2-08-85049/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

16. märtsil 2009 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja (Kentmanni tn 13, Tallinn) kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-08-85049 Tsiviilasi Tallinna Linna avaldus A V eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna Linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu Puudutatud isik I: A V (isikukood: xxx, elukohtxxx), esindajaks määratud vandeadvokaat Eva Tibar-Šuvalov Puudutatud isik II: M V (isikukood: xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik III: S V (isikukood: xxx, elukoht: xxx)

Resolutsioon

1. Rahuldada Tallinna Linna avaldus A V eestkostja määramiseks.

2. Määrata A V eestkostjaks kuni xxx S V.

3. Kohustada S Vt hoolitsema A V ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava alaealise huvidest.

4. Lubada A Vl teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid rahaliste vahenditega, mille annab talle eestkostja. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on Tallinna Linna Mustamäe LOV kaudu esitatud avaldus alaealisele A V eestkoste seadmiseks. Eestkostjaks palutakse määrata lapse vanaema S V. A V on sündinud xxx.a. sünnitunnistuse kohaselt on lapse ema M V, isa kanne sünniaktis puudub. Lapse ema sattus 2000.a. majanduslikesse raskustesse ning sellest ajast on last kasvatanud tema vanaema S.V. Seoses sellega on laps jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning vajab oma õiguste kaitseks eestkoste seadmist kuni täisealiseks saamiseni.

Avalduse kohaselt pole lapse ema last toetanud ega tema vastu huvi tundnud. A V, M V ja S V on andnud kirjaliku nõusoleku eestkoste seadmiseks. A.V õpib alates 2007.a. Tallinna gümnaasiumis. Õppeedukus on hea, laps on kohusetundlik ning korrektne. Lastevanemate koosolekutest on osa võtnu vanaema, kes suhtleb kooliga tihedalt ning tunneb huvi lapse käekäigu vastu. Avaldaja leiab, et S V sobib alaealise eestkostjaks. S V ütluste kohaselt on ta last kasvatanud ja tema eest hoolitsenud alates 2000.aastast kuni käesoleva ajani, kuna lapse ema M V ei tulnud hasartmängusõltuvusest tingitud raske majandusliku olukorra tõttu lapse kasvatamise ja ülalpidamisega toime. 2007.a. asus S.V koos A elama Tallinnasse.

Pere elab 1-toalises kõigi mugavustega korteris, lapsel on olemas kõik eakohaseks arenguks vajalik. M Vl on uus pere ja peagi 3-aastaseks saav tütar. Ema ja A suhtlemine on praktiliselt olematu, ema helistab või külastab last kord aasta-paari jooksul, materiaalset toetust laps temalt ei saa. S.V on aidanud tütretütre kasvatamisel lapse teine vanaema, kes on aidanud last hoida ja toetanud materiaalselt. S.V soovib hakata A eestkostjaks, et tagada lapse õigused ja normaalne elukorraldus. S.V on pensionär, tema tervis on korras, pensioni suurus on ca 4000.- krooni.

A V soovib, et tema eestkostjaks saab vanaema, kes on tema elu ka seni korraldanud. Suhted vanaemaga on head ja südamlikud, ta usaldab vanaema. Emotsionaalset sidet tal ema ega bioloogilise isaga ei ole. A oma ema praktiliselt ei mäleta. Ema teda tähtpäevadel meeles ei pea, kingitusi ja kaarte pole ta saanud. Ema suhtes ta igatsust ei tunne, aastate jooksul on nad teineteisest võõrdunud. Isa on tema jaoks sisuliselt võõras inimene, keda ta on vaid paaril korral näinud. Teise vanaemaga on suhe hea, ta käib sageli vanaema juures, viibib seal ka pikemalt, kui S.V käib xxx.

Koolis saab laps väga hästi hakkama, ta käib tantsutrennis Laste Loomingu Majas. Lapse esindaja arvates on Tallinna linna avaldus põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. S V on eestkostjaks sobiv oma isikuomaduste poolest, ta on sisuliselt täitnud vanema kohuseid alates 2000.a., tehes seda vastutustundlikult ja südamega. S.V puhul ei esine PrkS § 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. M V on andnud eestkoste seadmiseks oma kirjaliku nõusoleku. Perekonnaseaduse § 92 lg 1 kohaselt seatakse eestkoste lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks.

PkS § 92 lg 3 sätestab, et eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. PkS § 95 lg 1 alusel teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Sama seaduse § 95 lg 3 alusel tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. PkS § 95 lg 4 alusel arvestatakse eestkostja määramisel arvestatakse vähemalt 10-aastase lapse huve. Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud, tõendatud ning kuulub rahuldamisele.

S V on eestkostjaks sobiv isik ja vastab PkS § 95 sätestatud eestkostja nõuetele oma isikuomaduste poolest, ta on täitnud eestkostja kohustusi lapse üheaastaseks saamisest alates ja ta nõus alaealisele eestkostjaks hakkama. Tulenevalt PkS § 104 lg-le 5 ja TsMS § 557 lg-le 2 tuleb määrata A V eestkostja kuni täisealiseks saamiseni 17.08.2017.a. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p-s 3 sätestatule, tuleb kohtumääruses ära märkida ka eestkostja ülesanded ning sama paragrahvi ja lõike 2 p 4 alusel ka tehingud mida alaealine võib ilma eestkostja nõusolekuta teha juhul kui kohus seda lubab.

Kohus on seisukohal, et võib lubada A Vl teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid rahaliste vahenditega, mille annab talle eestkostja. Eestkostja ülesannete ringi jääb lapse elu korraldamine, talle kasvamiseks ja arenguks vajalike tingimuste loomine.

Kohtunik: