3-08-1454/33 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Ivo Pilving, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2009 Tartu Haldusasja number 3-08-1454 Haldusasi AS Kunda Vesi kaebus Kunda Linnavalitsuse 19.06.2008 määruse nr 18 tühistamiseks ja linnavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 4. novembri 2008 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus AS Kunda Vesi apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev

25. veebruar 2009 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – AS Kunda Vesi, esindajad advokaat Triin Raudsepp ja seaduslik esindaja Kaido Mäeots Vastustaja (haldusorgan) – Kunda Linnavalitsus, esindajad advokaat Küllike Namm ja linnapea Allar Aron RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Halduskohtu 4. novembri 2008 otsus ja teha uus otsus, millega rahuldada AS Kunda Vesi kaebus. Tühistada Kunda Linnavalitsuse 19. juuni 2008 määrus nr 18 ja teha Kunda Linnavalitsusele ettekirjutus vaadata AS Kunda Vesi poolt veeja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestamiseks esitatud taotlus läbi kuu aja jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Mõista Kunda linnalt AS Kunda Vesi kasuks välja viimase poolt esimese astme kohtus

kantud menetluskuludena 29 580 krooni ning teise astme kohtus kantud menetluskuludena 11 880 krooni, kokku seega 41 460 (nelikümmend üks tuhat nelisada kuuskümmend) krooni. Ülejäänud osas jätta AS Kunda Vesi menetluskulud tema enda kanda. Kunda Linnavalitsuse poolt kantud menetluskulud jätta linnavalitsuse enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest 17. märtsil 2009.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

27.05.2008 esitas AS Kunda Vesi Kunda Linnavalitsusele taotluse veeja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmiseks. 19.06.2008 määrusega nr 18 lükkas Kunda Linnavalitsus taotluse tagasi. 22.07.2008 esitas AS Kunda Vesi Tartu Halduskohtule kaebuse linnavalitsuse 19.06.2008 määruse nr 18 tühistamiseks ja linnavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemiseks. Kaebuse kohaselt on vaidlustatud määrus üksikjuhtumi lahendamiseks antud põhjendamatu ja kaalutlusvigadega haldusakt, mille alusena on kasutatud arusaamatuid ja kohatuid põhjendusi. Kaebajat ei ole haldusmenetluses ära kuulatud ega talle vastuväidete esitamise võimalust antud.

Kunda Linnavalitsus vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt lõppes 31.01.2003 leping 30.01.2008. Kaebaja polnud uute tariifide kehtestamise taotluse esitamise ajaks taotlenud enda määramist vee-ettevõtjaks ja seetõttu ei ole tema õigusi rikutud. Taotlusele lisatud raport ei ole kehtiv dokument. Esitatud taotlus ei vastanud nõuetele.

HALDUSKOHTU LAHEND

Tartu Halduskohus jättis 4. novembri 2008 otsusega kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse kohaselt on Kunda linna veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna reguleerimise kord kehtestatud Kunda Linnavolikogu 16.06.2000 määrusega nr 15 (edaspidi Kord). Korra p 2 kohaselt kehtestatakse vastavate teenuste hinnad Kunda Linnavalitsuse poolt vee-ettevõtja kirjaliku taotluse alusel. Nõuded hinna muutmise taotlusele on kehtestatud Korra p-s 4. Nende kohaselt peab taotlus sisaldama hinna kalkulatsiooni, teenuse mahtusid eelmise majandusaasta ja taotletava hinna prognoositava kehtivusperioodi kohta majandusaastate kaupa ning kulutuste kasvu põhjendusi.

AS Kunda Vesi on veeja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmise taotluses märkinud üksnes soovitud hinnad ega ole esitanud nende juurde mingeid põhjendusi. Taotlusele lisatud AS Infragate Eesti poolt koostatud Kunda linna veeja kanalisatsiooniteenuse hinna analüüsi raport ei ole nõuetekohane taotlust põhjendav dokument. Puudub 18.02.2008 sõlmitud lepingu kohane raporti üleandmise-vastuvõtmise akt ja läbirääkimised selle töö lõplikuks vormistamiseks veel käivad. Kunda Linnavalitsus lükkas AS Kunda Vesi taotluse tagasi ja märkis otsustuse põhjendusteks vaidlustatud haldusakti § 2 lg-tes 1, 2, ja 4 esitatud asjaolud.

Korra p-s 4 on linnavalitsusele antud õigus nõuda täiendavaid andmeid üksikute kuluartiklite lõikes, mistõttu ei ole õigusvastased ka vaidlustatud määruse § 2 lg-d 5 ja 6, millega määratletakse täiendavat kontrollimist vajavad asjaolud ja antakse lisaaega uue taotluse esitamiseks. HKMS § 7 lg 1 kohaselt saab halduskohtusse pöörduda vaid oma subjektiivsete õiguste või vabaduste kaitseks. Korra §-st 2 tulenevalt saab ühisveevärki ja kanalisatsiooni omav eraõiguslik juriidiline isik osutada tasulist veega varustamise ja reovee ärajuhtimise teenust ning esitada taotlust vastavate hindade kehtestamiseks või muutmiseks ainult juhul, kui ta on kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega määratud vastava piirkonna vee-ettevõtjaks.

Kunda Linnavolikogu otsus nr 20 AS Kunda Vesi kinnitamisest Kunda linna vee-ettevõtjaks on vastu võetud 02.09.2008. Seega ei olnud kaebaja taotluse esitamise ajal vee-ettevõtja ja tal polnud õigust esitada sellist taotlust ning haldusakt, millega taotlus tagasi lükati ei riku tema seadusest tulenevaid õigusi. AS Kunda Vesi on alternatiivselt esitanud kohustamisnõude poolte vahel 31.01.2003 sõlmitud lepingu täitmiseks. Nõue on arusaamatu, sest viidatud lepingu p-s 1 on kirjas, et leping on sõlmitud seoses vee-ettevõtja määramisega ja kehtib 5 aastat.

Leping ei sisalda selle pikendamist võimaldavaid sätteid ega konkreetseid veeja kanalisatsiooni teenuse hindadesse puutuvaid arvnäitajaid. HKMS § 92 lg 1 alusel mõistis halduskohus kaebajalt vastustaja kasuks välja õigusabi eest tasutud

40 120 krooni.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

AS Kunda Vesi esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 4. novembri 2008 otsuse ning teha uue otsuse, millega rahuldada kaebus.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus jätnud arvestamata, et tegelikult täitis kaebaja hinna tõstmise taotluse esitamise ja ka vaidlusaluse haldusakti andmise ajal Kunda linnas ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seadusest (ÜVVKS) tulenevaid vee-ettevõtja ülesandeid. Poolte vahel oli 31.01.2003 sõlmitud leping, millega reguleeriti omavalitsuse ja vee-ettevõtja suhteid seoses Kunda linnas vee-ettevõtja määramisega. Kuigi lepingu kohaselt oli see sõlmitud 5-ks aastaks, siis vaatamata lepingus ettenähtud tähtajale jätkasid pooled faktiliselt selle täitmist ning Kunda linn ei määranud pärast lepingu tähtaja möödumist ka kedagi teist Kunda linnas vee-ettevõtjaks. Seega oli kaebaja tegelikult vee-ettevõtjaks, olenemata sellest, kas ta oli või ei olnud linnavolikogu poolt ametlikult vee-ettevõtjaks kinnitatud. Korra p 2 kohaselt kehtestab veevarustuse teenuse hinna ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna Kunda Linnavalitsus vee-ettevõtja poolt esitatud kirjaliku taotluse alusel. Korra p 5 kohaselt kehtestatakse teenuse hind 30 päeva jooksul, täiendavate andmete esitamise vajaduse korral võib linnavalitsus veeja heitvee hinna kehtestada 45 päeva jooksul ning juhul, kui vee-ettevõtja poolt esitatud hinnataotlus ei ole piisavalt põhjendatud, lükkab linnavalitsus taotluse tagasi. Kuigi Kunda Linnavalitsus on veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna muutmise taotluse tagasilükkamise haldusakti märkinud akti pealkirjana „Veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamine“ ning akti määratlenud määrusena, siis sisuliselt lükatakse sellega tagasi üksnes teenuse hinna muutmise taotlus e. reguleeritakse üksikküsimust. Seepärast on tegemist haldusaktiga, olenemata selles märgitud nimetusest. Vaidlustatud haldusakt rikub kaebaja subjektiivseid õigusi, sest sellega on jäetud rahuldamata AS Kunda Vesi kui Kunda linnas tegutseva vee-ettevõtja taotlus veeja kanalisatsiooniteenuse hinna muutmiseks.

