3-08-779/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Legislator summary
AI generated1
Legislator headnote
AI generated3-08-779/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium: 1
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
1
K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l
Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Silvia Truman, Lauri Madise ja Viive Ligi Otsuse tegemise aeg ja koht 17. märts 2009, Tallinn Haldusasja number 3-08-779 Haldusasi Prügimees OÜ kaebus MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liidu 26.03.2008 otsuse tühistamiseks ja väljakuulutatud avaliku konkursi läbiviimise jätkamise kohustamiseks
Menetlusosalised Kaebuse esitaja Prügimees OÜ Vastustaja MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liit
Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 03.09.2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Prügimees OÜ apellatsioonkaebus
10. veebruar 2009
RESOLUTSIOON
Jätta OÜ Prügimees apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 03.09.2008 otsus haldusasjas nr 3-08-779 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest 17.03.2009. Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 54 lg 2 ja § 59 lg 2 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2 07.01.2008 kinnitas MTÜ Hiiumaa Omavalitsuste Liidu (edaspidi HOL) volinike koosolek Hiiumaa omavalitsuste ühise olmejäätmeveo pakkumise kutse dokumendid (PKD) ja kuulutas välja avaliku konkursi olmejäätmete vedaja leidmiseks. PKD punktis 8.8 sätestati, et ainuõiguse andjal on õigus põhjendamatult madala maksumusega (näiteks alla poole teenustasu piirmäärast) pakkumine tagasi lükata, kui pakkuja keeldub andmast täiendavaid selgitusi; punktis 15.6 sätestati, et ainuõiguse andjal on õigus tagasi lükata kõik pakkumised selliste asjaolude ilmnemisel, mida HOL ei võinud ette näha konkursi välja väljakuulutamise hetkel; punkti p 11 järgi oli hindamiskriteeriumiks 100% hinnakriteerium ning edukaks tunnistatakse pakkumine, mis saab kõige väiksema punktide summa. PKD lisas 3 esitati jäätmete ühekordse käitlemise teenustasu maksimaalsed piirmäärad (koos käibemaksuga) konteinerite ja mahutite lõikes (80/120/140 liitrised - 61 kr, 240 l – 72 kr, 370/400 l – 110 kr, 600/660/800 l – 160 kr, 1500 l – 264 kr, 2500 l – 420 kr, 3600/4000/4500 l - 600 kr; paber/kartong - spetsiaalmahuti - 10 kr, suurjäätmed - 1 m3 – 330 kr). Pakkumised esitasid OÜ Prügimees, AS Cleanaway, OÜ Resk ja OÜ Hiiu Autotrans. OÜ Prügimees ja OÜ Cleanaway pakkumistes olid väiksemate konteinerite tühjendamise teenustasud kõrgemad kui suuremate konteinerite tühjendamistasud (nt OÜ-l Prügimees: 80/120/140 l konteinerid ja kuni 150 l jäätmekott – 60,20 kr, 240 l konteiner – 72 kr, 1500 l konteiner – 53,10 kr, 2 500 l konteiner - 64,90 kr); OÜ-l Resk ja OÜ-l Prügimees oli suurjäätmete käitlemise teenustasu 0,00 kr; OÜ-l Resk ja OÜ-l Hiiu Autotrans oli paberi ja kartongi spetsiaalmahuti teenustasu 0,00 kr ning OÜ Cleanaway ja OÜ Prügimees pakkusid paberi/kartongi spetsiaalmahuti teenustasu miinusväärtusega (OÜ Cleanaway miinus 29,50 kr ja OÜ Prügimees miinus 118 kr). 18.03.2008 protokollilise otsusega lükkas HOL tagasi OÜ Resk pakkumise ning PKD p 8.8 alusel küsis ülejäänud kolmelt pakkujalt selgitusi paberkartongi ja suurjäätmete veo teenushindade kujunemise kohta ning palus osutatava teenuse miinushinna puhul selgitada jäätmevaldajale makstava raha protsessi.
26.03.2008 protokollilise otsusega otsustas hindamiskomisjon PKD punktile 15.6 tuginedes lükata esitatud pakkumised tagasi ja kuulutada konkurss nurjunuks järgmistel põhjendustel ja kaalutlustel. Selgitustes ei esitatud pakutud miinustasu puhul jäätmekäitlejatele makstava raha maksmise viisi. Samuti ei andnud selgitused piisavat teavet, kuidas tagatakse keskkonnatasude seaduse § 21 lg 1 punktides 1-3 kehtestatud saastetasumäärade laekumine jäätmete kõrvaldamiseks nullhinnalise kogumise puhul, sest esitatud selgituste järgi ei suudeta kogu kogutava suurjäätmete hulka käidelda korduvkasutuseks. Saastetasu ebapiisava kogumise või kogumata jätmisega ei ole tagatud jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulude katmine. Täiendavate selgituste põhjal saadud informatsioon ei võimalda komisjonil teha konkursi eesmärgiks seatud põhjendatud otsust. Samuti tunnistavad komisjoni liikmed, et pakkumiste hindamisel ilmnesid pakkumise kutsedokumentides mõningad puudused.
OÜ Prügimees kaebuses paluti viidatud 26.03.2008 protokolliline otsus tühistada ja kohustada Hiiumaa Omavalitsuste Liitu jätkama 07.01.2008 väljakuulutatud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkurssi. Kaebuse kohaselt on HOL vaidlusalune otsus haldusakt, mis peab vastama HMS §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse nõuetele ning olema HMS § 56 kohaselt motiveeritud. Vabariigi Valitsuse 25.09.2001 määrusega nr 303 „Erivõi ainuõiguse andmiseks avaliku konkursi korraldamise kord" (edaspidi Kord) näeb ette, et õiguse andja võib lükata tagasi kõik pakkumised korraga igal ajal enne pakkumise edukaks tunnistamist, kui PKD-s on selline võimalus ette nähtud (§ 46). Kõnealusel juhul näeb sellise võimaluse ette PKD p 15.6. Neist
3 sätetest aga järeldub, et ainuõiguse andjal on õigus, kuid mitte kohustus kõik pakkumised tagasi lükata ning õiguse andja on vaba määratlema kõigi pakkumiste tagasilükkamist tingivad asjaolud. Seega on tegemist kaalutlusotsusega. PKD ega Kord ei sätesta üheselt, milliseid toiminguid peab ainuõiguse andja tegema pärast kõigi pakkumiste tagasilükkamist, kuid selge on, et tagasilükkamisele peab järgnema uus avalik pakkumine sarnastel või mõnevõrra teistsugustel tingimustel. Seega on põhjendatud väita, et kõik pakkumised saab tagasi lükata üksnes juhul, kui asjaolu, mida ainuõiguse andja konkursi väljakuulutamise hetkel ette ei näinud, takistab konkursi läbiviimist või ainuõiguse andmist. Vaidlusalusest HOL otsusest ei selgu, milline see asjaolu oli. Otsuses viidatud põhjused – pakkujate poolt esitatud selgitused polnud piisavad ning pakkumise hindamisel ilmnesid mõningad puudused pakkumise kutsedokumentides – sellisteks asjaoludeks pole. Kaebaja vastas täpselt ja konkreetselt HOL esitatud küsimustele, milles ei soovitud mingit selgitust vaidlusaluses otsuses märgitud saastetasude määrade laekumise tagamise kohta. Otsusest jääb selgusetuks, millised puudused PKD-s ilmnesid. Seega ei vasta HOL otsus HKMS § 56 lg-te 2 ja 3 nõuetele, sest sellest ei nähtu haldusakti andmise faktiline alus ning esitatud pole otsuse andmise kaalutlusi. Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avaliku konkursi korraldamine on mitte kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsustus, vaid jäätmeseaduse (JäätS) §-dest 66-68, § 135 lg 1 tulenev kohustus. Vaidlusaluse õigusvastase otsuse tühistamise korral on HOL kohustatud jätkama avalikku konkurssi ning tegema otsuse pakkumiste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta (PKD punktid 15.2 ja 15.3), tunnistama ühe pakkumise edukaks (PKD p 16.3) ning andma eduka pakkumise teinud pakkujale ainuõiguse (PKD p 17.1).
Vastustaja vaidles kaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning mõista kaebajalt välja vastustaja menetluskulud, so esindaja tasu. Vastuväidete kohaselt ei riku vaidlusalune otsus kaebaja subjektiivseid õigusi ning põhjendatud pole tema arvamus, et tema pakkumine oleks pakkumiste tagasilükkamata jätmise korral olnud edukas. Kaebaja pakkumisel puudus eduperspektiiv, samuti ei saanud kaebaja konkursist osa võttes eeldada, et konkurss ilmtingimata lõpeb lepingu sõlmimisega ja et leping sõlmitakse temaga. Vaidlusalune otsus on kaalutletud, piisavalt motiveeritud ja sisuliselt õiguspärane. Enne otsuse tegemist kogus vastustaja informatsiooni ja nõudis pakkujatelt selgitusi esitatud pakkumiste kohta. Kõik pakkumised lükati tagasi, kuna pakkumistes esitati miinustasud, selgusetuks jäi miinustasu puhul jäätmetekitajale tasu maksmise viis, samuti ei selgunud, kuidas tagatakse saastetasu laekumine ja jäätmekäitluskoha kulude katmine; konkursi kutsedokumentides ilmnesid puudused ning eeltoodud asjaolude tõttu polnud võimalik teha konkursi eesmärgikohast otsust. Jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, on vastavalt jäätmeseaduse (JäätS) § 66 lõikele 4 vastustaja otsustuspädevus. Asjaolu, mida vastustaja ei osanud konkursi korraldamisel ette näha, oli see, et pakkujad on valmis osa prügi (paber ja kartong) jäätmetekitajatelt ära ostma. Kui aga vanapaberit ollakse valmis ostma, siis ei ole mõistlik laiendada sellele korraldatud jäätmevedu. Pakkumistes olid hinnad sellised, mis ei taganud saastetasu maksmist ega jäätmekäitluskoha kulude katmist. Prügila (mida on Hiiumaal vaid üks ja asub Käinas) ehk jäätmekäitluskoha kulud on sellesse prügi ladestamise tasud. Vastavalt JäätS § 66 lõikele 5 peab jäätmeveo teenustasu katma jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Kõigis pakkumistes esinesid sellest kõrvalekalded. Näiteks kaebaja pakkumise järgi on 3600–4500 liitrise konteineri prügi äraveo tasu 76,7 kr, samas kui Käina prügilas on ühe tonni jäätmete ladestamise tasu 600 kr ja kuupmeetri tasu 120 kr. On täiesti ilmne, et selline konteineri äraveo tasu ei kata jäätmekäitluskoha kulusid ning jäätmete veokulusid ja saastetasu. Samas 80 liitrise konteineri
4 prügi äraveo tasu oli kaebaja pakkumises 60,20 kr. Seega ei olnud kaebaja (sarnaselt ka teiste pakkumise esitanud ettevõtjate) pakutavad teenustasud kooskõlas JäätS § 66 lõikega 5. Kaebaja ja ka teiste pakkujate pakkumistes sisaldus suuremate prügitekitajate eelistamine ja väiksemate prügitekitajate diskrimineerimine, mis on vastuolus KonkS § 16 punktides 1 ja 3 sätestatuga. Ei ole mõistlik ega seaduslik, et suure prügitekitaja prügiveo tasu on madalam, kui selle prügi prügilasse andmise hind ning et see kompenseeritakse väiksemate prügitekitajate kõrge teenusehinnaga. PKD-s esinevad puudused ei olnud vastustaja viga, sest vastustaja ei saanud ega pidanud eeldama, et ainuõigust taotlevad ettevõtjad ei ole piisavalt hoolsad ja põhjalikud ega tutvu õigusaktidega, mis sätestavad nõuded korraldatud jäätmeveole ning turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu. Ka vaidlusaluse protokollilise otsuse tühistamise korral ei saaks kohus kohustada vastustajat konkurssi jätkama. Kõnealuse konkursi luhtumise järgselt on HOL liikmetel täielik alus mitte enam korraldada ühist konkurssi. Samuti tuleb arvestada sellega, et JäätS alusel korraldatud konkursil otsitakse teenuse pakkujat. Tegemist on kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võlaõigussuhte ettevalmistamisega. Võlaõigusliku lepingu eelsetel läbirääkimistel puudub kohustus menetluse lõpuleviimiseks. Ei ole võimalik tehingu sõlmimise soovita isikut kohustada läbirääkimisi jätkama ja lepingut sõlmima. Seega ei saa ka vaidlusaluse otsuse tühistamise korral kohustada vastustajat jätkama 07.01.2008 väljakuulutatud konkurssi, nii nagu kaebaja seda taotleb. Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ning poolte kantud menetluskulud nende endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on vaidlusalune protokolliline otsus haldusakt ja jäätmevedaja leidmiseks korraldatud avaliku konkursi läbiviimine on haldusmenetlus. Kuigi Korra p 48 ütleb, et õiguse andja peab igale ettevõtjale tema nõudel teatama kõigi pakkumiste tagasilükkamise alused, kuid ei pea neid põhjendama, ei saa olla vaidlust selle üle, et kirjalik haldusakt peab olema nõuetekohaselt motiveeritud (HMS § 54, § 56 lg-d 1-3). Korrast tuleneb, et ainuõiguse andjal on õigus kõik pakkumised tagasi lükata, kuid ta ei ole selleks kohustatud. Seega on kõigi pakkumiste tagasilükkamise otsustamine kaalutlusotsus. Asjas tuvastatud asjaolude põhjal ei saa väita, et vastustaja otsustus kõigi pakkumiste tagasilükkamise kohta on kaalutlemata. Vastustaja tõi esile, et ta ei olnud teadlik turusituatsioonist paberi/kartongi kogumisel ning et mõned omavalitsused soovivad edaspidi ise korraldada jäätmevedu oma haldusterritooriumil. Kuna viimasena nimetatud põhjust vaidlusaluses otsuses ei leidu, siis ei saa seda põhjust otsust vahetult põhistava asjaoluna küll arvestada, kuid iseenesest ei ole alust kahelda, et vastustaja sellise informatsiooni sai. Kaebaja ei saanud konkursist osa võttes ka eeldada, et tema pakkumine osutub edukaks ja konkurss lõpeb temaga lepingu sõlmimisega. Kaebaja pidi arvestama, et PKD p 15.6 näeb ette kõigi pakkumiste tagasilükkamise võimaluse ja seda igal menetlusetapil, st ka enne pakkumise edukaks tunnistamist. Kohus nõustub vastustajaga, et vaatamata kaebajalt palutud selgitusele paberi/kartongi ja suurjäätmete veo teenushinna kujunemise ja jäätmevaldajale makstava raha protsessi kohta, võis HOL-le jääda arusaamatuks miinustasu puhul jäätmetekitajale tasu maksmise viis. Kaebaja arvab aga ekslikult, et vaid selgusetus tasu maksmise viisis tingis vaidlusaluse otsuse tegemise. Küsimus sellest, millistele jäätmeliikidele korraldatakse jäätmevedu, on JäätS § 66 lg 4 kohaselt õiguse andja otsustada. Kaebaja pakkus vanapaberi ja kartongi vedamisel miinushinda, st ta oli valmis jäätmevaldajatele/tekitajatele selle prügi eest maksma. Vastustaja selgitas, et kuna pakkumistest ja täiendavalt kogutud informatsioonist järeldus, et vanapaberit ollakse valmis ostma, siis ei olnud mõistlik laiendada korraldatud jäätmevedu paberile/kartongile. Seega sisaldab vaidlusalune kaalutlusotsus ka vastustaja jäätmepoliitika alast otstarbekuse otsustust. Vastustaja väidete kohaselt ei olnud samuti selge, kuidas tagatakse saastetasu laekumine ja jäätmekäitluskohas kulude katmine. Vastavalt JäätS § 66 lg 5 peab
5 jäätmeveo teenustasu katma jäätmekäitluskoha rajamise, kasutamise, sulgemise ja järelhoolduskulud ning jäätmete veokulud. Vastustaja põhjendas, et kõigis pakkumistes esinesid sellest kõrvalekaldumised ja tõi välja arvutused, millest nähtuvalt ei ole kaebaja pakutud teenustasud viidatud sättega kooskõlas. KonkS § 16 punktides 1 ja 3 (mis keelavad kuritarvitusi kaubaturul) sätestatut arvesse võttes ei saanud vastustaja lubada, et kaebaja ja teiste pakkujate pakkumistes eelistati suuremaid prügitekitajaid nii, et nende prügivedu tasu on madalam kui prügi prügilasse andmise hind ja kompenseeritakse väiksemate prügitekitajate kõrgema teenushinnaga. Kohus nõustub, et vastustaja ei pidanud ette nägema, et pakkujad esitavad ainuõiguse taotlemisel pakkumisi, mis on seaduse nõuetega vastuolus. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et juba ühe eelpoolnimetatud asjaolu ilmnemisel võis kõik pakkumised tagasi lükata. Vastustaja ei saanud lubada turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keelu rikkumist. Seega lõppkokkuvõttes esinesid põhjused, mis ei võimaldanud valida edukat pakkumist, ja vastustaja oli õigustatud kõik pakkumised Korra § 46 alusel tagasi lükkama. Õigustatud oleks olnud pakkumiste tagasilükkamine ka Korra § 44 lg 1 alusel (pakkumine ei vasta pakkumiskutse dokumentides esitatud tingimustele), kuna õigusnormide rikkumisega esitatud pakkumine ei ole PKD-ga kooskõlas. Vastustaja ei saanud lubata prügivedu, kuna esines hinnarikkumine ja ei olnud järgitud õiglasi tingimusi. Vaidlusalune otsus on küll motiveerimisveaga ja sisaldab eksitavaid väiteid, kuid otsuse tegemise kaalutlused on kontrollitavad ning otsus on sisuliselt õiguspärane. Otsuse tegemisel ei ole lähtutud lubamatust kaalutlusest ning tuvastamist ei leidnud, et pakkumiste tagasilükkamise otsustamiseks jäi vastustajal mõni asjaolu väljaselgitamata ja uurimata. Lisaks tühistamiskaebusele esitas kaebaja ka kohustamiskaebuse, mille rahuldamiseks puuduvad eeldused. Menetlusosalised on erimeelel selles, kas jäätmeveo ainuõiguse leping on haldusleping või tsiviilõiguslik leping, kuid sellel küsimusel pole asja lahendamisel määravat tähendust. Kohustamiskaebuse sisulise läbivaatamise eelduseks on, et see nõue ei tohi olla suunatud sellise haldusakti andmisele või toimingu sooritamisele, mille osas on ette nähtud haldusorgani kaalutlusõigus. RVS § 6 lg 2 kohaselt võib isik nõuda kaalutlusõiguse alusel antava haldusakti andmist või toimingu sooritamist üksnes juhul, kui see puudutab tema õigusi ja juhtumi asjaolude tõttu ei saa haldusorgan haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest keelduda. Kaebaja väide, et ta tegi parima pakkumise, on oletuslik. Pakkumiste edukaks tunnistamine on antud vastustaja pädevusse, sellist otsust vastustaja teinud ei ole ja kohus ei saa teha ettekirjutust, millise otsuse haldusorgan tegema peab. Kaebaja kahtlused, et vastustaja põhjendamatult soovis konkursi tulemuslikkuseni mitte jõuda, ei ole leidnud kinnitust. Kaebajat pole ebavõrdselt koheldud. Tagasilükkamine tehti kõigi pakkujate osas ühe ja sama haldusotsusega ja põhjusel, et tulemuslikkus jääks saavutamata. Vastustaja ei pidanud ette nägema, et pakkujad taotlevad muuhulgas olukorda, mil suurem prügitekitaja satub eelisolukorda. Heas usus käitumisnõude eiramisel ei saagi nõuda konkursi jätkamist viidates haldusmenetluse tulemuslikkuse põhimõtetele. Õigusaktid ei kohusta (paralleele võib tuua riigivara seadusega ja riigivara võõrandamise korraga) riiki või omavalitsusorganit tegutsema avalikku huvi kahjustaval viisil, mistõttu ei ole kaebajal õigus nõuda menetluse jätkamist, mis tooks kaasa ebaefektiivse tegevuse ja tulemi. Kord andis vastustajale õiguse kõigi pakkumiste tagasilükkamiseks ning vastustaja ei pea enam mingit muud otsust tegema.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
Prügimees OÜ apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada kaebus. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kohaldas halduskohus ebaõigesti materiaalõigust ja rikkus oluliselt kohtumenetluse normi. Kohtuotsus ei vasta HKMS
6 § 25 lg 2 ja TsMS § 442 lg 8 nõuetele. Apellant on jätkuvalt seisukohal, et HOL võis kõik pakkumised tagasi lükata üksnes konkursi lõpuleviimist takistava asjaolu ilmnemisel. Vaidlusalusest otsusest sellist asjaolu ei selgu. Kaebaja vastas kohaselt kõigile HOL esitatud küsimustele miinustasu puhul jäätmetekitajatele makstava raha maksmise viisi osas. Isegi kui apellandi vastuses oleksid mõningad puudused, siis miinustasu puhul jäätmetekitajale makstava raha maksmise viis (sularahas või ülekandega) ei ole asjaolu, mis takistaks konkursi läbiviimist ja ainuõiguse andmist. Vastustaja väidab, et pakkumine tunnistati nurjunuks ka seetõttu, et pakkujad ei andnud piisavalt teavet selle kohta, kuidas tagatakse nullhinnalise kogumise puhul keskkonnatasude seaduse § 21 lg 1 punktides 1-3 nimetatud saastetasumäärade laekumine; samas ei ole HOL pakkujatelt küsinud mingit selgitust „saastetasumäärade laekumise tagamise kohta“. Millised puudused olid PKD-s, mille tõttu konkurss nurjunuks tunnistati, vaidlusalusest otsuses ei selgu, mistõttu pole sellise põhjuse olemasolu või puudumine üldse kontrollitav. Apellant jääb selle juurde, et vaidlusalune haldusakt on nõuetekohaselt motiveerimata ega ole seetõttu kontrollitav. Kohus jättis tühistamiskaebuse rahuldamata peamiselt põhjusel, et kaebaja pakkumises toodud teenustasu ei ole kooskõlas JäätS § 66 lõikega 5 ja toob kaasa olukorra, kus rikutakse KonkS § 16 punkte 1 ja 3 (nimelt kaebaja pakkumises eelistati suuremaid prügitekitajaid nii, et nende prügivedu tasu on madalam, kui prügi prügilasse andmise hind, mis kompenseeritakse väiksemate prügitekitajate kõrgema teenushinnaga). Kohus ei ole arvestanud asjaoluga, et vaidlusaluses otsuses puuduvad viited JäätS § 66 lg-le 5 või KonkS § 16 punktidele 1 ja 3, samuti ei väideta vaidlusaluses otsuses jäätmevaldajate ebavõrdset kohtlemist. Seega on HOL oma otsust täiendavalt põhjendanud kohtumenetluse käigus esitatud argumentide ja tõenditega ning kohus ongi lugenud haldusakti õiguspäraseks täiendavalt esitatud tõenditele ja põhjendustele tuginedes. Riigikohus on 24.01.2008 otsuse nr 3-3-1-62-07 punktis 16 märkinud muuhulgas, et „…põhjenduste hilisem esitamine ei muuda akti tagantjärele tõhusalt kontrollitavaks ning pole võimalik tõendada, kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti“. Riigikohtu see seisukoht on asjakohane ka käesoleva vaidluse lahendamisel, mistõttu halduskohus kohaldas ebaõigesti HMS § 54 ja § 56 lõikeid 1-3, lugedes vaidlusaluse otsuse õiguspäraseks nendel motiividel ja kaalutlustel, mida haldusakt ei sisalda. Pealegi ei selgu kohtuotsusest, milles seisneb apellandi pakkumise vastuolu JäätS § 66 lõikes 5 ja KonkS § 16 punktides 1 ja 3 sätestatuga. Kohus jättis tähelepanuta kaebaja selgituse, et paberija kartongjäätmetel, aga eeskätt pakendijäätmetel on oma turg (so nõudlus antud jäätmete järgi ning nende jäätmete eest ollakse valmis maksma) ning antud jäätmete võõrandamisel on kasumimarginaal ka pärast transpordikulude mahaarvamist üle 10 %. Samuti ei selgu kohtuotsusest, milles seisneb suuremate prügitekitajate eelistamine sel viisil, et nende prügivedu tasu on madalam võrreldes väiksemate prügivedajate kõrgema teenushinnaga. Ka pole kohus arvestanud võimalust, et väiksem teenustasu kaetakse paberija kartongjäätmete võõrandamisest saadava kasumi arvelt. Kohus jättis kohustamistaotluse rahuldamata peamiselt põhjusel, et kohustamiskaebuse sisulise läbivaatamise eelduseks on, et nõue ei tohi olla suunatud sellise haldusakti andmisele või toimingu sooritamisele, mille osas on ette nähtud haldusorgani kaalutlusõigus. HOL-l on kaalutlusõigus selles, kas lükata kõik pakkumised tagasi või mitte, kuid kui vaidlusalune otsus tühistatakse, siis puudub HOL-l kaalutlusõigus selles osas, kas jätkata konkurssi või mitte; HOL peab siis konkurssi jätkama ning kui esineb piisav põhjus, siis võib ka kõik pakkumised tagasi lükata või tunnistada mõne pakkumise edukaks. Vastustaja kohustus konkursi jätkamiseks tuleneb nii HMS § 5 lg-st 2 (mille kohus põhjendamatult kohaldamata jättis) sätestatud tulemuslikkuse põhimõttest kui ka JäätS § 135 lõikest 1 (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.02.2003 otsuse p 20 asjas nr 3-4-1-1-03). Kohtuotsuse viited riigivaraseadusele ja riigivara võõrandamise korrale ning sellekohane arutlus on asjakohatu ja asjasse puutumatu. Kohalikul omavalitsusel on kaalutlusõigus
7 jäätmeveo teostamise tingimuste osas (JäätS § 66 lg 4), kuid puudub kaalutlusõigus selles osas, kas viia korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmise avalik konkurss läbi või mitte (JäätS § 66- 68 ja § 135 lg 1).
Vastustaja palus jätta OÜ Prügimees apellatsioonkaebuse rahuldamata, leides selle alusetu olevat. Vastustaja jäi esimese astme kohtule esitatud seisukohtade juurde ning leidis, et apellatsioonkaebuse ilmselge perspektiivitus koormab vastustajat põhjendamatult, mistõttu peab apellant hüvitama vastustaja menetluskulud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
Apellatsioonkaebuse väited ei anna selle rahuldamiseks ja apelleeritud kohtuotsuse tühistamiseks alust. Esimese astme kohus ei ole eksinud materiaalõiguse kohaldamisel ega rikkunud menetlusnorme määral, mis oleks toonud kaasa ebaõige kohtuotsuse. Kaebaja väitel ei ole vastustaja järginud haldusmenetluse olulist põhimõtet - kaalutlusõiguse alusel antava kirjaliku haldusakti motiveerimise kohustust ning haldusakti hilisem motiveerimine kohtus on lubamatu. Samuti viitab kaebaja, et vastustaja pole järginud haldusmenetluses kehtivat eesmärgipärasuse põhimõtet. Ringkonnakohus apellandi arvamust täiel määral ei jaga. Kaebuses viidatud Riigikohtu lahendites on selgitatud, et haldusakti põhjendus peab akti adressaadile ja kontrollivatele institutsioonidele andma veendumuse, et haldusorgan on diskretsiooni teostades arvestanud kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et kaalutlusõiguse teotamise kirjalike põhjenduste puudumine haldusaktis on oluline haldusakti tühistamisele viiv vorminõuete rikkumine, mis üldjuhul pole kõrvaldatav kohtumenetluse käigus. Kuid vastupidiselt apellandile on ringkonnakohus seisukohal, et kui on võimalik objektiivselt kindlaks teha, missugused olid vastustaja tegelikud kaalutlused vaidlustatud haldusakti andmise ajal, ja kohus saab kontrollida, kas kaalumisprotsess on läbitud ja kas haldusorgan arvestas kaalumisel vaid asjakohaseid aspekte ja kõiki olulisi asjaolusid, siis ei ole haldusakti tühistamine põhjendamiskohustuse rikkumise motiivil õigustatud. Käesoleval juhul leidis esimese astme kohus, et vaidlusaluse otsuse napp põhjendus ja ekslik viide keskkonnatasude seaduse sätetele on vormiviga, kuid akti andmise õiguslikud alused, faktilised asjaolud ja kaalutlused on kontrollitavad ning sisuliselt on vaidlusalune haldusakt õiguspärane. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga ja otsuse põhjendustega. Õige on kaebaja väide, et JäätS § 66 lg 2 ja § 135 lg 1 kohustab kohaliku omavalitsuse organit korraldama alates 01.01.2005 oma haldusterritooriumil olmejäätmete kogumise ja veo. JäätS § 66 lg 4 kohaselt jäätmeliigid, millele kohaldatakse korraldatud jäätmevedu, määrab kohalik omavalitsus. JäätS § 66 lg 1 sätestab, et korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt. Seega korraldatud jäätmeveo rakendamisel omandab jäätmevedaja ainuõiguse ning avaliku konkursi korraldamise eesmärgist ja Korra §-st 42 tuleneb, et edukaks tuleb tunnistada pakkumine, mille hinnad on jäätmevaldajatele/tekitajatele majanduslikult kõige soodsamad. Kui ainuõigus antakse vedajale, kelle pakkumine ei ole majanduslikult kõige soodsam, siis sellega rikutakse jäätmevedaja konkurentide ettevõtlusvabadust ja sunnitakse teenuse saajaid maksma kõrgemat tasu. Seetõttu on põhjendatud hoiduda ainuõiguse andmisest konkursi alusel, mille läbiviimise õiguspärasus on tõsise kahtluse alusel. Korra p 46 näebki ette õiguse andja õiguse tagasi lükata kõik pakkumised korraga igal ajal enne pakkumise edukaks tunnistamist, kui pakkumiskutse dokumentides on selline võimalus ette nähtud. Vaidlust ei ole selle üle, et PKD p 15.6 sellise võimaluse ette nägi ning seega pole vaidlust ka selle üle, et õiguslik alus vaidlusaluse otsuse
8 tegemiseks on olemas. Kohtumenetluses põhjendas vastustaja veenvalt ja kahtlust välistavalt, millised olid need asjaolud, mis tingisid PKD p 15.6 alusel kõikide pakkumiste tagasilükkamise. PKD p 11 kohaselt oli pakkumiste hindamiskriteeriumiks 100 % hinnakriteerium. Konkursile esitatud OÜ Cleanaway ja OÜ Prügimees pakkumiste kohaselt oli paberija kartongijäätmete tekitajal võimalik saada nende üleandmise eest tasu. Nimetatud tingimust konkursi pakkumise kutse dokumentides ei olnud ette nähtud. Seega on põhjendatud vastustaja väide, et tegemist oli asjaoluga, mida ainuõiguse andja ei võinud konkursi välja kuulutamisel ette näha, ning aktsepteeritav on vastustaja põhjendus, et teatud jäätmeliigi likviidsuse ilmnemisel ei olnud mõistlik laiendada sellele jäätmevedu. Ringkonnakohus on ka seisukohal, et selleks, et hindamiskomisjon saaks tunnistada vastavaks ja hinnata pakkumisi, mille puhul vedaja ostab vanapaberi ja kartongi jäätmevaldajalt tagasi, so pakkumuse maksumus on negatiivse väärtusega, peab PKD-s selline hindamissüsteem olema ette nähtud. Vastustaja selgitas, et ettevõtjate pakutavad teenustasud polnud kooskõlas JäätS § 66 lg-s 5 sätestatuga, mille järgi jäätmeveo teenustasu peab olema piisav, et katta jäätmekäitluskoha rajamis-, kasutamis-, sulgemisja järelhoolduskulud. Asja materjalide kohaselt oli kaebaja pakkumises 3600-4500 liitrise prügikonteineri äraveo tasu 76,7 kr, Käina prügilas on tonni jäätmete ladestamise tasu 600 kr ja kuupmeetri tasu 120 kr. Seega on õige vastustaja väide, et teenustasu viidatud suurusega konteineri puhul ei katnud jäätmekäitluskoha kulusid. Samuti nähtub asja materjalidest, et pakkumiste koostamisel kasutasid ettevõtjad ristsubsideerimist erinevate mahtudega konteinerite vahel, mistõttu suuremate konteinerite kasutajatele oleks olnud teenustasu alla selles konteineris sisalduvate jäätmete käitluskulusid ning hinnavahe oleks kompenseeritud väiksemamahuliste konteinerite teenustasude arvelt. PKD ega JäätS sellist ristsubsideerimise võimalust ette ei näe. JäätS § 11 lg-st 2 järeldub, et jäätmevaldaja maksab kinni enda tekitatud jäätmete käitlemise ja jäätmekäitlussüsteemi toimimise, kuid ühestki sättest ei tulene ühe jäätmevaldaja kohustust maksta kinni teise jäätmevaldaja JäätS § 66 lg-s 5 nimetatud kulud. Ristsubsideerimine võib küll olla ettevõtjale kasumlik, kuid kuna parim võimalik pakkumine peab tagama õiglase ja soodsaima teenustasu kõigi jäätmemahutite lõikes, siis ringkonnakohtu arvates peab iga jäätmemahuti teenustasu katma vastavas konteineris sisalduvate jäätmete käitluskulud ja olema soodsaim teiste ettevõtjate pakkumistega võrreldes. Vastasel juhul koheldaks prügitekitajaid ebavõrdselt ning ainuõiguse andmine pakkujale, kelle pakkumine polnud majanduslikult kõige soodsam ja õiglasem, annab ainuõiguse saajale põhjendamatu konkurentsieelise. Kuna vastustaja poolt esile toodud viidatud asjaolud takistasid konkursi lõpuleviimist ja ainuõiguse andmist, siis oli kõigi pakkumiste tagasilükkamine õiguspärane, mistõttu ei saa rahuldada kaebaja taotlust kohustada vastustajat 07.01.2008 väljakuulutatud avalikku konkursi jätkama.
Eeltoodu alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning apellandi menetluskulud tema enda kanda. Alust ei ole rahuldada ka vastustaja taotlust esindaja kulude hüvitamiseks. Riigikohtu halduskolleegium on oma lahendites leidnud, et selleks, et õigustada halduskohtumenetluses kantud haldusvälise õigusabi teenuse kulude väljamõistmist, peab kohtuasi olema reeglina haldusorgani igapäevase põhitegevuse raamidest väljuv. Käesolev kohtuvaidlus selline pole. Jäätmeveo erivõi ainuõiguse andmiseks konkursi korraldamine on kohaliku omavalitsuse üksuse (kes teeb seda iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku omavalitsuse üksustega) kohustus. Lähtudes konkreetse kohtuvaidluse keerukusest, oleks pidanud HOL enda esindamisega kohtumenetluses ise toime tulema.
Kohtunikud Viive Ligi Lauri Madise Silvia Truman