2-08-7779/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-08-7779

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

11. märts 2009 Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-7779 Tsiviilasi OÜ Elker RMT hagi Toivo Kurmi vastu 20 472 krooni nõudes Tsiviilasja hind

10 236 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad hageja OÜ Elker RMT (RK 10152604, asukoht Ringtee 25 Tartu), esindajad juhatuse liige Peep Krünvald ja v.adv Rein Napa, Advokaadibüroo Rein Napa, Riia 4 51004 Tartu; kostja Toivo Kurm Kohtuistungi toimumise aeg

18. veebruar 2009 Protokollija kohtuistungisekretär Anneli Elagin RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OÜ Elker RMT hagi Toivo Kurmi vastu.

2. Välja mõista Toivo Kurmilt OÜ Elker RMT kasuks 20 472 (kakskümmend tuhat nelisada seitsekümmend kaks) krooni, millest põhinõue 10 236 krooni ja viivised 10 236 krooni.

3. Jätta OÜ Elker RMT menetluskulud Toivo Kurmi kanda. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3, 6). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 20. juunil 2006 töövõtuleping XXX -7-J/1, 2 Kerekonna kinnistu jagamiseks kaheks kinnistuks Kerekonna ja Tõudrõmäe. Lepingu järgi kohustus tellija tasuma teostatavate tööde eest 10 000 krooni. Peale kinnistu jagamise toimikute valmimist väljastati tellijale 21.09.2006 arve nr 60444 summas 10 236 krooni. Arve sisaldab kinnistu jagamist 10 000 krooni, paigaldatud piirimärke 5 tk 118 krooni ja väljavõtet kinnistusraamatust 118 krooni. Arve tasumise tähtaeg oli 01.10.2006. Sisuliselt on hageja tööd teostanud, kuid katastris töö registreerimine viibib tellija süül ja tema poolt tööde eest tasumata jätmise tõttu. Hageja on kostjale arve tasumise osas korduvalt helistanud ja saatnud kaks meeldetuletuskirja. Neil asjaoludel nõuab OÜ Elker RMT hagis Toivo Kurmi vastu töövõtulepingu alusel tasu 10 236 krooni ja viiviste 10 236 krooni väljamõistmist. Kostja vastuväited Kostja vastuväidete kohaselt on hageja ise jätnud lepingust tulenevad kohustused lõpuni täitmata. Katastrikandeks esitatud dokumentide kontroll-lehelt ja katastripidaja otsusest nähtuvalt tuvastati, et katastripidajale registreerimiseks esitatud dokumendid olid esitatud puudustega, s.o puudu olid mitmed puudutatud isikute nõusolekud. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

20. juuni 2006 töövõtulepinguga (tl 33) on tõendatud, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt kohustus hageja kostjale teostama Võru maakonnas XXX vallas Kääraku külas Kerekonna maa-ala jagamiseks kaheks katastriüksuse moodustamiseks vajalikud toimingud; koostama katastriüksuse moodustamise toimiku ja esitama selle maa asukohajärgsele kohalikule omavalitsusele korralduse tegemiseks ja peale kohaliku omavalitsuse poolt korralduse tegemist ja tellija poolt 100% ulatuses teostatud tööde eest tasumist esitama töö maakatastrile. Vastavalt p-le

2.3 kohustus kostja tasuma tööde teostamise eest seitsme kalendripäeva jooksul peale valminud katastriüksuse piiriprotokolli allkirjastamist esitatud arve alusel 10 000 krooni (koos käibemaksuga). Hageja on esitanud kostjale tasumiseks 21.09.2006 arve nr 60444 kogusummas

10 236 krooni. Teostatud tööde maksumusele on lisandunud 5 piirimärgi ja kinnistusraamatu väljavõtte tasu. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, siis võib võlausaldaja kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid kas eraldi või koos. Antud juhul nõuab hageja tasu maksmise kohustuse täitmist (VÕS § 108 lg 1) ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist (VÕS § 113 lg 1).

5. septembri 2006 Kerekonna piiriprotokolli allkirjastamisega (tl 37) ja 21. septembri 2006 arvega (tl 34) loeb kohus pooltevahelise lepingu punkt 2.3 alusel kostja tasumise kohustuse hageja poolt teostatud tööde eest tekkinuks. Kostja vastuväited, et lepingut ei saa arvestada ja see kuulub lõpetamisele, sest sellel näidatud kostja isikukood on vale ning hageja on ise oma kohustusi rikkunud, ei ole põhjendatud. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et maaomaniku Rein Uibo volitusel sõlmis hagejaga lepingu tema. Lepingu p 1.3 kohaselt kohustus hageja esitama töö maakatastrile peale kohaliku omavalitsuse poolt korralduse tegemist ja tellija poolt 100% ulatuses teostatud tööde eest tasumist.

Seega nägi pooltevaheline leping ette hageja poolt töö esitamise maakatastrile pärast kostja poolt töö eest tasumist. XXX Vallavalitsuse 11.01.2007 korraldusega (tl 38) on tõendatud kohaliku omavalitsuse poolt korralduse tegemine. Hageja on kinnitanud, et katastripidaja 19. jaanuari 2007 otsuses viidatud puudused dokumentide registreerimiseks maakatastris on kõrvaldatud. Nimetatud asjaolu ei oma ka käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt tähtsust, sest kohus on eespool tuvastanud teostatud tööde eest kostja tasumise kohustuse olemasolu.

Kui ka pärast lepingu täitmist ilmneb, et hageja poolt teostatud töö on puudustega, on kostjal omakorda õigus rakendada õiguskaitsevahendeid. Kostja poolt lepingu lõpetamiseks ei näe kohus alust. Ilmselt peab kostja lepingu lõpetamise all silmas lepingust taganemist. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Kohus käesolevas lepingu täitmise staadiumis hageja poolt lepingu olulist rikkumist tuvastanud ei ole. Küll aga on lepingut rikkunud kostja, jättes hagejale töövõtulepinguga kokkulepitud tasu lepingu alusel teostatud tööde eest tasumata.

Eeltoodud alusel tuleb kostjalt hageja kasuks 10 236 krooni välja mõista. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Töövõtulepingu p 2.3 kohaselt on viivise määraks 0,5% kalendripäevas tasumisega viivitatud summast.

Hageja nõuab kostjalt kokku viivise 10 236 krooni väljamõistmist. Kohus leiab, et ka viivis 10 236 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole esitanud ega põhjendanud viivise vähendamise asjaolusid. Antud asjas on kostja viivitanud tööde eest tasumisega 2,5 aastat ja nõutav viivis ei ületa tasumata põhikohustuse suurust, millist viivise suurust ei ole kohtupraktikas peetud ülemäära kõrgeks.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab poolte menetluskulud kostja kanda.

Kohtunik