2-08-22733/12 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ülle Jänes, Gaida Kivinurm, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2009. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-08-22733 Tsiviilasi

N. H. (endine S.) hagi S. M. vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 28. oktoobri 2008. a. otsus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 7470 krooni Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

S. M. apellatsioonkaebus Apellant S. M. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX XX-XX XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Irina Bušujeva; Vastustaja N. H. (end. S. IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXX X, XXXXXXXX, XXXXX XXXXXXXX), lepinguline esindaja Viktoria Litovtšenko Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 28. oktoobri 2008. a. otsus N. H. hagi S. M. vastu elatise suurendamiseks jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulu apellandi, S. M.´i kanda.

4. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

2(4) Tsiviilasi nr: 2-08-22733 esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

6. juunil 2008. a. esitas N. H. hagi Harju Maakohtusse S. M. vastu elatise suurendamiseks. Poolte abielust on sündinud poeg V. XX.XX.XXXX. a. Abielu on lahutatud XX.XX.XXXX. a. ja kostjalt mõisteti välja elatis igakuiselt 1345 krooni poja ülalpidamiseks kuni poja täisealiseks saamiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2008. a. summas 2175 krooni seoses Eesti Vabariigi kehtestatud elatisraha alammäära suurendamisega.

Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel ei näe seadus ette sellise elatise muutmist nagu on Eesti Vabariigi kehtestatud alammäära suurendamine. Vanemate varaline seis ega lapse vajadused ei ole muutunud ja sellest lähtudes ei ole nõue põhjendatud. Hageja varaline seisund on kostja omast parem. Kostja on alati täitnud ülalpidamiskohustust. See, et hageja ei esitanud hagi varem, tõendab, et lapsel oli piisav sissetulek ja puudub vajadus hagi esitamiseks. Kostja sissetulek ei võimalda tasuda elatist tagasiulatuvalt.

Esimese astme kohtu otsus

28. oktoobri 2008. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi. Kohus mõistis S. M.lt välja igakuiselt elatise poja V. M. ülalpidamiseks tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. summas 2175 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse ema N. H. (en. S.) kasuks.

Vastavalt PKS § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last tagamaks talle igakülgse hoolitsuse ja täisväärtusliku arengu võimalused. Kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele. Elatis mõistetakse välja nõude esitanud isiku (hageja) kasuks.

PKS § 61 lg. 2 alusel määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, lg. 3 kohaselt võib vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumisel kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta. PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Vabariigi Valitsuse kuupalga alammäär alates 2008.a. on 4350 krooni. Seega ühele lapsele ei tohi olla igakuine elatis väiksem kui 2175 krooni.

Hageja on esitanud lapse kulude kalkulatsioonis andmed, mille kohaselt kulub lapsele igas kuus 6300 krooni. Kostja nõustub maksma elatist kuus 1345 krooni, kuna leiab, et tema majanduslik olukord ei võimalda enamat maksta. Kohus ei ole tuvastanud, et hageja varaline seisund oleks kostja omast parem. Kohus leiab, et kostja näol on tegemist töövõimelise meesterahvaga, kellel teisi ülalpeetavaid ei ole ja kes peab olema võimeline võtma tarvitusele kõik abinõud, et kindlustada oma lapsele mõistlik elatustase.

3(4) Tsiviilasi nr: 2-08-22733 PKS § 70 lg 1 kohaselt kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates elatisehagi esitamisest; lg 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist kohtule, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Kohus leiab, et hageja nõue elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt kuulub rahuldamisele. Kostja väide, et ta on täitnud ülalpidamiskohustust on paljasõnaline ja ei ole kohtus tõendamist leidnud. Samuti ei ole kohus tuvastanud, et esineksid PKS § 61 lg 6 nimetatud asjaolud. Seoses sellega leiab kohus, et vastavalt hageja soovile tuleb elatis mõista välja tagasiulatuvalt alates 01.01.2008.a. summas 2175 krooni.

Apellatsioonkaebus

5. jaanuaril 2009. a. esitas S. M. Harju Maakohtu 28. oktoobri 2008. a. otsuse peale apellatsioonkaebuse.

S. M. palub tühistada täielikult maakohtu otsuse ja teha uus otsus asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Apellant on seisukohal, et seadus ei näe ette sellise elatise muutmise põhjust nagu hageja soovis „ Eesti Vabariigis kehtestatud elatisraha alammäära suurendamisega“. PKS § 61 lg 3 alusel ei olnud hageja tõendanud, et vanemate varaline seisund või lapse vajadused on muutunud. Hagiavaldusest nähtub, et hageja elab XXXXXX ja tema varaline seisund on parem kui kostjal.

Apellant ei nõustu elatise tagasiulatuvalt väljamõistmisega alates 01.01.2008. a. Vastavalt PKS § 70 lg 1 ja 2 alusel ei viidanud hageja avalduses, et kostja ei täida ülalpidamiskohustust, kuna kostja tasub elatist regulaarselt. Kohus aga leidis, et kostja väide ei ole tõendamist leidnud. Kui hageja ei toonud esile selliseid asjaolusid, mille üle kostja peaks vaidlema, siis kostja ei pea neid vaidlustama ega tõendama. Asjaolu, et hageja ei esitanud hagi varem tõendab seda, et lapsel oli hagi esitamiseni piisav sissetulek PKS § 61 lg 6 p 2 mõttes. Apellant leiab, et kuna hagi ei olnud esitatud varem, siis puudus selleks vajadus. Apellandi sissetulek ei võimalda tasuda elatist tagasiulatuvalt.

Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ning toimiku materjalidega leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja käesolevas asjas tehtud maakohtu otsus muutmata. Tallinna Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ning ei hakka neid TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt üle kordama. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:

Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega nagu oleks maakohus jätnud hindamata kostja väite, mille kohaselt ei näe kehtiv õigus ette elatisraha muutmist seoses elatisraha alammäära suurenemisega. Selle väite osas on maakohus seisukoha võtnud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sellesisulise seisukohaga. Sellele lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja ei esitanud hagi alusena mitte üksnes elatisraha miinimumi suurenemist kui sellist, vaid ka asjaolu, et kulutused lapsele moodustavad 6300 krooni suuruse summa ning maakohtu otsusega kostjalt välja mõistetud summa on alla poole viidatud lapse vajadustest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt otsuses väljendatud seisukohtadega, mille kohaselt ei ole apellant esitanud asjaolusid, mis annaksid aluse elatise väiksemas määras, kui miinimum määras väljamõistmiseks. Teistsugusele seisukohale asumiseks ei anna alust ka

4(4) Tsiviilasi nr: 2-08-22733 apellandi poolt ringkonnakohtule esitatud konto väljavõte, sest sellest ei nähtu asjaolusid, mille alusel saaks väita, et esinevad elatise alla kehtestatud miinimummäära määramise alused. Sellistele alustele ei ole viidanud ka apellant.

Hagiavaldusest tuleneb piisavalt selgesti hageja seisukoht, et kostja ei ole hagetavas suuruses elatist tasunud. Kostja esitas küll paljasõnalise väite, mille kohaselt ta on elatist tasunud, kuid ei esitanud sellekohaseid tõendeid. Kohus nõustub maakohtuga selles osas, et vastava asjaolu, so selle, et kostja on kohases suuruses elatise maksmise kohustust täitnud, tõendamiskoormis lasub kostjal, sest asjaolu, et kostja seda teinud ei ole, oleks negatiivne asjaolu, mille tõendamiskoormis läheb seetõttu kostjale üle. Kostja vastavat asjaolu aga tõendanud ei ole. Seetõttu oli maakohtu otsus elatise väljamõistmiseks alates 01.01.2008.a põhjendatud ja õiguspärane.

Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, nagu tõendaks see, et hageja hagi varem ei esitanud seda, et lapsel oli kuni hagi esitamiseni piisav sissetulek.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta ka menetluskulude osas muutmata. Apellant väidab, et vastustaja ei pöördunud tema poole elatise suurendamise küsimuses enne kohtusse pöördumist. Selline asjaolu annaks aluse menetluskulude hageja kanda jätmiseks juhul, kui kostja võtaks hagi koheselt õigeks (TsMS § 168 lg 6). Seda aga käesoleva tsiviilasja raames toimunud ei ole.

Apellatsioonkaebuse menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta apellandi kanda. Kohus määrab apellatsioonimenetluse tsiviilasja hinnaks 7470 krooni, kuivõrd hageja soovis elatise suurendamist 1345 kroonilt 2175 kroonini. Seega taotleti igakuise elatise suurendamist

830 krooni võrra ning see summa tuleb tsiviilasja hinna määramisel TsMS § 129 lg 2 alusel korrutada 9-ga.

Ülle Jänes

Gaida Kivinurm

Kaupo Paal