Vaidlustatud haldusakt on õigusvastane, sest see ei ole kooskõlas kaalutlusõigusega ja on ebaproportsionaalne. Haldusakt on motiveerimata ning selle andmisel on rikutud menetlusnorme. Taotlusele lisatud materjalid olid piisavad taotluses märgitud hinna põhjendamiseks. Juhul, kui taotluses esines puudusi, oli Kunda Linnavalitsusel õigus ja kohustus küsida kaebajalt täiendavaid andmeid. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on haldusorganil kohustus selgitada välja asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Taotluse rahuldamata jätmise aluseks ei saa olla asjaolu, et selle suhtes seisukoha kujundamiseks on vajalik täiendavate andmete või tõendite kogumine.

Asjaolu, et taotlusele lisatud hinna analüüsi raportit ei olnud linnavalitsus aktiga vastu võtnud, ei saa olla aluseks taotluse tagasilükkamisele. Juhul, kui taotlus ei vastanud mõnele Korra p-s 4 toodud nõudele, ei saa see olla aluseks taotluse tagasilükkamisele. Haldusorganil on võimalik nõuda puuduste kõrvaldamist ja lähtuvalt uurimispõhimõttest ka ise selgitada asjaolusid. Raportis oli toodud ettepanek võimalike siduvate kokkulepete kohta, kuid nende kokkulepete olemasolu ei saa olla eeltingimuseks veeja kanalisatsiooniteenuse hinna muutmisel. Vaidlustatud haldusakti kaalutlusena ei saa olla kohane haldusakti § 2 lg-s 5 märgitud vajadus kontrollida eelmise vee hinna taotluse täiendavate andmetena küsitud 2007/2008 aastaks planeeritud investeeringute täitmise hetkeseisu. Nimetatud asjaolu ei oma tähendust uue taotluse alusel hinna kehtestamisel. Juhul, kui eelmise vee hinna kehtestamise aluseks olnud andmed saavad omada tähendust käesoleval juhul otsustuse tegemisel, siis ei saa taotlust tagasi lükata põhjusel, et selliseid andmeid tuleb kontrollida. Haldusorgan oleks pidanud sellisel juhul vastavasisulise kontrolli tegema enne haldusakti andmist haldusmenetluse käigus. Kohatu on kaalutlus, et apellandile tuleb anda lisaaega uue taotluse esitamiseks. Apellant on esitanud põhjendatud taotluse ning ei pea võimalikuks selle arutamise edasilükkamist, sest kehtiv teenuse hind ei kata põhjendatud tootmisja tegevuskulusid ning ei taga apellandile põhjendatud tulukust, kuigi Korra p 7 alusel on nimetatud kriteeriumid olulised vee hinna kehtestamisel. Kunda Linnavalitsuse otsustuse kaalumisel tuleb lähtuda veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamise eesmärgist. Korra p-s 7 on selgelt sätestatud, et kehtestatav veeja heitvee hind peab tagama vee-ettevõtjal põhjendatud tootmisja tegevuskulude katmise, sh vee kvaliteedija ohutusnõuete ning keskkonnakaitse tingimuste täitmise kulud, ning põhjendatud tulukuse, mis võimaldab investeeringute tegemise linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni uuendamiseks kokkulepitud mahus, kaasa arvatud laenude tagasimaksed ja intressikulude katmise.

Halduskohus on jätnud analüüsimata apellandi esitatud väited 31.01.2003 sõlmitud halduslepingu, selle tähtaja pikenemise ja selles toodud tingimuste kohta.

Halduskohus on ebaõigesti mõistnud AS-lt Kunda Vesi linnavalitsuse kasuks välja menetluskulud. Halduskohtus tuleb eeldada, et haldusorganit esindab pädev ametnik ning seda vaatamata asjaolule, et vastaspoolt esindab advokaat. Kaebuse esitajatelt avaliku võimu kasuks menetluskulude väljamõistmisel on Riigikohus oma senises praktikas lähtunud asja iseloomust ja keerukusest, arvestanud vastaspoole tegevust ja muid asjaolusid, mis tingisid asutusepoolse õigusabi tellimise. Käesoleva haldusasja iseloom ei tinginud välise õigusabi tellimist.

Kunda Linnavalitsus vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei olnud kaebaja 27.05.2008 veeja kanalisatsiooniteenuse uute tariifide kehtestamise taotluse esitamise ajaks esitanud Kunda Linnavolikogule taotlust enda määramiseks vee-ettevõtjaks. Nimetatud taotluse esitas kaebaja alles 30.06.2008. Poolte vahel sõlmitud leping oli 30.01.2008 lõppenud. Kaebaja on veeja kanalisatsiooni teenuse hinna tõstmise taotluse esitanud 27.05.2008, märkinud selles üksnes soovitud hinnad ega ole esitanud nende juurde mingeid põhjendusi. Taotlusele lisatud hinna analüüsi raport ei ole nõuetekohane taotlust põhjendav dokument.

HMS § 105 lg 1 sätestab, et halduslepingutele kohaldatakse tsiviilõiguslike lepingute kohta käivaid sätteid, arvestades käesoleva seadusega kehtestatud erisusi. Kaebaja on tuginenud VÕS §-dele 8 lg 2 ja 76 lg 1. Nimetatud sätete rakendumiseks on kohustuslik kehtiva lepingu olemasolu ning halduskohus on põhjendatult märkinud, et poolte vahel 31.01.2003 sõlmitud lepingus kokku lepitud kehtivusaeg 5 aastat on möödunud. Kaebaja ei väida, et vastustaja oleks rikkunud poolte vahel sõlmitud lepingut lepingu kehtivuse jooksul

Kaebajal oli võimalus menetluskulude põhjendatusele vastu vaielda, aga ta ei teinud seda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 4. novembri 2008 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega rahuldab AS Kunda Vesi kaebuse ja tühistab Kunda Linnavalitsuse 19.06.2008 määruse nr 18 ning teeb Kunda Linnavalitsusele ettekirjutuse vaadata AS Kunda Vesi taotlus veeja kanalisatsiooniteenuse hinna kehtestamiseks läbi kuu aja jooksul arvates käesoleva otsuse jõustumisest. Vastavalt HKMS §-le 93 lg 4 muudab ringkonnakohus ka menetluskulude jaotust.

Halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjenduste kohaselt on AS Kunda Vesi kaebus jäetud rahuldamata põhjustel, et linnavalitsuse 19.06.2008 määrus ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi, sest taotluse esitamise ajal 27.05.2008 ei olnud kaebaja veel vallavolikogu otsusega vee-ettevõtjaks määratud, ning et 27.05.2008 taotlus ei vastanud Korra nõuetele, sest selles ei olnud esitatud põhjendusi hinna tõstmise vajaduse kohta ja taotlusele lisatud raport ei olnud piisav ega vormikohane selleks, et käsitleda seda taotluse põhjendusena.

Ringkonnakohus halduskohtu sellekohaste seisukohtadega ei nõustu. HKMS § 7 lg 1 järgi võib kaebusega kohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Ringkonnakohus leiab, et kuigi Kunda Linnavalitsuse 19.06.2008 haldusakt on vormistatud määrusena ja pealkirjastatud veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse hinna kehtestamisena, ei ole selle sisust tulenevalt tegemist üldaktiga, vaid halduse üksikaktiga, sest selle adressaat on konkreetne isik – AS Kunda Vesi - ja teenuse tarbijad on üksnes puudutatud isikud. Tulenevalt selle sisust reguleerib 19.06.2008 määrus üksikjuhtumit ning on suunatud konkreetse aktis märgitud isiku (AS Kunda Vesi) õiguste ja kohustuste reguleerimisele.

Ringkonnakohus nõustub ka AS Kunda Vesi apellatsioonkaebuses toodud seisukohaga, et antud juhul on halduskohus lähtunud formaalselt kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise puudumisest põhjendusega, et kaebaja ei olnud veeja kanalisatsiooniteenuse hinna tõstmise taotluse esitamise ajal linnavolikogu uue otsusega vee-ettevõtjaks määratud. Asja materjalidest nähtuvalt oli AS Kunda Vesi määratud Kunda linna vee-ettevõtjaks linnavolikogu 19.12.2002 otsusega 5-ks aastaks, s. o 2007. a detsembris oleks AS Kunda Vesi pidanud esitama ÜVVKS § 7 lg 21 järgi linnavolikogule uue taotluse tema vee-ettevõtjaks määramiseks ka järgmiseks perioodiks. Asjaolu, et kaebaja ei olnud seda veel ka 2008. a maikuuks teinud, esitades taotluse alles 30.06.2008, mille järgi määrati ta vee-ettevõtjaks linnavolikogu 02.09.2008 otsusega, ei anna aga ringkonnakohtu arvates veel alust asuda seisukohale, et ajavahemikul 2007. a detsember kuni 2008. a september ei olnud AS Kunda Vesi käsitletav Kunda linna vee-ettevõtjana. ÜVVKS § 7 lg 1 järgi on vee-ettevõtja eraõiguslik juriidiline isik, kes varustab kliendi kinnistu veevärki ühisveevärgi kaudu veega, mis peab vastama kehtestatud nõuetele, või korraldab kliendi kinnistu kanalisatsioonist reovee ärajuhtimist. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et ka ajavahemikul 2007. a detsember kuni 2008. a september oli AS Kunda Vesi Kunda linnas vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 1 mõttes, varustades ka sel perioodil Kunda linna elanikke ühisveevärgi kaudu veega ja korraldades linnas reovee ärajuhtimist. Seda, et AS Kunda Vesi oli ka ilma vastava volikogu otsuseta Kunda linnas vee-ettevõtjaks, on aktsepteerinud ka linnavalitsus, andes 25.10.2007 lepinguga, mis jõustus 01.01.2008 ja sõlmiti 5-ks aastaks, AS-le Kunda Vesi rendile lepingu lisas toodud veeja kanalisatsioonirajatised ning nõudes nende eest ka alates 01.01.2008 renti. Eeltoodust tulenevalt ei ole põhjendatud halduskohtu seisukoht, et AS Kunda Vesi kaebus tuli muuhulgas jätta rahuldamata ka põhjusel, et ta ei olnud taotluse esitamise ja vaidlustatud haldusakti andmise ajal nimetatud linnavolikogu otsusega Kunda linnas vee-ettevõtjaks, mistõttu puudus kaebajal üldse õigus 2008. a mais uute teenusehindade kehtestamise taotlust esitada ja seega ei rikkunud taotluse tagasilükkamine ka AS Kunda Vesi subjektiivseid õigusi. Vaidlustatud haldusakt oli adresseeritud otseselt kaebajale ja see puudutab tema ettevõtlusvabadust.

Nagu juba märgitud, ei pea ringkonnakohus õigeks halduskohtu seisukohta, et kaebaja taotluse tagasilükkamine 19.06.2008 määrusega oli õige ja põhjendatud. Korra p 5 sätestab, et linnavalitsus lükkab taotluse tagasi juhul, kui vee-ettevõtja poolt esitatud hinnataotlus ei ole piisavalt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud haldusakti sisust nähtuvalt ei ole linnavalitsus hinnataotluse põhjendatust üldse analüüsinudki, vaid on taotluse tagasi lükanud üksnes formaalsetel põhjustel. Tulenevalt sellest, et AS Kunda Vesi oli tegelikult ka ajavahemikul 2007. a detsember kuni 2008. a september Kunda linnas vee-ettevõtja ÜVVKS § 7 lg 1 mõttes, varustades sel perioodil Kunda linna elanikke ühisveevärgi kaudu veega ja korraldades linnas reovee ärajuhtimist, ei ole sisuliselt põhjendatud vaidlustatud määruse §-s 2 lg 3 toodud taotluse tagasilükkamise alus, s. o asjaolu, et AS Kunda Vesi määramisest linna vee-ettevõtjaks on möödunud 5 aastat ja 2008. a seisuga ei ole linnavolikogu uuesti kaebajat linna vee-ettevõtjaks määranud. Ringkonnakohus leiab, et isegi juhul, kui lugeda volikogu vastava otsuse olemasolu määravaks, ei saanud selle puudumine olla hinnataotluse kohese tagasilükkamise alus, sest HMS § 36 lg 2 kohaselt juhul, kui taotletava haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks on vajalik eelnevalt mõne muu haldusakti andmine, selgitab haldusorgan viivitamatult taotlejale vajaliku haldusakti taotlemise ja taotluse läbivaatamise korda ning muu haldusakti andmise tingimusi.

Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et taotlus lükati õigesti tagasi, kuna see ei vastanud Korra p-s 4 sätestatud nõuetele, sest AS Kunda Vesi ei esitanud taotluses märgitud soovitud hinna kohta mingeid põhjendusi ja taotlusele lisatud raportit ei saanud hinnatõusu põhjendava materjalina käsitleda, sest see oli üksnes projekt ning määruse tegemise ajaks ei ole sõlmitud ka ühtegi raportis ära märgitud vee-ettevõtja ja linnavalitsuse vahelist kokkulepet (määruse § 2 lõiked 1, 2 ja 4. Ringkonnakohus leiab, et taotlusele lisatud raportit (Infragate Eesti poolt koostatud Kunda linna veeja kanalisatsiooniteenuse hinna analüüs) sai ja tuli käsitleda taotluses märgitud hinna suurust põhjendava materjalina, sest taotletud hind tulenes raporti lk-l 41 toodud AS Kunda Vesi 2009. a õigustatud keskmise tariifitaseme arvutusest, millega seondusid veel ka lk-del 21-45 ära toodud 2008-2009 tegevuskulude prognoosid, mistõttu oli nimetatud materjali võimalik analüüsida sisuliselt selle kindlakstegemiseks, kas taotluses märgitud hinnataotlus on piisavalt põhjendatud või mitte.

Asjaolu, et viidatud raport oli koostatud 18.02.2008 sõlmitud kolmepoolse (Kunda Linnavalitsus, AS Kunda Vesi ja AS Infragate Eesti) lepingu alusel ja linnavalitsus ei olnud seda veel 27.05.2008 seisuga vastavalt lepingu p-le 6.2 töö üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastu võtnud, ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et seda raportit ei oleks seetõttu saanud esitada ega sisuliselt hinnata hinnataotlust põhjendava materjalina. Nimetatud raport on koostatud linnavalitsuse ja AS Kunda Vesi poolt esitatud andmete alusel ning sisaldab vee-ettevõtja hinnataotluses märgitud hinnakalkulatsiooni ja põhjendusi sellise hinna kujunemise kohta.

Korra p-s 4 on märgitud, et hinnataotlus peab sisaldama hinnakalkulatsiooni, teenuse mahtusid majandusaastate kaupa ning kulutuste kasvu põhjendusi, millised andmed on raportis ka ära toodud. Kord ei sätesta, millises vormis või milliste konkreetsete tõendite alusel tuleb vee-ettevõtjal hinna muutmise taotlust põhjendada, mistõttu ei ole ka alust asuda seisukohale, et AS Kunda Vesi ei võinud seda teha taotlusele lisatud kuid haldusorgani poolt veel vastuvõtmata raporti kaudu. Isegi juhul, kui linnavalitsus leidis, et taotluses esineb puudusi, oli Kunda Linnavalitsusel õigus ja kohustus küsida kaebajalt täiendavaid andmeid või nõuda puuduste kõrvaldamist, mitte aga tagastada taotlust Korra p 5 alusel.

HMS § 15 lg 2 järgi juhul, kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. HMS § 38 lg 1 järgi on haldusorganil õigus nõuda menetlusosaliselt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjaolud.

Ebaõige on ka halduskohtu seisukoht vaidlustatud haldusakti § 2 lõigetes 5 ja 6 toodud hinnataotluse tagasilükkamise põhjenduste osas. Vaidlustatud haldusakti põhjendusena e. taotluse tagasilükkamise sisulise alusena ei ole käsitletav § 2 lõikes 5 märgitud vajadus kontrollida eelmise vee hinna taotluse täiendavate andmetena küsitud 2007./2008. aastaks planeeritud investeeringute täitmise hetkeseisu. Nimetatud asjaolu ei oma tähendust uue taotluse alusel hinna kehtestamisel. Isegi juhul, kui eelmise vee hinna kehtestamise aluseks olnud andmed saaksid omada tähendust 2008. a mais esitatud taotluse osas otsustuse tegemisel, siis ei saa taotlust ikkagi tagasi lükata põhjusel, et selliseid andmeid tuleb kontrollida.

Haldusorgan oleks pidanud sellisel juhul vastava kontrolli teostama enne haldusakti andmist haldusmenetluse käigus. HMS §-s 6 sätestatud uurimispõhimõttest tulenevalt on haldusorganil kohustus selgitada välja asjas olulise tähendusega asjaolud ning vajaduse korral koguda selleks tõendeid oma algatusel. Hinnataotluse rahuldamata jätmise aluseks ei saa seega olla asjaolu, et selle taotluse suhtes seisukoha kujundamiseks on vajalik täiendavate andmete või tõendite kogumine. Ringkonnakohtu hinnangul on kohatu ka põhjendus, et AS-le Kunda Vesi tuleb anda lisaaega uue taotluse esitamiseks (määruse § 2 p 6).

HMS § 5 lg 2 järgi viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Käesoleval juhul oli AS Kunda Vesi esitanud hinnataotluse koos selles märgitud hinna suurust põhjendava raportiga ning tulenevalt hea halduse põhimõttest oli tal ka õigus eeldada, et esitatud taotlus vaadatakse läbi sisuliselt ja kooskõlas HMS §-ga 5 lg 2. Kuna vaidlustatud haldusakt ei vasta eelpooltoodud põhjenduste kohaselt HMS § 54 nõuetele ning selle andmisel on rikutud ka menetlusnõudeid ning need rikkumised on oluliselt mõjutanud asja otsustamist, siis tuleb Kunda Linnavalitsuse 19.06.2008 määrus nr 18 tühistada.

Kaebaja on samuti esitanud taotluse teha linnavalitsusele ettekirjutus välja andmata jäetud haldusakti andmiseks. Kuna vee hinna tõstmise taotlus jäeti õigusvastaselt rahuldamata ja kaebajal on õigus oma taotluse suhtes õiguspärase kaalutlusotsuse tegemisele, teeb ringkonnakohus vastustajale ettekirjutuse vaadata taotlus uuesti läbi. Vahepealsed uued taotlused hinna kehtestamiseks on käsitletavad 27.05.2008 taotluse muutmisena.

HKMS § 92 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et apellatsioonkaebus rahuldatakse ning Tartu Halduskohtu vaidlustatud otsus tühistatakse ja ringkonnakohus teeb ise asjas uue otsuse, millega AS Kunda Vesi kaebus rahuldatakse, jäävad Kunda Linnavalitsuse poolt esimese astme kohtus ja apellatsioonikohtus kantud menetluskulud tema enda kanda. AS Kunda Vesi poolt esimese astme kohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb HKMS § 92 lg 1 alusel Kunda linnalt kaebaja kasuks välja mõista arvestades HKMS §-s 93 lg 5 sätestatut.

Asja materjalidest nähtuvalt on AS Kunda Vesi menetluskuludeks olnud esimese astme kohtus riigilõiv 80 krooni ja õigusabikulud 48 419,33 krooni, kokku seega 48 499,33 krooni. HKMS § 93 lg 5 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Lähtudes asja keerukusest ja esimese astme kohtule esitatud kaebuse koostamisele ning halduskohtus asja menetlemisele kulunud mõistlikust ajast peab ringkonnakohus kaebaja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks esimese astme kohtus riigilõivu 80 krooni ja õigusabikulusid summas

25 000 krooni, millele lisandub käibemaks 4500 krooni, kokku seega 29 580 krooni.

Apellatsioonimenetluses kantud kuludena taotleb AS Kunda Vesi riigilõivu ja õigusabikulude väljamõistmist summas 45 749,33 krooni. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks mõista apellatsioonimenetluse kuludena vastustajalt kaebaja kasuks välja neid taotletud summasid mis on seotud esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse esitamisega, sest esitatud taotlus jäeti rahuldamata. Lähtudes vaidluse keerukusest apellatsiooniastmes ning apellatsioonkaebuse koostamisele ja asja menetlemisele ringkonnakohtus kulunud eeldatavast mõistlikust ajast peab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses kantud mõistlikeks ja põhjendatud kuludeks riigilõivu 80 krooni ning õigusabikulusid summas 10 000 krooni, millele lisandub käibemaks 1800 krooni, kokku seega

11 880 krooni. Kokku kuulub Kunda linnalt seega AS Kunda Vesi kasuks väljamõistmisele 41 460 krooni. Ülejäänud osas tuleb AS Kunda Vesi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Ivo Pilving Agu Timmi Maili Lokk