2-08-91122/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-91122 Otsuse tegemise aeg ja koht 16. märts 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuistungi toimumise aeg 03. märts 2009. a Kohtuasi

Tsiviilasja hind J.A. (end S.) hagi A.S.`i vastu elatise nõudes lapsele

Menetlusosalised Hageja:

Hageja esindaja:

Kostja:

Kostja esindaja: J.A. (IK xxx; elukoht: xxx

T. J., volikirja alusel

A.S. (IK xxx; elukoht: xxx)

P. P., volikirja alusel

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A.S.`ilt J.A. kasuks tagasiulatuvalt alates 30. detsembrist 2008. a alaealise tütre A.S. (IK xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 500 (kaks tuhat viissada) krooni kuni tütre A. S. täisealisuseni s.o. kuni xxx. a või kuni lapse vajaduste või vanema varandusliku seisundi muutumiseni, kusjuures igakuine elatusraha ei tohi olla väiksem kui ½ Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud kuupalga alammäärast.

2

Edasikaebe kord

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

I Hagiavalduse sisu

1. 30. detsembril 2008. a esitas hageja kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes lapsele. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielust sündis 19. augustil 2004. a tütar A. S.. Poolte abielusuhted lõppesid 2008. aasta aprillist ning abielu on lahutatud 01. oktoobril 2008. a. Kostja maksab lapse ülalpidamiseks elatist 700 kuni 1 500 krooni kalendrikuus, millest ei piisa. Lapse ülalpidamisele kulub keskmiselt 5 000 krooni kuus.. Hageja taotleb kostjalt elatise väljamõistmist 2 500 krooni.

II Kostja vastus

2. Kirjalikus vastuses hagile (tl 19-20) kostja hagi ei tunnistanud.

3. Kostja esitas alljärgnevad vastuväited:

3.1. Rikutud ei ole lapse õigust saada ülalpidamist, kuna kostja on lapse ülalpidamiskohustust vabatahtlikult täitnud (enne hagi esitamist tasus kostja elatist vabatahtlikult, sh oktoobris 2008. a 2 265 krooni ja 08.12.2008. a 2 175 krooni).

3.2. Kostja varaline seisund ei võimalda tasuda elatist üle seadusega määratud alammäära, kuna kostja võttis SEB Pangast laenu korteri Jaaniku 32-5 renoveerimiseks (poolte ühisvara) ning tasub igakuulisi laenumakseid.

4. Kostja esitas kohtule maksekorraldused, mille järgi kostja on hagejale üle kandnud 09.10.2008. a 1 800 krooni, 22.10.2008. a 465 krooni ja 08.12.2008. a 2 175 krooni (tl 22), laenulepingu summale 10 488 EUR tähtajaga 15.08.2026. a.

III Hageja seisukohad

5. Hageja märkis, et kostja maksis elatist, kuid tegi seda ebapiisavalt ning ebaregulaarselt, nimelt: 2008. a aprillis ei maksnud üldse, mais andis 1 500 krooni sularahas, juunis kandis üle 1 900 krooni, juulis 1 800 krooni, augustis 1 800 krooni, septembris 1 800 krooni, oktoobris

3 1 800 krooni (465 krooni oli kostja osa korteri ülalpidamiskuludest), novembris 2 175 krooni ning detsembris 2 175 krooni.

6. Eluasemelaenu maksavad pooled tagasi võrdsetes osades. Laen vormistati kostja nimele, hageja osa laenu tagasimaksmisel on korteri ülalpidamiskohustuste kandmine.

IV Kostja seisukohad

7. Kostja märkis, et hageja sai elatist tulumaksuvabalt. Elatiselt suurusega 2 175 krooni tulumaksu kinnipidamisel (21%) laekuks 1 718,25 krooni. Kostja on tasunud enne hagi esitamist igakuuliselt 1 800 – 2 175 krooni, seega on hagejale laekunud rohkemgi, kui seadusega sätestatud miinimum.

8. Hageja töötasu on üle 6 000 krooni.

V Kohtuistung

9. Hageja taotles hagi rahuldamist ning elatise väljamõistmist alates elatisehagi esitamisest ning oli nõus, et elatise summast tagantjärgi kuude eest arvestatakse maha kostja poolt tasutud summad. Hageja täpsustas, et 2009. aasta jaanuaris maksis kostja 2 175 krooni ning veebruaris 2 175 krooni. Pangalaenu tagasimaksmise osas on poolte vahel kokkulepe, et kostja tasub laenumakseid (kuumakse 1 400 krooni), korteri ülalpidamiskulud tasub hageja, millest kostja hüvitab 50% (tasub hagejale 700 krooni kuus). Täiendavalt märkis hageja, et tal on lisaks poolte ühisele lapsele veel üks ülalpeetav – 12. aastane laps esimesest abielust.

10. Kostja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata kostja poolt esile toodud asjaolude tõttu. Täiendavalt märkis kostja, et tema sissetulek on vähenenud, varaliste kohustuste hulka kuuluvad veel lühiajalised krediidid (Ego, Magnet). Kostjal on üks ülalpeetav. Kostja palus arvestada Sotsiaalministeeriumi 2004. a uurimuses toodud keskmiste ülalpidamiskuludega ning Riigikohtu seisukohaga lahendis 3-2-1-121-04.

VI Kohtu põhjendused

11. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on vabatahtlikult ülalpidamiskohustust täitnud (piisavus, regulaarsus) ning elatise suuruse üle. Hageja taotleb elatise väljamõistmist 2 500 krooni ja leiab, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust regulaarselt ning piisavas määrav täitnud. Kostja leiab, et elatise suurus on tõendamata ning hagi tuleb jätta rahuldamata seetõttu, et kostja on ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult.

4 12. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kooselu lõppes 2008. aasta aprillist, et eluasemelaenu maksavad pooled tagasi poolte kokkuleppel võrdsetes osades ning kostja poolt enne hagi esitamist tasutud elatisraha summade osas. 13. Käesoleval ajal on elatise miinimummäär 2 175 krooni (alates 01.01.2008. a, ½ kuupalga alammäärast - 4 350 krooni, perekonnaseaduse (PkS) § 61 lg 4). 14. PkS § 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes võrdsed (PkS § 49). Vanemad on kohustatud ülal pidama oma alaealist last (PkS § 60 lg 1).

15. Riigikohus on oma lahendis 3-2-1-121-04 märkinud: „ Üldjuhul peavad vanemad oma lapsi ülal vabatahtlikult. Kui vanem ei täida PKS §-s 60 sätestatud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult, on teisel vanemal, eestkostjal või eestkosteasutusel PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on vanemal õigus nõuda elatist vaid siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Seejuures tuleb arvestada Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2004. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-57-04 väljendatud seisukohaga, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisena käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel. Kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele vabatahtlikult ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda vanemalt PKS § 61 lg 1 alusel lapsele elatise väljamõistmist“. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-121-04 ). sama põhimõtet on Riigikohus korranud lahendites 3-2-1-3-07 ja 3-2-1-108-07: „ /…/ vanem ei täida ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta teeb seda ebapiisavalt või ebaregulaarselt; tulenevalt PkS § 61 lg1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb“. (arvutivõrgus: http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-3-07 ; http://www.riigikohus.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-108-07 ).

17. Poolte poolt esile toodud asjaolude pinnalt ei saa teha järeldust selles, et enne hagi kohtusse esitamist oli poolte vahel kokkuleppe selles, kui palju maksab kostja hagejale elatist. Kostja ise selgitas, et hageja pöördus kostja poole juba novembris, et makstav elatis pole piisav ning et peale seda hakkas ta elatist maksta miinimummääras.

18. Kohus leiab, et kostja on 2008. aastal lapse ülalpidamiskohustust täitnud ebaregulaarselt (2008. a aprillis pole elatist makstud) ning ebapiisavalt. Piisavaks elatise maksmiseks ei saa lugeda elatise maksmist järgmiselt: mais 1 500 krooni, juunis 1 900 krooni, juulis 1 800 krooni, augustis 1 800 krooni, septembris 1 800 krooni, oktoobris 1 800 krooni ning edasi miinimumulatuses (novembrist 2008 kuni veebruarini 2009. a), keskmine elatise summa kalendrikuus 1 754,50 krooni. Elatise miinimum 2 175 krooni on brutosumma ning elatise nõude esitamisel ei pea kostja hageja eest otsustama, kuidas hagejal on elatist soodsam saada, kas kohtuotsuse alusel või vabatahtlike maksetena, tulenevalt elatise maksustamisest. Hageja märkis, et elatise väljamõistmine tagab elatise stabiilsuse ning pere eelarve planeerimise.

19. Seega ei ole alust hagi rahuldamata jätmiseks sellel alusel, et kostja on kohustust vabatahtlikult täitnud. Lisaks sellele nõuab hageja suuremat elatist (2 500 krooni) kui miinimum ning kostja on selles osas vastuväited esitanud.

20. Elatise suurus.

5

20.1. Hageja taotleb elatise väljamõistmist 2 500 krooni. Hagile lisatud arvestuste kohaselt on tütre ülalpidamiskuludeks ühes kalendrikuus 5 000 krooni. Kostja leiab, et elatise suurus 2 500 krooni on tõendamata, liialt suur ning kostja majanduslik olukord ei võimalda sellist elatist maksta.

20.2. Elatise suurus sõltub tulenevast PkS § 61 lg 2lapse vajadustest ning mõlema vanema varalisest seisundist. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Lapse kasvatamisega seotud kuludest kannab alati suurema osa vanem, kelle juures laps elab. Lapsega koos elava vanema igapäevane hool lapse kasvatamisel on suurem kui lapsest lahus elaval vanemal. Seetõttu ei ole võimalik kõiki vanemate tehtud kulutusi elatise maksmise juures arvestada. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Poolte ühine laps on 4,5 aastane.

