 2008.a on reaalselt kättesaadav elatise suurus 3000 krooni.

9. Kuna hageja ei esitanud elatise suuruse kohta tõendeid, lähtus kohus lapse vajadustest, arvestades ka lapse vanust. Elatise suuruse määramisel lähtus kohus ka kostja seisukohast.

10. Kohus leidis, et kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati 04.03.2008 ja hageja soovis saada PKS § 70 lg 2 alusel elatist tagasiulatuvalt ühe aasta eest enne hagi esitamist, on elatise väljamõistmise alguspäevaks 04.03.2007 ning suuruseks 1800 krooni, millele lisandub 2007.a tulumaks 22%, seega 2196 krooni.

Apellatsioonkaebuse põhjendused

11. Kostja palus tühistada kohtuotsuse ulatuses, mis sätestab tulumaksu kohustuse ja summeerib selle makstavate elatusrahadega, ning teha vastavas osas uus otsus.

12. Kohus mõistis otsuse põhjendavas osas kostjalt välja 1800 krooni kuus alates 04.03.2007 ja alates kohtuotsuse väljakuulutamisest 3000 krooni kuus. Nende summadega kostja ka nõustus. Samad summad ei kajastu aga kohtuotsuse resolutsioonis.

13. Elatusraha ei ole eraldi maksustatav tulu liik, vaid üks osa üksikisiku kogu tulu koosseisust. Seega ei saa kohtuotsusega määrata summat, mis on üle kantav riigituludesse. Kohus oleks pidanud arvestama, et elatise maksmine on pikaajaline protsess. TMS § 4 toob välja tulumaksu suuruse järgnevate aastate lõikes ja § 23 sätestab erinevad tulumaksuvabad miinimumid. Tulumaksu automaatne lisamine väljamõistetud elatisele ei anna selget ja üheselt mõistetavat seisukohta, milline on kostja elatusraha maksmise kohustus. Kostjal tekib küsimus, kas kohtuotsuse resolutsioonile tuginedes on tal võimalik igal aastal teha iseseisvalt elatiseks makstavate summade ümberarvestust tulenevalt seadusega kehtestatud maksumäärast ning kuidas toimuks sellise otsuse täitmine. Kohus jättis ka tähelepanuta, et kostja ei ole Eesti Vabariigi maksumaksja. Töölepingust nähtub, et kostja töötab XXXXX XXXXXXXXXX ja maksab oma maksud seal. Seega puudub tal isegi teoreetiline võimalus tulumaksu tasaarvelduseks. Kohus on pannud kostja olukorda, kus tulenevalt elatise maksmise kohustusest tekib tal tulumaksuga topeltmaksustamine.

14. Kohus ei pidanud vajalikuks koguda kõiki vajalikke tõendeid elatise määramiseks ja väljamõistmiseks koos tulumaksuga. Hageja ei esitanud tõendit oma püsiva sissetuleku kohta. Juhul kui hageja ei oma regulaarset maksustatavat sissetulekut, siis on võimalik, et hagejal ei teki väljamõistetud elatusrahade pealt tulumaksu tasumise kohustust. Tulumaksuvaba miinimum on 2008.a koos lapsega 54 000 krooni ehk 4500 krooni kuus. Sellise sissetuleku puhul ei teki elatusrahade osas tulumaksukohustust, sest tulud ei ületa seaduses sätestatud määra. Kostja on seisukohal, et kohus ei ole järginud kõiki õigusakte ning otsus ei ole seaduslik ja põhjendatud.

Vastus apellatsioonkaebusele

15. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

16. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtuotsus muutmata. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja

4 tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

17. PKS § 60 lg 1 järgi on mõlemal vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last. PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks. PKS § 70 lg 2 kohaselt võib kohus vanema nõudel mõista elatise välja kuni ühe aasta eest enne elatisehagi esitamist, kui kohustatud vanem ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust. Seega on mõlema sätte järgi nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Riigikohus on avaldanud korduvalt oma lahendites seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Maakohus on tuvastanud, et kostja on lapse ülalpidamiskohustust rikkunud ja seda ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud.

18. PKS § 61 lg 2 järgi määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Eelkõige tuleb lähtuda lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse kasvamiseks ja arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Asja materjalist nähtuvalt nõustus kostja esimese astme kohtus sellega, et ta maksab lapse ülalpidamiseks elatist tagasiulatuvalt alates 04.03.2007 1800 krooni kuus ja alates 01.01.2008 3000 krooni kuus. Kohtuotsusest järeldub, et maakohus pidas sellises suuruses summasid lapse ülalpidamiseks vajalikeks, so arvestas neid summadena, mida hageja saaks kostja panusena lapse ülalpidamiseks tegelikult igas kuus kulutada. Maakohus arvestas kohtuotsusega väljamõistetava elatisraha suuruse määramisel õigesti asjaolu, et kohtuotsuse alusel lapsele elatist saav vanem peab tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 järgi tasuma saadud elatiselt ka tulumaksu. Sellise juhise on kohtutele andnud Riigikohus 19.11.2008 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-93-08.

19. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendatakse otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav. Nimetatud sätet ei ole maakohus otsuse tegemisel rikkunud. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et kohtuotsus ei anna selget ja üheselt mõistetavat seisukohta, milline on kostja elatusraha maksmise kohustus. Kohtuotsuse resolutsioon kajastab selgelt, et kostjalt mõisteti hageja kasuks välja igakuine elatis lapse ülalpidamiseks 2196 krooni tagasiulatuvalt alates 04.03.2007 ning 3630 krooni alates 01.01.2008 ja sellisena tuleb kohtuotsust ka täita. Arvestades lapse ülalpidamiseks vajalikku raha ja hageja kohustust maksta elatiselt tulumaksu, mõistis maakohus õigesti kostjalt välja elatise suuremas summas, kui kostja õigeks pidas. Seda, et lapse vajadused oleks väiksemad, kui maakohus otsust tehes leidis, kostja apellatsioonkaebuses ei väida.

20. Ebaõige on kostja seisukoht, nagu oleks kohus kohtuotsusega määranud talle riigituludesse ülekantava summa tulumaksu näol. Sellist kohustust kohtuotsusega kostjale pandud ei ole.

5

21. Ringkonnakohtu hinnangul on asjakohatud kostja arutlused selle üle, kas ja kui suur võiks olla hageja tulumaksukohustus elatusrahade osas juhul, kui hageja ei omaks regulaarselt maksustatavat sissetulekut. Hageja kohtuistungil antud seletuse kohaselt oli tema palk varem 25 000 – 30 000 krooni kuus, 2008.a oktoobrist aga vähenenud töökoormuse tõttu 15 000 (t lk 113). Seega on ta kogu aeg töötanud. Kostja maakohtus seda ei vaidlustanud.

22. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta esmakordselt apellatsioonkaebuses esitatud väited, et kostja ei ole Eesti Vabariigi maksumaksja ning tal tekib tulumaksuga topeltmaksustamine. Kostja maakohtus neid asjaolusid esile ei toonud ning ei põhjendanud ega põhistanud nende esitamise lubatavust apellatsioonimenetluses.

23. Kuna ringkonnakohus jätab vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kannab TsMS § 162 lg 1 järgi apellatsioonimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, so antud juhul kostja.

Tiit Kollom Mare Merimaa Ande Tänav