2-08-70788/17 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(5)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number 2-08-70788 Otsuse tegemise aeg ja koht 12.märts 2009. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi J.B. hagi P.D.´i vastu elatise nõudes. Kohtuistungi toimumise aeg 25. veebruar 2009. a Hageja: J.B. (IK xxx)

Menetlusosalised Kostja: P.D. (IK xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista P.D.´ilt elatis J.B. kasuks poja S.D.´i (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 01.02.2008 kuni 27.10.2008.a igakuise elatusrahana 2500 (kaks tuhat viissada) krooni.

3. Välja mõista P.D.´ilt elatis J.B. kasuks poja S.D.´i (sünd. xxx.a) ülalpidamiseks alates 28.10.2008 kuni S.D.´i täisealiseks saamiseni, s.o. kuni xxx igakuise elatusrahana 3 000 (kolm tuhat) krooni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

4. Kohtuotsus elatise väljamõistmise osas kuulub viivitamatult täitmisele.

5. Kohtuotsuse täitmisel arvestada P.D.´i poolt 2008.aastal J.B.´le elatisena makstud 11 800 (üksteist tuhat kaheksasada) krooni ning P.D.´i poolt Viru Maakohtu 20.jaanuari 2009.a hagi tagamise määruse alusel J.B.´le elatisena makstud summasid.

6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBE KORD

Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

2(5) Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on J.B. hagi P.D.´i vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt elasid pooled vabaabielulistes suhetes kuni jaanuarini 2008.a Pooltel on 15.06.2007 sündinud poeg S.D.. Peale suhete katkemist jäi laps poolte kokkuleppel elama hageja juurde. Kostja lubas elatisena lapsele tasuda igakuiselt 2500 krooni, kuid oma lubadusest ta kinni ei pidanud. Kostja kannab rahasummasid üle ebaregulaarselt ja väiksemas summas, kui nägi ette poolte omavaheline suuline kokkulepe. 9 kuuga on kostja maksnud elatist summas 11 200 krooni, mis moodustab kuus keskmiselt 1244 krooni. Lapse vajadused kuus moodustavad umbes 5210 krooni. Hageja viibib lapsehoolduspuhkusel. Tema sissetulek koosneb vanemahüvitisest 2690 krooni ja peretoetusest 300 krooni. Kostja töötab Aidu karjääris, tema töötasu on umbes 14 000 krooni. Kuna kostja materiaalne olukord on viis korda parem, kui hagejal, siis leiab hageja, et kostja peab kandma poja ülalpidamiskulusid suuremas ulatuses kui hageja.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise poja ülalpidamiseks alates 01.02.2008 kuni hagi esitamiseni igakuise elatusrahana 2 500 krooni ning alates hagi kohtusse esitamisest igakuise elatusrahana 3000 krooni.

KOSTJA VASTUS

Oma vastuses kostja selgitas, et ta on maksnud hagejale kokkulepitud elatist sularahas. Alates juulist 2008 on hageja võtnud kostja isikliku konto pealt kokku 9000 krooni. Kostja teadmatuse tõttu tekkisid võlgnevused Hansapangale tema laenusumma väljamaksmisel. Kui pooled hakkasid vabaabielu elama, ostsid nad korteri aadressil xxx ja panid selle hageja isa G.B.´i nimele. Korter maksis 270 000 krooni. Kostja tasus esimese broneerimisrasu 30000 krooni sularahas, samuti aitas kostja ema umbes 60 000 krooni ulatuses korteris remonti teha. Samuti kandis kostja hageja isa kontole üle korterilaenu summa. Peale suhete katkemist jättis kostja kõik (mööbel, olmetehnika, kodutarbed) hagejale. Hageja kasutuses on rendiauto. Septembrist 2008 on kostja vabaabielus J. L., kellel on väike laps. Elukaaslane ei tööta. Kostja on nõus maksma hagejale elatist, kuid palub samas arvesse võtta tema tegelikku sissetulekut ja väljaminekuid.

HAGI TAGAMINE

Hageja esitas 19.01.2009 taotluse hagi tagamiseks. Viru Maakohtu 20.01.2009 määrusega oli J.B. hagi tagamise taotlus rahuldatud ja reguleeritud menetluse ajaks lapse ülalpidamiskohustuse täitmine alljärgnevalt: kohustada kostjat P.D.´it tasuma hagejale J.B.´le menetluse ajal elatusrahana alaealise poja S.D.´i ülalpidamiseks 2 175 krooni alates 20.01.2009 kuni menetluse lõppemiseni.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil 25. veebruaril 2009.a jäi hageja elatise nõude juurde. Hageja selgitas, et kostja ei ole talle elatist sularahas maksnud. Pangaarvele kantud summasid võib kohus makstud elatusrahana arvesse võtta. Korteris elasid nad kolmekesi: hageja, kostja ja laps. Kostja maksis esimese sissemakse. Korter on hageja isa nimel.

Kostja selgitas, et tema maksis kuni suveni hagejale elatist sularahas. Nüüd elab ta koos teise inimesega, kellel on ka tütar. Ta maksis hagejale 2500 krooni ja on ka edaspidi nõus sellist summat maksma. Hageja poolt märgitud lapse vajadusi ta ümber ei lükka.

3(5)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Kohus on tuvastanud, et pooltel on 15.06.2007 sündinud poeg S.D. Laps on hageja ülalpidamisel.

Perekonnaseaduse (PKS) § 48 ja 50 lg 1 järgi on vanematel õigus ja kohustus lapse eest hoolitseda ning vanemate õigused ja kohustused lapse suhtes on võrdsed.

PKS § 61 lg 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema /---/ nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema /---/ kasuks. PKS § 61 lg 2 sätestab, et elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Hageja palub kostjalt välja mõista elatise tagasiulatuvalt alates 01.02.2008 kuni hagi esitamiseni 2 500 krooni ja alates hagi esitamisest 3 000 krooni kuus.

PKS § 61 lg 4 sätestab, et igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Lähtuvalt alates 2008.aastast kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast (4 350 krooni) ei või väljamõistetav elatis ühele lapsele olla väiksem kui 2 175 krooni.

Hageja poolt esitatud lapsele igakuuliste tehtavate kulude arvestuse (tl 1-2) kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks ühes kuus keskmiselt 5210 krooni, sh kulutused toidule 1460 krooni, kommunaalkulud 700 krooni, lasteaed 600 krooni, riided jalatsid 380 krooni, vitamiinid ja ravimid 150 krooni, pampersid 780 krooni, puuviljad 240 krooni, mänguasjad 300 krooni, muu 150 krooni. Seega jääks ühele vanemale lapsele tehtavate kulutuste suuruseks 2 605 krooni kuus. Kostja on lapsele tehtavate kulutuste suurusega nõustunud.

Virumaa Pensioniameti tõendi (tl 7) kohaselt on saab J.B. peretoetust 300 krooni kuus ning talle on määratud vanemahüvitist alates 01.1.2.2007 kuni 14.12.2008 2690 krooni kuus.

Eesti Põlevkivi AS tõendi (tl 26) kohaselt oli kostja keskmine töötasu ajavahemikus mai kuni oktoober 2008.a kokku 90 497 krooni, seega kuus keskmiselt 15082,80 rooni.

Kostja väitis, et ta on hagejale igakuiselt tasunud 2500 krooni ning ka edaspidi nõus elatisena nimetatud summat tasuma. Kostja poolt esitatud Hansapanga väljavõttest (tl 17 – 21) nähtub, et kostja on maksnud elatist 08.02.2008 – 2 200 krooni, 22.06.2008 – 600 krooni, 08.07.2008 – 3 000 krooni 08.09.2008 – 3 000 krooni ja 08.10.2008 - 3000 krooni, kokku 11800 krooni, see on ühes kuus keskmiselt 1311,10 krooni (11800 : 9 kuud). Kuigi kostja väitis, et ta on hagejale elatist tasunud ka sularahas, ei ole nimetatud asjaolu kohtuistungil tõendamist leidnud. Tõenditest nähtub, et kostja on ilmselgelt ülalpidamiskohustust täitnud ebapiisavalt. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-108-07 leidnud, et nii PKS § 61 lg1 kui PKS § 70 lg 2 järgi on elatise nõude rahuldamise eelduseks kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitamata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt Samuti on ülalpidamiskohustuse rikkumisega tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebaregulaarselt ja vanemad ei ole kokku leppinud, et lapsele antaksegi ülalpidamist niimoodi.

Kostja poolt viidatud asjaolu, et tal puudub võimalus lapsega suhelda, ei anna alus jätta temalt elatist välja mõistmata. Kohus selgitab, et PKS §-i 52 lg 1 kohaselt lapsest lahus elaval vanemal on õigus lapsega suhelda. Vanem, kelle juures laps on, ei või takistada teist vanemat lapsega suhtlemast. PKS § 52 lg 2 kohaselt, kui vanemad ei ole kokku leppinud, mil viisil lahus elav

4(5) vanem võtab osa lapse kasvatamisest ja temaga suhtlemisest, lahendab vaidluse eestkosteasutus või kohus.

Kostja ülalpidamisvõime on tunduvalt suurem kui hagejal, samuti ei ole tema ülalpidamisel teisi alaealisi lapsi. PKS ei sätesta võõraslaste ning ka elukaaslase ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et tulenevalt kostja paremast materiaalsest olukorrast, peab kostja tasuma suurema osa lapse vajadustest, kui hageja. Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu- riietuse, -õppetarvete ja korteri hoolduskuludest lapse osas. Vajalikeks kuludeks on kõik kulud seoses lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega. Lapse elukoht hageja juures tähendab seda, et hageja peab lapse elu igapäevaselt korraldama ning omama selleks ka hädavajalikke rahalisi vahendeid. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Samuti tuleb arvestada ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel PKS § 61 järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu.

Kostja poolt esitatud Swedbank´i tõendi (tl. 27) jätab kohus tähelepanuta, sest laenulepingutega võtab isik endale varalise kohustuse, kaasneb sellega samaväärne varaline õigus. Seega laenulepingu sõlmimisel isiku varalises seisus kokkuvõttes muutust ei toimu. Perekonnaseaduse mõttest tulenevalt tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse huvidest. Kostjal on kohustus oma last ülal pidada ning laenulepingu sõlmimine ei vabasta teda (ka osaliselt) sellest kohustusest.

PKS § 72 lg 1 kohaselt elatis ei kuulu tasaarveldamisele võlgniku vastuhagi katteks. Seega puudub kohtul alus kostja poolt viidatud asjaolusid, et kostja on jätnud hagejale kogu koduse vara, samuti tasunud hageja isale kuuluva korteri broneerimistasu ja teinud korteris remonti, arvese võtta. Juhul, kui kostjalt on varalisi või rahalisi nõudeid hageja või tema isa vastu, on tal õigus nimetatud isikute vastu esitada kohtusse vastavasisuline hagiavaldus.

PKS § 70 lg 2 sätestab, et kohus võib hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülapidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse § 61 6.lõikes nimetatud asjaolusid.

Arvestades poolte majanduslikku olukorda ning lapse vajadusi leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb elatis välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.02.2008 kuni 27.10.2008 igakuise elatusrahana 2500 krooni ning alates 28.10.2007.a igakuise elatusrahana 3000 krooni.

Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvesse võtta kostja poolt 2008.aastal hagejale elatisena makstud 11800 krooni ning kostja poolt hagi tagamise käigus hagejale elatisena tasutud summasid.

Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagiavalduse.

Menetluskulud

Riigilõivu seaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest.

Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda.

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad asjas kantud poolte menetluskulud nende endi kanda.

5(5)

Helgi Vinni Kohtunik: