2-08-85719/4 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2009.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiviilasja number 2-08-85719 Tsiviilasi BAS hagi AK vastu 59 965.61 krooni võla ja lisanduva viivise nõudes. Tsiviilasja hind 32 308.09 krooni Menetlusosalised ja esindajad • Hageja BAS (registrikood xxx, asukoht xxx) • Hageja esindaja A Maljukov; E Uusen • Kostja AK (isikukood xxx), aadress xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt. 2. Välja mõista AK`ilt põhivõlg 26 406.74 (kakskümmend kuus tuhat nelisada kuus krooni ja 74 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 5 326.18 (viis tuhat kolmsada kakskümmend kuus krooni ja 18 senti) krooni ja sissenõutavaks muutunud viivised 22 331.34 (kakskümmend kaks tuhat kolmsada kolmkümmend üks krooni ja 34 senti) krooni BAS kasuks. 3. Välja mõista AK`ilt alates 11.12.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29% tagastamata krediidisummalt aastas BAS kasuks. 4. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele. Menetluskulude jaotus Välja mõista AK`ilt menetluskuludena 2 025 (kaks tuhat kakskümmend viis) krooni BAS kasuks. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjal oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Panka või arvelduskontole nr 221013921094

2 Hansapanka, viitenumber 3100057358. TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Otsus on avalikult teatavaks tehtud 17.03.2009.a.

Asjaolud ja menetluse käik 15.12.2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 29.12.2004.a müügilepingu, millega kostja müüs hagejale sõiduauto Xxx(reg.nr xxx, väljalaskeaasta 1999) hinnaga 60 381 krooni. Samas sõlmisid pooled ka kapitalirendilepingu , mille nõuetekohase täitmise järel oleks kostja saanud taas sõiduki omanikuks. Kapitalirendilepingu järgseks intressiks lepiti kokku 29% ühe aasta kohta. Kuna kostja jättis kohustused täitmata, ütles hageja 06.09.2006.a. lepingu üles. Hageja palub kostjalt välja mõista: 1. tasumata liisingusumma 26 406.74 krooni üldtingimuste p 13.3.1 alusel; 2. sissenõutavaks muutunud tasumata intress 29% krediidisummast ühe aasta kohta üldtingimuste p 13.3.1 alusel summas 5 326.18 krooni; 3. sissenõutavaks muutunud viivis määras 29% võlgnetavalt summalt aastas vastavalt üldtingimuste p-de 11.1, 11.2, 13.3.1 seisuga 10.12.2008.a. summas 22 331.34 krooni; 4. leppetrahv summas 5 901.35 krooni vastavalt lepingu p-de 11.3.2. Leppetrahvi suuruseks on 20% ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt; 5. alates 10.12.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29% tagastamata krediidisummalt aastas.

Hagiavalduse kohaselt taotles hageja juhul, kui kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud, rahuldada hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise määruse ning hagimaterjalid ja andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks 30 päeva määruse kättesaamisest. Kostja on hagimaterjalid saanud kätte isiklikult. Kostja talle antud tähtaja jooksul ega kuni tagaseljaotsuse tegemiseni kohtule ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus lahendada asja tagaseljaotsuse tegemisega.

Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagiavalduses on hageja taotlenud hagi rahuldamist tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on põhivõla, viiviste ja intressi osas õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja § 415 lg 1 ning alusel.

Kohus leiab, et poolte vahelist lepingut saab käsitleda ka krediidilepinguna. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik kohustub andma teise isiku käsutusse

3 rahasumma, krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib krediidilepingu esemeks olla ka maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. Riigikohus on 19.04.2006.a otsuses nr 3-2-1-29-06 ja 17.06.2008.a otsuses nr 3-2-1-56-08 asunud seisukohale, et liisinguleping on oma sisult krediidileping ning liisinguandja on vaadeldav krediidiandjana VÕS § 401 lg 1 tähenduses. Krediidilepingule kohaldatakse laenulepingu sätteid. Kuna liisinguvõtjaks on füüsiline isi, kuuluvad kohaldamisele ka tarbijakrediidilepingu sätted (VÕS § 34). Kohus jätab hagi leppetrahvi 5 901.35 krooni osas rahuldamata. Vastavalt Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-120-08 on tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe tühine. Kolleegium märgib, et see tuleneb VÕS § 415 lg-st 1, mis reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi. Nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 415 lg 1 näeb ette võimaluse nõuda viivist ja kahju hüvitamist.

TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hageja nõude mõista kostjalt välja viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna kostja ei ole hageja viivisenõudele vastu vaielnud, tuleb hagi esitamise ajaks sissenõutavaks mittemuutunud viivis välja kokkulepitud intressimääras ehk suuruses 29% tagastamata krediidisummalt aastas. Kuna sissenõutavaks muutunud viivist on arvestatud kuni 10.12.2008 k.a, tuleb kohtuotsusega välja mõista viivis alates 11.12.2008.

Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsusotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 174¹ lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt palub välja mõista kostjalt menetluskulud summas 2025 krooni, millest 25 krooni moodustab riigilõiv elektroonilise menetlusdokumentide väljatrüki eest ja 2000 krooni hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kohus on seisukohal, et hageja taotlus menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulud summas 2025 krooni.

Gerty Pau Kohtunik