2-08-16091/2 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2009, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-16091 Tsiviilasi J K hagi V P (P) (endine K) vastu elatise saamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja J K (isikukood xxx, elukoht xxx) Hageja esindaja advokaat Helen Tomberg (Advokaadibüroo Tibar & Partnerid, Pärnu mnt 20, 10141 Tallinn) Kostja V P (endine nimi K, isikukood xxx, elukoht xxx) Kohtuistugni toimumise aeg 10.03.2009 Kohtuistungil osalenud isikud Hageja J K Hageja esindaja advokaat Helen tomberg Kostja V P RESOLUTSIOON Hagi rahuldada osaliselt

Välja mõista V P (P) (endine K) J K kasuks igakuine elatusraha 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni J K (sünd xxx) ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 05.06.2007 kuni Gümnaasiumi lõpetamiseni.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Esitatud asjaolud 28.04.2008.a. esitas J K kohtule hagi V P (P) (endine K) vastu elatise saamiseks gümnaasiumis õppimise ajal.

Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 05.06.2007 igakuine elatusraha 3000 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja gümnaasiumis õppimise lõppemiseni.

Hageja sünniakti on emana kantud E K ja isana kostja V K. Alates vanemate lahkuminekust 1996 elab hageja koos emaga, kes kannab ka kõik hageja ülalpidamiskulud kulud.

Tallinna Linnakohtu 08.02.1999 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/21-6266/98 mõisteti kostjalt välja hageja ülalpidamiseks igakuine elatis hageja ema kasuks kuni hageja täisealiseks saamiseni s.o 04.06.2007. Kostja kohtuotsust täitnud ei ole. Samuti ei aita kostja hagejat vabatahtlikult hageja täisealiseks saamisel tema õpingute jätkamisel gümnaasiumis.

Täisealiseks saamisel jätkas hageja õppimist Gümnaasiumis kuni 2008 juunikuuni.

Hageja kulutused ühes kuus on järgmised: kulutused toidule 1500 krooni, kulutused eluasemele

800 krooni, kulutused transpordile 100 krooni, sidekulud 250 krooni, kulutused tervishoiule 150 krooni, kulutused hügieenitarvetele, juuksurile jne 450 krooni, kulutused riietele ja jalanõudele 1000 krooni, teatrile ja kinole 400 krooni, vaba aja veetmisele 300 krooni, raamatutele ja ajakirjandusele 200 krooni ja muud vältimatud püsikulutused 200 krooni. Samuti õpib hageja Tallinna Keeltekoolis, mille õppemaks on 6156 krooni aastas ehk 513 krooni kuus. Muudele koolitarvetele kulub kuus 200 krooni.

Kostja kirjalik vastus Kostja tunnistab hagi osaliselt. Hageja ei ole tõendanud, et ta jätkab õppimist ning, et kostja peab hagejat õppimise ajal ülal pidama. Hageja õppis Tallinna Keeltekoolis 2006/2007 õppeaasta ja 2007/2008 õppeaasta. Samuti ei ole hageja tõendanud, et on jätkanud õpinguid kutseõppeasutuses. Kostja andmetel töötab hageja müüjana oma emale kuuluvas äriühingus UOÜ-s

Hageja arvestuse kohaselt moodustavad tema kulutused kuus keskmiselt 6063 krooni. Kostja leiab, et hageja poolt esitatud kulutused on põhjendamata ja tõendamata. Kostja on nõus, et hagejal kulub eluasemele kokku 800 krooni kuus, transpordile 100 krooni kuus, sidekulud 250 krooni kuus, tervishoiule 150 krooni kuus, raamatutele 200 krooni kuus.

Kostja ei nõustu, et hagejal kulub hügieenitarvetele, juuksurile 450 krooni kuus, riietele ja jalanõudele 1000 krooni kuus, teatrile, kinole 400 krooni kuus, vaba aja veetmiseks 300 krooni kuus ja muudele vältimatutele püsikulutustele 200 krooni kuus. Nimetatud kulud on põhjendamata ja tõendamata ja üle paisutatud. Samuti ei nõustu kostja õppemaksuga 2007/2008 kogusummas 6156 krooni või 513 krooni kuus ning muude kooliks vajalike tarvikute kuluga 200 krooni kuus. Kostja varaline seisund ei võimalda maksta hageja ülalpidamiseks 3000 krooni kuus. Kostja töötab MOÜ-s alates 24.07.2006 ning kostja kuue kuu keskmine töötasu brutopalgana moodustab 6377,20 krooni kuus. Kostja tasub täitelehe kohaselt 2474 - 2731 krooni kuus hageja emale, seoses kriminaalasjaga nr 1-08-9173. Kostjal on uus pere ning uuest abielust on sündinud XXXpoeg A P, keda kostja on samuti kohustatud ülal pidama. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja abikaasa sissetulekuks on vanemahüvitis 4663 krooni ning peretoetus 300 krooni. Pojale peab normaalseks arenguks olema tagatud eluase, toit ja riided. Samuti on vaja teha kulutusi hügieenitarvetele ja ravimitele. Igakuised kulud poja peale moodustavad keskmiselt 1200 krooni, millest kostja osa on 600 krooni. Kostja elab koos abikaasa ja pojaga oma ema M K korteris, mille eest kostja on kohustatud maksma

925 krooni kuus. Kulutused toidu ja riiete ostmiseks moodustavad 2500 krooni, mobiiltelefonile

200 krooni, kaabeltelevisioonile 50 krooni, transpordikulud 220 krooni. Seega moodustavad kostja kulud kokku 3895 krooni ning kostjale jääb elamiseks veel 254 krooni Võttes arvesse, et kostja töötasu netos detsembrikuus oli 5716 krooni, siis pärast kõikide möödapääsmatute kulude jääb palgast 1821 krooni. Teisi sissetulekuid kostjal ei ole ning käesoleval ajal abistab kostjat abikaasa. Võttes arvesse, et kostja tasub hageja emale igakuiselt täitelehe kohaselt 2474 - 2731 krooni kuus ning samuti, et kostjal on teine laps, ei võimalda kostja töötasu maksta hagejale elatist rohkem kui

900 krooni kuus.

Maakohtu põhjendused

Kohus, kuulanud ära hageja, hageja esindaja ning kostja seletused, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg

2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

Sünnitunnistusega on tõendatud, et hageja ema on E K ja isa V P (endine K).

Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. PKS § 60 lg 2 kohaselt kui laps õpib põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses ja jätkab neis õppimist täisealiseks saamisel, on vanem kohustatud teda õppimise ajal ülal pidama. PKS § 63 lg 1 sätestab, et elatise käesoleva seaduse paragrahvis 60 nimetatud täisealisele isikule mõistab kohus vanemalt välja selle isiku nõudel, lähtudes käesoleva seaduse paragrahvis 61 sätestatust. PKS § 70 lg 2 kohaselt kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6. lõikes nimetatud asjaolusid.

Hageja esitas 28.04.2008.a., kohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista hageja ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 05.06.2007 igakuine elatusraha 3000 krooni, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, kuni hageja gümnaasiumis õppimise lõppemiseni. Hageja sai 18. aastaseks, s.o. täisealiseks 04.06.2007.a. ja esitas kohtule Gümnaasiumi tõendi nr. 1-15/300, 02.04.2008.a., mille kohaselt J K on Gümnaasiumi 12.B klassi õpilane 2007/2008 õppeaastal.. Nimetatud tõendi aluseks on KK 3-8/1 01.09.2007.a. Hageja kulutused ühes kuus on keskmiselt 6063 krooni.

Tulenevalt PKS § 61 lg 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20.12.2007 määrusega nr. 254 on kuupalga alammääraks kehtestatud 4350 krooni. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 2175 krooni.

Kostja on nõus maksma hageja ülalpidamiseks 900 krooni kuus. Kostja töötab MOÜ-s alates 24.07.2006 ning kostja kuue kuu keskmine töötasu brutopalgana moodustab 6377,20 krooni kuus. Kostja tasub kohtutäituri täitelehe kohaselt 2474 - 2731 krooni kuus hageja emale lapse J K ülalpidamiseks väljanõutud aastatepikkust elatusraha võlga, seoses kriminaalasjaga nr 1-08-9173. Kostjal on uus pere ning uuest abielust on sündinud XXX poeg A P, keda kostja on samuti kohustatud ülal pidama. Kostja abikaasa on lapsehoolduspuhkusel ja abikaasa sissetulekuks on vanemahüvitis 4663 krooni ning peretoetus 300 krooni. Pojale peab normaalseks arenguks olema tagatud eluase, toit ja riided. Samuti on vaja teha kulutusi hügieenitarvetele ja ravimitele.

Igakuised kulud poja peale moodustavad keskmiselt 1200 krooni, millest kostja osa on 600 krooni. Kostja elab koos abikaasa ja pojaga oma ema M K korteris, mille eest kostja on kohustatud maksma

925 krooni kuus. Kostja kulutused toidu ja riiete ostmiseks moodustavad 2500 krooni, mobiiltelefonile 200 krooni, kaabeltelevisioonile 50 krooni, transpordikulud 220 krooni. Seega moodustavad kostja kulud kokku 3895 krooni ning kostjale jääb elamiseks veel 254 krooni Võttes arvesse, et kostja töötasu netos detsembrikuus oli 5716 krooni, siis pärast kõikide möödapääsmatute kulude jääb palgast 1821 krooni.

Kohus on seisukohal, et on tõendatud, et hageja õppis tema täiskasvanuks saamise ajal Gümnaasiumis ja oli 2007/2008 õppeaastal gümnaasiumi õpilane, mis PKS § 60 lg. 2 alusel kohustab vanemat täisealiseks saanud last tema õppimise ajal ülal pidama. Kohus leiab, et hageja kulutused ühes kuus tema gümnaasiumis õppimise ajal on põhjendatud ning ei olnud üle paisutatud, kuna katsid ainult hageja kui gümnaasiumi lõpetaja minimaalsed vajadused.

Kohus märgib, et kostjal on ülal pidada veel üks alaealine laps, A P, kes on sündinud XXXja ei ole käesoleval ajal veel ühe aastanegi. Lapse ema saab vanemahüvitist 4662 krooni kuus. Kohus märgib, et alla aastase lapse ja täiskasvanu ikka jõudnud gümnaasiumis õppiva lapse vajadused on oluliselt erinevad ning gümnaasiumi lõpuklassis õppiva lapse vajadused on oluliselt suuremad kui väikelapse vajadused. Lisaks märgib kohus, et kostja ei ole vähemalt kümne aasta jooksul vabatahtlikult ega kohtu-otsusega väljamõistetud elatist oma tütre J K ülalpidamiseks tasunud, mistõttu on tal tekkinud väga suur elatise võlgnevus hageja emale ning millest tulenevalt peab ta tasuma kohtutäituri kaudu 2474 - 2731 krooni elatusraha võlgnevust. Kostjat on ka kriminaalkorras karistatud oma tütre J K ülalpidamiseks elatusraha maksmisest kõrvale hoidmise eest. Seega ei saa kuidagi olla kohtutäituri kaudu sissenõutav elatusraha võlgnevus olla põhjuseks hagetava elatusraha summa vähendamiseks alla miinimummäära, nagu seda soovib kostja.

Küll arvestab kohus asjaolu, et kostja peab andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele, kes on käesoleval ajal alla ühe aastane. Kuid kohus arvestab siin asjaoluga, et alla üheaastase lapse kulud on oluliselt väiksemad kui gümnaasiumis õppiva lapse kulud ning lisaks kostja töötasule 6377,20 krooni kuus, saab ka kostja abikaasa vanemahüvitist 4662 krooni kuus, mis on samuti kostja perekonna tulu.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks tagasiulatuvalt alates 05.06.2007.a. igakuine elatusraha 2175 krooni hageja ülalpidamiseks tema õppimise ajal Gümnaasiumi kuni Gümnaasiumi lõpetamiseni.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 järgi ei võeta riigilõivu elatise nõudmise hagi ja lapse elatisenõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamisel. Poolte menetluskulud tuleb vastavalt TsMS § 164 lg 3 jätta poolte endi kanda.

Taimi Kollom Kohtunik