20.3. Kohus leiab, et 5 000 krooni 4,5 aastase lapse ülalpidamiskulud 2009. aastal pole ülemäära suured. Kostja palub arvestada sotsiaalministeeriumi 2004. a uurimust.

Sotsiaalministeerium on tellinud 2004. aastal valminud uurimuse lapse ülalpidamiskulude kohta. Uurimuse "Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika" eesmärgiks oli välja töötada lapse kõikidest vajadustest lähtuvalt ühtne metoodika lapse ülalpidamiskulude arvutamiseks ühes kuus. Uurimuse kohaselt ei sõltu metoodika lapse/kasvatajate sotsiaalmajanduslikust taustast ja majanduslikest võimalustest. Hinnang on küll statistiline ja tugineb Eesti perede poolt reaalselt tehtud kulutustele aastail 2000-2003. (www.sm.ee/est/HtmlPages/lapse_kulud/$file/lapse_kulud.pdf ). Nimetatud uurimuse tulemusel on välja arvutatud, et terve lapse ülalpidamine linnas ühes kuus vanusegrupis 0-6 eluaastat läheb maksma 1 875 krooni.

Kohus on seisukohal, et muutuvates majandusoludes (tarbekaupade, toiduainete, ravimite ja teenuste hindade oluline kasv, tarbijahinnaindeksi muutumine) (vt Statistikaamet, stat@stat.ee , Eesti Konjuktuuri Instituut, www.ik.ee ) pole eelpool nimetatud Sotsiaalministeeriumi 2000- 2003 ja 2004 aasta tabel-uuringud) enam käesoleval ajal s.o. 2009. aastal kasutatavad.

20.4. Järgnevalt võrdleb kohus poolte varalist seisundit, selgitamaks, kas poolte varaline seisund võimaldab lapsele hageja arvestustes märgitud ülalpidamist võimaldada.

Hageja keskmine brutopalk perioodil jaanuar 2008 kuni november 2008. a oli 5 957 krooni (tl 6). Hagejal on kaks ülalpeetavat – tütar A. (sünd. xxx. a) ja tütar E. (sünd. xxx a).

Kostja keskmine brutopalk perioodil august 2008 kuni jaanuar 2009. a oli 11 447 krooni (tl 51). Kostjal on üks ülalpeetav (tütar A.).

Korteriomand xxx on poolte ühisvara, laenu tagasimaksmise kohustus on poolte vahel kokkuleppe alusel lahendatud.

Tarbimislaenudest tulenevaid kostja kohustusi (Ego, Magnet) kohus ei arvesta. Kuigi laenulepinguga võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 66 sätestab, et vara on isikule kuuluvate rahaliselt

6 hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu.

Kostja esitas kohtuistungil kohtule tutvumiseks töölepingu lisa, mille kohaselt kostja põhipalk on 6 900 krooni (varem 9 300 krooni) ning põhipalga suuruse vähenemist selgitas kostja majandussurutisega. Kostja selgitas, et jaanuaris 2009. a maksti talle palka, mille suurust ta ei mäleta ning veebruarist on ta puhkusel (arvestati puhkusetasu) (*palgatõendi järgi arvestati kostjale 2009. a jaanuaris 21 544 krooni). Ilmselgelt võib majanduslik surutis mõjutada ka hageja töötasu suurust 2009. aastal. Poolte sissetulekute suurust arvestades on hageja ülalpidamisvõime (sissetuleku suurus / isik ise + ülalpeetavate arv) ca 1 985 krooni (5 957 / 3) ning kostja ülalpidamisvõime ca 5 738 krooni (11 477 / 2). Kostja ülalpidamisvõime on ligikaudu kolm korda suurem kui hageja oma ning võimaldab ülalpidamiskohustust hageja poolt nõutud ulatuses täita, seejuures ei ole ülalpidamise maksmine kostjale ülemäära koormav ega sea ohtu tema majanduslikku toimetulekut. 20.5. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda ennekõike lapse huvidest. Kui kaaluda, kas kostja peab maksma elatist lapsele 325 krooni miinimummäärast suuremas summas või 2 175 krooni, arvestades kostja varalist võimalust, tuleb kohtu arvates esikohale seada lapse huvid.

20.6. Elatis kuulub väljamõistmisele alates hagi esitamisest 30. detsembrist 2008. a PkS § 70 lg 1 alusel ning hageja nõusolekul tuleb tagasiulatuvalt välja mõistetud elatisest maha arvata 2008 ja 2009. aastal kostja poolt tasutud raha (detsembris 2 175 krooni, jaanuaris 2 175 krooni ja veebruaris 2 175 krooni).

VII Kohtu selgitused

21. PkS § 61 lg 3 kohaselt võib kohus vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459).

22. Hagilises perekonnaasjas kannavad menetlusosalised oma menetluskulud ise (TsMS § 164 lg 1).

Kohtunik