2-09-3398/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-3398

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Määruse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

13. märts 2009. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-3398

Tsiviilasi

AS O. hagi I.A. vastu 17 365,87 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

-

hageja AS O.

-

hageja esindaja Gerli Tooming (postiaadress Jaama 76,

50605 Tartu);

-

kostja I.A.

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-3398 AS O. hagis I.A. vastu 17 365,87 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks.

Kinnitada poolte vahel 6. märtsil 2009. a sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1. Kompromissi kohaselt tasub kostja kogu võlgnevuse summas 17 365,87 krooni hagejale

alljärgnevatel tingimustel:

1.1. kohtutäituri poolt kostja I.A. arestitud Swedbanga arveldusarvelt kannab kohtutäitur Reet

Rosenthal võlgnevuse summas 5 000 krooni hageja arveldusarvele;

1.2. ülejäänud võlgnevuse summas 12 365,87 krooni tasub kostja hageja arveldusarvele

alljärgneva maksegraafiku alusel:

5 000 krooni 1. aprilliks 2009. a;

5 000 krooni 1. maiks 2009. a;

2 365,87 krooni 25. maiks 2009. a.

Maksekorraldusse tuleb selgituseks märkida: OÜ E. (pankrotis) võlgnevuse tasumine.

2. Käesoleva kompromissiga kinnitab hageja, et pärast punktis 1 nimetatud rahasummade täielikku

tasumist ning laekumist kostja ja kohtutäituri poolt, ei oma hageja rahalisi nõudeid kostja vastu, mis

on seotud käesoleva tsiviilasjaga nr 2-09-3398.

3. Juhul, kui kostja ületab punktis 1.2. nimetatud maksete tasumise tähtaegu, on hagejal õigus nõuda

kogu võlgnevuse tasumist koheselt. Võlgnevuse mittetasumisel kohustub kostja alluma kohesele

sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras.

4. Hageja ja kostja on leppinud kokku, et peale kompromissi kinnitamist kohtu poolt kannab

kohtutäitur kostja arestitud Swedbanga arveldusarvelt võlgnevuse summas 5 000 krooni hagejale ja

laekumist kontrollib hageja, misjärel esitab hageja taotluse hagi tagamise tühistamiseks. Nimetatud

kohtumääruse saamisel kohtu poolt esitab hageja taotlused Eesti Vabariigi krediidiasutustele

kostjale kuuluvate arestitud pangaarvete vabastamiseks.

5. Kostja kinnitab käesoleva kompromissi sõlmimisega, et tal puuduvad käesoleva tsiviilasjaga nr 2-

09-3398 seonduvad mistahes varalised või mittevaralised nõuded, s.h kahju hüvitamise nõuded,

hageja vastu.

Tagastada AS O. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas AS O. poolt 27. jaanuaril

2009. a

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr 10220034796011

SEB

Pangas

viitenumbriga 2900072699 hagi esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 2 000 krooni.

Tagastada AS O. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas AS O. poolt 27. jaanuaril

2009. a

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr 10220034799018

SEB

Pangas

viitenumbriga 3100057455 hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud tagatis summas 868,29

krooni.

Tagastada AS O. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas AS O. poolt 2. veebruaril

2009. a

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr 10220034796011

SEB

Pangas

viitenumbriga 2900072699 hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust pool, s.o 225

krooni.

Jätta Tartu Maakohtu 3. veebruari 2009. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu – I.A.

arvelduskontode arestimine Eesti krediidiasutustes kokku 17 365,87 krooni ulatuses hageja

kasuks – jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.

Jätta kostja menetluskulud kostja kanda ja hageja menetluskulud peale kohtu poolt

tagastamisele kuuluva riigilõivu ja tagatise mahaarvamist hageja kanda.

Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Riigilõivu

ja

tagatise

tagastamise

osas

saata

määrus

täitmiseks

Eesti

Kohtute

Raamatupidamiskeskusele (Lai 11/13, 51003 Tartu).

Edasikaebamise kord

Pooled on kokkuleppes välistanud määruskaebuse esitamise õiguse.

ASJAOLUD

Tartu Maakohtu menetluses on AS O. hagi I.A. vastu 17 365,87 krooni ja viiviste

väljamõistmiseks.

9. märtsil 2009. a esitasid pooled Tartu Maakohtule kompromissilepingu, paludes selle kinnitamist

ja menetluse lõpetamist antud tsiviilasjas selleks eraldi kohtuistungit pidamata. Pooled on teadlikud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 432 sätestatud tagajärgedest. Pooled paluvad tagastada

hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 2 000 krooni, ja pool hagi tagamise avalduse

esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 krooni, ning hagi tagamisel tasutud tagatis summas 868,29

krooni. Pooled on leppinud kokku kaebetähtaja lühendamises nullile kalendripäevale. Kostja

menetluskulud jäävad kostja kanda ja hageja menetluskulud peale kohtu poolt tagastamisele

kuuluva riigilõivu ja tagatise mahaarvamist hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

TsMS § 430 lõike 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

Kohus on seisukohal, et 6. märtsil 2009. a sõlmitud poolte kompromiss tuleb kinnitada, kuna see ei

ole vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromiss on

täidetav.

TsMS § 428 lõike 1 punkti 4 alusel lõpetab kohus asjas menetluse. Kui menetlus on lõpetatud, ei

saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama

hagieseme

üle.

Kui

menetlus

on

lõpetatud

kompromissiga,

on

lõpetamisel

samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432).

TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv

tasuti. Hageja on avaldanud kohtule, et ta soovib hagi esitamisel tasutud riigilõivust poole

tagastamist. Kohus leiab, et 27. jaanuaril 2009. a tasutud riigilõivust pool, s.o 2 000 krooni, tuleb

hagejale tagastada seoses kompromissi sõlmimisega.

Hageja on 2. veebruaril 2009. a tasunud kooskõlas Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2009. a määrusega

riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lõikele 21 viidates hagi tagamise avalduselt riigilõivu 450 krooni.

Seoses kompromissi kinnitamisega palub hageja tagastada TsMS § 150 lõike 2 punkti 1 alusel pool

hagi tagamise avalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 krooni. Hageja taotlus on

põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 225 krooni tuleb tagastada AS O. arveldusarvele

nr XXXXXXXXXX SEB Pangas.

27. jaanuaril 2009. a tasus hageja Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB

Pangas viitenumbriga 3100057455 tagatise summas 868,29 krooni. Hageja palub tagatise tagasi

anda TsMS § 195 lõike 1 alusel. TsMS § 195 lõige 1 esimene lause sätestab, et kui tagatise andmise

põhjus on ära langenud, tagastab tagatise määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise

andja avalduse alusel tagatise. Kohus leiab, et seoses kompromissi sõlmimisega on tagatise andmise

põhjus ära langenud. Kostja on kinnitanud kompromissi punktis 5, et tal puuduvad mistahes

varalised või mittevaralised nõuded, s.h kahju hüvitamise nõuded, hageja vastu. Seega puuduvad

hageja taotluse rahuldamist välistavad asjaolud, mistõttu kuulub hageja taotlus tagatise

tagastamiseks rahuldamisele. Tagatis 868,29 krooni tuleb Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusel

tagastada AS O. arveldusarvele nr XXXXXXXXXX SEB Pangas.

TsMS § 168 lõike 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud

ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist nähtuvalt on pooled leppinud kokku, et

kostja menetluskulud jäävad kostja kanda ja hageja menetluskulud peale kohtu poolt tagastamisele

kuuluva riigilõivu ja tagatise mahaarvamist hageja kanda.

Tartu

Maakohtu

3. veebruari

2009. a

kohtumäärusega

arestiti

hagi

tagamiseks

kostja

arvelduskontod Eesti Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes kokku 17 365,87 krooni ulatuses

hageja kasuks. TsMS § 445 lõige 2 sätestab, et kui kohus lõpetab menetluse kompromissi

sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava

abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, ei

taotle abinõu tühistamist. Kohus leiab, et kohaldatud hagi tagamise abinõu tuleb jätta jõusse kui

kohtulahendi täitmist tagav abinõu. Hagi tagamise määruse tühistamiseks on hageja lubanud esitada

kohtule vastava avalduse pärast kohtutäituri poolt hagi tagamisel arestitud summade ülekandmist

hagejale.

TsMS § 661 lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule

avaldanud, et soovivad lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega nullile kalendripäevale. Seega

on pooled sisuliselt välistanud määruskaebuse esitamise õiguse TsMS § 661 lõike 4 alusel, mistõttu

ei ole käesolev kohtumäärus edasikaevatav.

Kohtunik