3-08-1698/51 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

!

3-08-1698

K o h t u m ä ä r u s

Pärnus

16. märtsil 2009.a.

Tallinna Halduskohtu kohtunik Aivar Koppel, tutvunud AS C tühistamiskaebuse

materjalidega Pärnu Linnavalitsuse 28.07.2008.a. korralduse nr 515 „Avaliku konkursi

«Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmiseks Pärnu linna veopiirkondades 1-2 ja 3-5"

pakkujate kvalifitseerimine, pakkumiste vastavaks tunnistamine ja pakkumiste tagasi

lükkamine, pakkumise edukaks tunnistamine ja ainuõiguse andmine" p-dele 3.2,4 ja 5

ning esitatud taotlusega menetluse lõpetamiseks,

t e g i k i n d l a k s :

Pärnu Linnavalitsuse vaidlustatud korraldusega nr 515 tunnistati avaliku konkursi

«Korraldatud jäätmeveo ainuõiguse andmine Pärnu linna veopiirkondades 1-2 ja 3-5"

vastavaks ja edukaks pakkumiseks OÜ P (registrikood …) pakkumine (p-d 2.3 ja 4); anti

talle nimetatud veopiirkondades kolmeks aastaks (alates Pärnu linna ja ainuõiguse saaja

vahelise lepingu jõustumise kuupäevast) korraldatud jäätmeveo ainuõigus (p 5) ning

kohustati linnavalitsuse majandusosakonna juhatajat sõlmima pakkumise kutse

dokumentide alusel leping OÜ-ga P (p 6).

AS C pakkumine lükati tagasi kui pakkumise kutse dokumentides esitatud nõuetele

mittevastav (p 3.2). Seda seetõttu, et AS C pakkus eelsorditud jäätmete veo hinnaks 0.001

krooni. Pakkumise kutse dokumentide (PKD) p 10.1 kohaselt tuli aga pakkumiste hinnad

esitada Eesti kroonides viiesendise täpsusega.

Kohtu 03.09.2008 määrusega jäeti AS C esitatud taotlus esialgse õiguskaitse meetme

rakendamiseks rahuldamata (lk 59-61). Määruse motiivide kohaselt oli kaebus

perspektiivitu ning õiguskaitse kohaldamine põhjendamatu.

Kolmandate isikutena kaasati menetlusse OÜ P (lk 51) ja AS R (lk 152).

02.03.2009 laekus kohtule AS C esindaja kaebusest loobumise teade (lk 201-204). Teates

selgitati, et vastavalt Pärnu Linnavalitsuse poolt 22.12.2008.a. ja 10.02.2009 avaldatud

seisukohale on avalikul konkursil esitatud pakkumiste jõusoleku tähtajad möödunud

mistõttu ei ole korraldatud jäätmeveo lepingu sõlmimine ühegi teise pakkujaga peale OÜ

P enam võimalik. Seega ei saavutaks AS C, sõltumata tema kaebuse rahuldamisest, seda

eesmärki, milleks ta kohtusse pöördus, s. o. omale korraldatud jäätmeveo ainuõiguse

saamist ning vastava lepingu sõlmist.

Kaebaja kinnitas, et ta on loobumisega kaasnevatest tagajärgedest, sealhulgas sellest, et ta

ei saa esitada Pärnu Linnavalitsuse vastu samadel alustel samasuguse esemega kaebust, ja

sellest, et kaebusest loobumise korral võib halduskohus mõista kaebuse esitajalt

vastustaja ja kolmandate isikute kasuks välja menetluskulud.

Seoses menetluskulude väljamõistmisega pidas AS C vajalikuks märkida

järgmist:

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 92 lg 6 kohaselt kannab menetluskulud

kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest.

Samas, HKMS § 92 lg 10 järgi võib halduskohus jätta menetluskulud välja mõistmata,

kui see oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Antud juhul ei loobu AS C

kaebusest mitte seetõttu, et ta peaks oma kaebust põhjendamatuks, vaid seetõttu, et

eesmärk, milleks ta kohtusse pöördus ei ole enam saavutatav tingituna AS-ist C

mitteolenevatest asjaoludest.

Seetõttu ja arvestades muuhulgas Riigikohtu halduskolleegiumi 19.06.2002.a. määruse p-

e 14 ja 16 haldusasjas nr 3-3-1-36-02 on loobuja seisukohal, et menetluskulude temalt

väljamõistmine oleks põhjendamatu ja ebaõiglane.

K o h t u s e i s u k o h t

Tallinna Halduskohtule 02.03.2009 laekunud teate kohaselt loobub AS C kaebusest.

Taotluses menetluse lõpetamiseks selgitatakse, et AS-1 C pole oma kohtusse pöördumise

eesmärki enam võimalik saavutada kuna Pärnu Linnavalitsuse seisukoha järgi ei saa

avalikul konkursil esitatud pakkumiste jõusoleku tähtaja möödumise tõttu korraldatud

jäätmeveo lepingut sõlmida kellegagi peale OÜ P.

HKMS 21 lg 1 järgi on kaebuse või protesti esitajal õigus kaebusest või protestist

loobuda kuni asja läbivaatamise lõpetamiseni kohtuistungil või kirjalikus menetluses

täiendavate taotluste ja tõendite esitamise tähtpäeva möödumiseni.

Kohus leiab, et kaebusest loobumine tuleb vastu võtta. Asjast ei nähtu, et loobumine

kahjustaks mingil viisil teiste isikute õigusi või vabadusi.

HKMS § 24 lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse määrusega, olles kaebajale selgitanud,

et menetluse lõpetamise korral ei saa ta uuesti pöörduda kohtusse samas asjas.

HKMS § 92 lg 6 kohaselt, „kaebuse esitaja, kes loobub kaebusest, kannab kohtukulud. Kui

menetlusosalised ei ole kompromissi sõlmides kohtukulude jagamises kokku leppinud,

jäävad kohtukulud menetlusosaliste kanda".

AS R on taotlenud menetluskulude väljamõistmist summas 11 328.00 krooni (lk 209-

213). Lisatud spetsifikatsiooni kohaselt 8 053.50 krooni (koos käibemaksuga) arve nr

283004 alusel nõutakse 3,5 töötunni eest (a 1950 krooni), mis kulus kaebuse analüüsiks,

vastuse koostamiseks, arvutustele, vastuse viimistluseks, allkirjastamiseks ja kohtusse

toimetamiseks ning 3 274.50 krooni (koos käibemaksuga) arve nr 283110 järgi 1, 50

tunni eest, mis kulus OÜ P, AS C ja Pärnu Linnavalitsuse taotluste analüüsiks ning

menetluskulude taotluse koostamiseks ja kohtuga suhtlemiseks.

OÜ P menetluskulud (taotleb hüvitamist ilma käibemaksuta) moodustavad 8 170.00

krooni (lk 216-221). Tunnihinde 1 900 krooni juures on vastuse koostamiseks esialgse

õiguskaitse kohaldamise taotlusele kulunud 0,6 h, tutvumisele kohtu 03.09.2008

määrusega 0,1 h, tutvumisele kaebusega ja olukorra analüüsile 0,8 h, vastuse

koostamisele kaebusele 2,5 h ja vastuse lõplikuks vormistamiseks 0,3 h (kokku 4,3 h).

Vastustaja - Pärnu Linnavalitsus menetluskulusid kandnud ei ole (lk 215).

Taotledes kohtukulude väljamõistmata jätmist tugineb AS C järgmistele

argumentidele:

1) ei loobu AS C kaebusest mitte seetõttu, et ta peaks oma kaebust

põhjendamatuks vaid põhjusel, et ei ole AS-1 C enam võimalik,

sõltumata tema kaebuse rahuldamisest, saavutada seda eesmärki, milleks ta

kohtusse pöördus;

2) kohtusse pöördumise eesmärgi (korraldatud jäätmeveo ainuõiguse endale saamine

ja vastava lepingu sõlmimine) saavutamise võimatus on tingitud AS-st C

mitteolenevatest asjaoludest;

3) puudub kohtu seisukoht selles, kas AS C kaebus on põhjendatud või mitte;

4) oleks eeltoodu põhjal ja arvestades Riigikohtu lahendi 3-3-1-36-02 seisukohti AS-

lt C menetluskulude väljamõistmine põhjendamatu ja ebaõiglane.

Kaebaja poolt viidatud eeskujulahendis 3-3-36-02 analüüsiti olukorda, kus menetlus

lõpetati küll HKMS § 24 lg 1 p 3 järgi (kaevatav või protestitav haldusakt on kehtetuks

tunnistatud või välja andmata jäetud haldusakt välja antud või peatatud haldusakt täidetud

või toiming sooritatud) kuigi vastustaja (Sideamet) polnud kaebust omaks võtnud. Kõik

vaidlustatud haldusaktid olid kehtetuks muutunud või kehtivuse kaotanud haldusorgani

tahtest sõltumatutel asjaoludel, sealhulgas seadusandja poolt õigusliku regulatsiooni

muutmise tõttu. Seejuures oli kaebaja (AS S) eksituses, et tema poolt viidatud sätte

eesmärk, mille alusel ta menetluse lõpetamist taotles, oli tagada menetluse otstarbekus -

vältida kohtuasjade edasist menetlust olukorras, kus avalik võim on kohtumenetluse

kestel kaebajast mitteolenevalt oma tegevusega kõrvaldanud kaebaja õiguste rikkumise.

Riigikohus sellist eesmärki vastustaja huvide kaitsest lähtudes ei tunnistanud, jäädes

seisukohale, et HKMS § 24 lg 1 p-i 3 alusel menetlust lõpetada ei saanud.

Käesolevas asjas on AS C olnud teadlik kõigist HKMS §-s 24 toodud menetluse

lõpetamise alustest, otsustanud loobumise kasuks, olnud teadlik loobumise tagajärgedest

ning ikkagi jäänud oma valiku juurde. Valik on ka põhjendatud kuivõrd selle otsusega

lõpetati kaebaja jaoks lootusetu vaidlus ning välditi kohtukulude edasist kasvamist.

Püüdes siiski vabaneda kohtukulude tasumisest rõhutab AS C et

ei loobu avaldaja kaebusest mitte seetõttu, et ta peaks kaebust põhjendamatuks vaid ei ole

temal enam võimalik, sõltumata kaebuse rahuldamisest, saavutada oma kohtusse

pöördumise eesmärki.

Kohus selle väitega ei nõustu. Võib avaldaja küll deklareerida, et ei pea ta oma kaebust

põhjendamatuks kuid tõsiasi on, et hinnang kaebuse eduperspektiividele anti juba

Tallinna Halduskohtu 03.09.2009 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmise

määruses, kus märgiti: „Kaebaja selgitused, et 0.001 on (sisuliselt) sama mis Oja

tähendabki nullsendist pakkumist on oma reaalsuse eiramise astmes erakordsed. Oja 0,1

ehk 1/10 ei ole üks ja seesama". Kohtul ei ole põhjust seda oma seisukohta revideerida, 0

ei võrdu ka käesoleva määruse tegemise ajal 1/10-kuga ning kaebuse ülesehitamine

vastupidist seisukohta toetaval printsiibil oli algusest peale perspektiivitu. HKMS § 92 lg

10 järgi kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole

kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik.

Samas ei ole midagi ebaõiglast selles, kui algusest peale perspektiivitu kaebuse esitaja

kannab enda edulootuseta kaebusele vastamisest teistele isikutele tekitatud kohtukulud.

Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud (HKMS § 93 lg 5).

Arvestades AS R 21.10.2008 vastuse tagasihoidlikku mahtu (sisulist teksti 2,5 lehekülge)

ning selle osalist kattuvust tema enda poolt varem sama avaliku jäätmeveo konkursi

vaidlustamiseks esitatud kaebusega (asi nr 3-08-1549) on kohane lugeda mõistlikuks

menetluskuluks arve nr 283004 alusel 2,5 tundi x 1950 + käibemaks = 4 875 + 877.50 =

5752.50 krooni

Eeltoodu alusel ja juhindudes HKMS § 24 lg 1 p 2, § 92 lg 6 ja § 93 lg 5 kohus

määrab:

1. Võtta loobumine vastu ja lõpetada menetlus haldusasjas 3-08-1698.

2. Mõista AS-lt C OÜ P kasuks välja kantud menetluskulud summas 8 170.00 (kaheksa

tuhat ükssada seitsekümmend) krooni ja AS R kasuks summas 9 027.00 (üheksa tuhat

kakskümmend seitse) krooni.

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu

Pärnu kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Aivar/Koppel,

halduskohtuni