2-08-66783/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-66783 Otsuse kuupäev 16.märts 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi J K (isikukood xxx, xxx) hagi DL (isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha nõudes

Menetlustoiming kirjalik menetlus

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista DL (isikukood xxx) elatusraha poja DL (isikukood xxx2) ülalpidamiseks 2 500 EEK (kaks tuhat viissada krooni) kuus alates 10.oktoobrist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o xxx, J K kasuks.

Menetluskulud jätta täielikult poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue Poolte ühine laps DL on sündinud xxx. Kostja DL (isikukood xxx) on lapse sünniakti kantud isana. Hageja väite kohaselt lapse isa ei täida lapse ülalpidamiskohustust, millest tulenevalt palub hageja lapse ülalpidamiseks kostjalt välja mõista elatis 3 630 krooni kuus tagasiulatuvalt alates oktoobrist 2008.

Kostja arvamus Kostja ei vaidle vastu elatise välja mõistmisele, kuid ei nõustu elatusraha suurusega. Kostja leiab, et nõutav summa on ülemäära suur, tema varaline seis võimaldab maksta lapse ülalpidamiseks

2 elatist summas 2 500 krooni kuus. Viimase kuue kuu jooksul on töötasu vähenenud ning kostja maksab elatist veel tütre A L a (isikukood xxx) ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ning leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Hageja väite kohaselt ei ole kostja poja D ülalpidamiseks elatist piisavalt maksnud. Kostja pangakonto väljavõttest (t.lk 6) nähtub, et kostja on maksnud 2008 juulis ja augustis 1 700 krooni ning 13.oktoobril 2 000 krooni. Riigikohus on asunud oma otsuses nr 3-2-1-108-07 seisukohale, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Kohtule esitatud tõenditest võib järeldada, et kostja on maksnud hagejale lapse ülalpidamiseks elatist nii ebaregulaarselt kui mitte vajalikus suuruses. Vastavalt PKS §-s 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. 2008 aastal on nimetatud summa 2 175 krooni.

Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Hageja on näidanud ära lapse vajadused summas 6 900. Hageja on osa kuludest (ujumistreeningud ja lasteaia kulu) tõendanud. Hageja poolt näidatud kulutused toidule, riietele, jalatsitele, hügieenitarvetele ja tervishoiule on lapsele eluliselt vajalikud ning nende tõendamist ei pea kohus vajalikuks. Ülemäära suurena tundub eluaseme kulu 3 275 krooni, mida hageja ei ole põhistanud ega tõendanud.

Hageja sissetulekuks on hetkel vanemahüvitis 4 350 krooni ja lapsetoetus ja hooldustasu kokku 900 krooni (t.lk 23). Kostja töötasu on alates novembrist 2008 oluliselt vähenenud ning käesoleval ajal on see 4 000 krooni piires. Poolte muu vara kohta kohtule tõendeid ei ole esitatud. Kohus loeb poolte varalise seisu võrdseks, millest lähtuvalt tuleb pooltel lapse ülalpidamiskulud kanda võrdsetes osades. Kohus arvestab elatise suuruse määramisel ka asjaoluga, et kostja ülalpidamisel on ka tütar A L . Kostjalt on 16.01.2009 Tartu Maakohtu tagaseljaotsusega välja mõistetud elatis tütre A L ülalpidamiseks 2 500 krooni kuus.

Seega arvestades seitsme aastase lapse vajadusi ning kummagi vanema varalist seisu peab kohus põhjendatuks kostjalt elatise välja mõistmist suuruses 2 500 krooni kuus.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest. Maksekäsu kiirmenetluse avaldus on esitatud 10.oktoobril 2008, mis ajast tuleb elatis kostjalt lapse ülalpidamiseks välja mõista.

3 TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik