2-08-22674/8 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-08-22674 Otsuse kuupäev 12.märts 2009 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind TO (isikukood xxx, xxx) hagi A O (isikukood xxx, xxx) vastu elatusraha nõudes

54 000 krooni

Asja läbivaatamise kuupäev 25.veebruar 2009 Istungil osalenud isikud hageja TO ja kostja A O

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt. Välja mõista A O tütre A O (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 200 EEK (kaks tuhat kakssada krooni) alates 05.juunist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni TO kasuks.

Välja mõista A O tütre M O (isikukood xxx) ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 2 200 EEK (kaks tuhat kakssada krooni) alates 05.juunist 2008 kuni lapse täisealiseks saamiseni TO kasuks.

Välja mõista A O TO kasuks, tütarde A O ja M O ülalpidamiseks elatis tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest 37 200 EEK (kolmkümmend seitse tuhat kakssada krooni). Võlg tasuda kostjal hiljemalt 01.septembriks 2009.

Menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue.

Poolte abielu oli sõlmitud xxxja lahutatud xxx. Abielust sündisid xxxkaksikud A O ja M O. Alates 2007 ei täida kostja oma laste ülalpidamiskohustusi. Hageja üksi tegeleb laste kasvatuse ja ülalpidamisega. Tüdrukud elavad koos hagejaga aadressil xxx. Antud aadressil kahetoalises korteris elab kuus inimest. Kuna antud korteris ei ole võimalik elada kuuel inimesel ja hageja ei ole korteri omanik, on ta sunnitud üürima alates 01.10.2008 korterit üürilepingu alusel, mis toob kaasa eluasemekulude suurendamise. Hageja töötab OÜ I disainerina ning tema põhipalk on 13 000 krooni. Laste ülalpidamiseks ühes kuus kulub hagejal umbes 12 000 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista kummagi lapse ülalpidamiseks 3 000 krooni kuus alates 1. juunist 2008. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise võlgnevus alates 01.juunist 2007 kuni 01.juuni 2008 summas 40 200 krooni. Asja arutamisel hageja arvestab kostja poolt makstud summasid ning palub elatise võlana välja mõista 37 200 krooni.

Kostja arvamus. Kostja nõustub elatise välja mõistmisega, kuid ei nõustu elatise suurusega. Kostja väite kohaselt ei ole hagi nõue tõendatud ning kulutused laste ülalpidamiseks on ülemäära suured. Kostja jäi Eestis tööst ilma ning tal õnnestus leida tööd Venemaal. Tema töötasu Venemaal on

15 000 rubla, millest pärast eluase-, transpordikulu ning toiduks vajamineva kulu maha arvestamist jääb kostjale alles 2 000 rubla, so 860 Eesti krooni. Kõige parema tahtmise juures ei ole kostjal võimalik maksta elatist 5 000 krooni kuus. Kostjal on käesoleval ajal võimalik maksta elatist kummalegi lapsele 2 200 krooni kuus. Kostja palub ajatada elatisvõla maksmine kuni 01. septembrini 2009.

Kohtu järeldused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud materjale, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ning sama seaduse § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Perekonnaseaduse § 61 lg. 2 kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest.

Asja arutamisel selgus, et kostja on jätnud laste ülalpidamise kohustused alates 2007 täitmata. Kostja enda seletuse kohaselt jäi ta töötuks ning leidis tööd alles 2008 novembris Venemaal, Sankt- Peterburis. Kostja väite kohaselt ei ole tal Venemaal alalist töökohta, sest puudub elamisluba, mille vormistamine on hetkel pooleli. Kostja ütluse järgi on tema sissetulek käesoleval ajal umbes 15 000 rubla mis on Eesti Panga kursi järgi võrdne 5 264 krooniga. Kostjale kuulub ¼ mõttelist osa Harjumaal asuvast kinnistust. Nimetatud kinnistul asub ridaelamu, mis ei ole lõplikult valmis ehitatud. Kostja väite kohaselt on elamu müügis, kuid käesoleva ajani ei ole õnnestunud seda võõrandada. Nimetatud kinnistust kuulub ½ mõttelist osa hagejale.

Lähtuvalt kohtule esitatud tõenditest ning poolte endi poolt esitatud faktilistest asjaoludest, ei ole poolte varaline seis hetkel võrdne. Hageja varanduslik seis on kostjast poole võrra parem. Kohus nõustub ka kostja arvamusega, et hageja poolt esitatud laste kulutused on mõnevõrra suured ning seda koolitarvetele ja ekskurssioonidele kummalegi lapsele 750 krooni kuus ja hügieervetele ja ravimitele kokku 700 krooni ühe lapse kohta. A O kulutused hambaarstile on tõendatud osaliselt Kaarli Hambapolikliiniku arvega. Lapse hammaste korrastamiseks on paigaldatud metallbreketid, milleks kulus 4 580 krooni. Järgnevalt kulub breketite hooldamisele 600-700 krooni kuus. Seega kulub A O ühes kuus umbes 1 000 krooni hambaarsti teenusele (4580 : 12 + 700). M O hambaraviteenuste kuluks on hageja seletuse kohaselt 100 kuni 160 krooni kuus. Eelnevast tulenevalt loeb kohus ülemäära suureks ka kahele lapsele kuluva hambaarsti teenuse

1 700 krooni. Lähtuvalt kostja varanduslikust seisust, loeb kohus põhjendatuks elatise suuruseks käesoleval ajal

2 200 krooni kuus lapse kohta. Nimetatud summa on 25 krooni suurem kui PKS § 61 lg 4 ettenähtud elatise miinimum ning kui arvestada asjaolu, et hagejal on kostjast parem varanduslik seis, siis võimaldab väljamõistetav summa antud hetkel rahuldada 12 aastaste laste minimaalsed vajadused tagamaks neile täisväärtusliku arengu. Kostja varalise seisu paranemisel on hagejal võimalik esitada elatise suurendamise nõue, kui kostja keeldub vabatahtlikult suuremas summas elatise maksmisest.

Perekonnaseaduse § 70 lg 1 sätestab, et kui isik ei täida ülalpidamiskohustust, mõistab kohus elatise välja alates hagi esitamisest ning sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes näidatud asjaolud. Kostja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitanud 05.juunil 2008, millest tulenevalt kuulub elatis välja mõistmisele alates 05.juunist 2008. Kuna kostja on 2008 aastal hagejale elatist maksnud ainult 3 000 krooni, siis on hageja õigustatud nõudma elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi kohtule esitamist. Kohtuistungil nõustus hageja kostja poolt makstud elatise 3 000 krooni mahaarvamisega võlast (40 200 -3 000 = 37 200) ja kostja taotlusega võla tasumise ajatamisega.

TsMS § 164 lg 1 järgi kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Koidula Laurisaar kohtunik