2-07-38597/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-07-38597

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. märts 2009. a Tartu

Tsiviilasja number

2-07-38597

Tsiviilasi

AS EMT

hagi

Ardo

Jänes

vastu

4 908,97

krooni

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2 734,80 krooni

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

- hageja AS EMT (registrikood 10096159; asukoht Valge 16,

19095 Tallinn);

- hageja esindaja Tarvo Ilves (Julianus Inkasso OÜ; asukoht

Jõe 3, 10151 Tallinn);

- kostja Ardo Jänes

- kostja esindaja Eha Jänes

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 21. juuli 2008. a kohtumäärus (maksekäsk), mille alusel

nõuti Ardo Jänes’elt sisse põhivõlgnevus 2 734,80 krooni.

2. Rahuldada AS EMT hagi Ardo Jänes’e vastu 4 908,97 krooni väljamõistmiseks.

3. Välja mõista Ardo Jänes’elt AS EMT kasuks põhivõlg 2 734,80 krooni ja viivis

2 174,17 krooni perioodi eest 1. jaanuar 2006. a kuni 4. oktoober 2008. a.

4. Lugeda põhinõude 2 734,80 krooni ulatuses kohustus täidetuks.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud Ardo Jänes’e kanda.

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul,

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

AS EMT esitas 20.09.2007. a Tartu Maakohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse, paludes

Ardo Jänes’elt välja mõista 7 158,97 krooni (põhivõlg 2 734,80 krooni, viivis 2 174,17 krooni ja

menetluskulud 2 250 krooni).

20.11.2007. a kohtumäärusega tehti võlgnikule makseettepanek.

04.07.2008. a esitas Ardo Jänes vastuväite maksekäsu kiirmenetluses, tunnustades nõuet summas

2 734,80 krooni.

21.07.2008. a määrusega (maksekäsk) nõuti Ardo Jänes’elt sisse AS EMT kasuks põhivõlg

summas 2 734,80 krooni ja jäeti rahuldamata AS EMT viivise ja menetluskulude nõue. Samal

kuupäeval lõpetas kohus maksekäsu kiirmenetluse kõrvalnõude ja menetluskulude summas

4 424,17 krooni maksmise nõudes ja määras jätkata asja menetlemist hagimenetluses.

04.10.2008. a tasus Ardo Jänes 2 734,80 krooni.

HAGEJA NÕUE HAGIAVALDUSES (tl 27-28)

10.11.2008. a esitas AS EMT (hageja) Tartu Maakohtusse hagi Ardo Jänes’e (kostja) vastu

viivise 2 174,17 krooni nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 13.08.2004. a liitumislepingu, mille alusel hageja

kohustus pakkuma kostjale mobiilsideteenust ning kostja kohustus osutatud teenuse eest

õigeaegselt tasuma vastavalt igakuiselt esitatud arvel näidatud maksetähtajaks. Kostja nimetatud

kohustust ei täitnud. Hagi esitamise ajaks on kostjal tasumata viivised summas 2 174,17 krooni ja

menetluskulud summas 2 250 krooni. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks

on EMT teenuste kasutamise üldtingimused, mille punkt 5.13 näeb ette hageja õiguse nõuda

kostjalt viivist arvete tasumisega hilinemise eest 0,15 % päevas tasumata summalt iga tasumisega

viivitatud päeva eest. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja vähendatud viivis summas

2 174,17 krooni perioodi eest 20.01.2006. a kuni 06.11.2008. a. Samuti palub hageja mõista

kostjalt välja hageja menetluskulud.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE (tl 52)

Kostja ei nõustu viivist tasuma. Kostja asus Soome elama 2005. aastal. Enne seda likvideeris

kostja kõik teadaolevad võlgnevused. Lisaks tegi kostja emale volikirja, millega ema sai tema

asju ajada. Kõigile dokumentidele sai antud ema elukoht. Kuna emale midagi ei saadetud, ei

teadnud kostja tema vastu esitatud nõuetest kuni kohtumääruse saamiseni. Viimasele esitati

koheselt vastuväide. Kostja leiab, et tema ei ole milleski süüdi. Olles tasunud põhinõude 2 734,80

krooni, palub kostja kustutada viivise nõue summas 2 174,17 krooni.

HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUVÄIDETELE (tl 57-58)

Kostja nõustus liitumislepingu allkirjastamisel EMT teenuste kasutamise üldtingimustega, mille

punkti 3.2.5 kohaselt on kostja kohustatud esimesel võimalusel informeerima hagejat oma nime,

aadressi, kontakttelefoni või teiste rekvisiitide muutumisest koos uute andmete esitamisega.

Arved loetakse kättesaaduks, kui need on saadetud kostja näidatud aadressile (punkt 3.4).

Hagejale muudatustest teatatud ei ole, mistõttu edastas hageja arved liitumislepingus näidatud

aadressile Kalda tee 4-34 Tartu. Tasumata arved on väljastatud 30.11.2005. a ja 30.12.2005. a.

Võlanõue on esitatud 30.01.2006. a. Kuna üldtingimuste punkti 4.1.13 kohaselt võib hageja

nõuda kostjalt võlgnevuse sissenõudmisega kaasnenud kulude hüvitamist, jääb hageja oma nõude

juurde ja palub kostjalt välja mõista nii viivise summas 2 174,17 krooni kui menetluskulud

summas 2 250 krooni.

KOSTJA VASTUS HAGEJA VASTUSELE (tl 60)

Kostja müüs Kaunase pst 14-30 Tartu korteri 29.09.2006. a ja asus päriselt Soome elama. Enne

seda maksis kostja kõik talle teadaolevad maksud ja arved. Uue korteriomanikuga jäi kokkulepe,

et kostjale saabuvad kirjad ja teated saadetakse edasi Eha Jänes’ele või teatatakse telefoni teel.

Kuna ühtegi teadet ei saadud ja telefonikõnet ei tehtud, ei teadnud kostja AS EMT võlast midagi,

olles kohtuasjast väga üllatunud. Põhinõue on käesolevaks ajaks tasutud. Kostja ei leia alust

viivise nõude ja kohtukulude edaspidiseks menetlemiseks, paludes kohtul selles osas menetlus

lõpetada. Kui hageja nõue peaks olema aegunud, palub kostja aegumise kohaldamist.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 489 lõike 2 kohaselt kui võlgnik on vastuväites

tunnustanud makseettepanekut osaliselt, teeb kohus maksekäsu tunnustatud osas. Kui asi

lahendatakse hiljem hagimenetluses, vaatab kohus asja läbi ka sissenõutud osas ja tühistab selles

ulatuses hiljem maksekäsu määruse. Seega teeb kohus otsuse kogu nõudesumma, s.o 4 908,97

krooni kohta. Kohtuotsuse tegemisel arvestab kohus, et kostja poolt on hagejale tasutud põhivõlg

2 734,80 krooni.

2. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 13.08.2004. a liitumislepingu (tl 32-33)

mobiilsideteenuse osutamiseks kostjale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lõike 2 kohaselt leping on

lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

3. Hageja on esitanud kohtule liitumislepingu rikkumisest tulenevad nõuded. Kohustuse

rikkumine on VÕS §-s 100 määratletud kui võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktid 1 ja 6

sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Sama paragrahvi lõike 2 esimese

lause järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest

või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või

lepingust ei tulene teisiti.

4. VÕS § 108 lõike 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. Poolte vahel sõlmitud liitumislepingu alusel oli kostjal raha maksmise

kohustus. Nii nähtub EMT teenuste kasutamise üldtingimuste (tl 40-44), mis on liitumislepingu

lahutamatuks osaks, punktist 3.2.2, et klient on kohustatud tasuma õigeaegselt teenuste arveid

vastavalt üldtingimustes fikseeritud arvelduste korrale. Arvelduste korrast nähtub, et kliendile

esitatakse arve, mille maksetähtaeg on 14 kalendripäeva, kui arvel ei ole märgitud pikemat

maksetähtaega

(üldtingimuste

punt 5.4).

Kostjale

on

30.11.2005. a

esitatud

arve

nr B05110737407 (tl 35) maksetähtajaga 20.12.2005. a ja 31.12.2005. a arve nr B05121021604

(tl 36) maksetähtajaga 20.01.2006. a. Arved on väljastatud Kaunase pst 14-30 Tartu aadressil.

Üldtingimuste punkti 3.2.5 kohaselt oli kostjal kohustus informeerida hagejat oma aadressi

(lepingus Kalda tee 4-34 Tartu) muutumisest koos uute andmete esitamisega (arvel Kaunase

pst 14-30 Tartu). Andmete muutumisest teatamise korral teeb hageja üldtingimuste punkti 3.3

järgi muudatused EMT andmebaasis. Eeltoodust saab järeldada, et kostja on teavitanud hagejat

oma aadressi muutusest. Kostja väitel (tl 11 pöördel ja tl 60) müüdi Kaunase pst 14-30 Tartu

korter alles 29.09.2006. a, seega üle poole aasta hiljem kostjale arvete saatmisest. Üldtingimuste

punkti 3.4 kohaselt tuleb lugeda Kaunase pst 14-30 Tartu aadressil 30.11.2005. a ja 31.12.2005. a

saadetud arved kostja poolt kättesaaduks. Kostjale saadetud arvete alusel oli kostjal 3 032,30

krooni (2 569 + 463,30) maksmise kohustus. Kostjale 30.01.2006. a saadetud võlanõude (tl 34)

järgi palutakse kostjal 30.11.2005. a ja 31.12.2005. a arvete alusel tasuda võlg summas 2 734,78

krooni (2 271,48 + 463,30), milline on hageja põhinõue ka käesolevas menetluses, hiljemalt

13.02.2006. a. Kostja jättis arved tähtaegselt tasumata. Üldjuhul ei ole rahalise kohustuse

rikkumine vabandatav. Võlgnevuse suurust vaidlustatud ei ole, mistõttu kuulub kostjalt

väljamõistmisele 2 734,80 krooni põhivõlgnevuse katteks. Kuna kostja tunnustas maksekäsu

kiirmenetluses (tl 11 pöördel) hageja nõuet põhivõlgnevuse osas ja tasus 04.10.2008. a 2 734,80

krooni (tl 54), loeb kohus põhinõude ulatuses kostja kohustuse täidetuks.

5. 30.01.2006. a koostatud arvega nr V06011383218 (tl 37) on hageja nõudnud kostjalt viivise

maksmist perioodi eest 01.01.2006. a kuni 30.01.2006. a summas 134,35 krooni. Nimetatud

summa nähtub ka võlanõudelt (tl 34). Hagiavalduses nõuab hageja kostjalt viivist summas

2 174,17 krooni. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud üldtingimuste punktis 5.13 kokkulepitud

viivise määrast 0,15 % kalendripäevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva

eest ja perioodist 20.01.2006. a kuni 06.11.2008. a. ning võtnud aluseks võlgnetava summa.

Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu on hageja vähendanud viivise nõuet 2 174,17

kroonini. Kostja ei ole nõustunud hagejale viivist maksma.

VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on leppinud

kokku viivise määras 0,15 % kalendripäevas tasumata summalt iga tasumisega viivitatud

kalendripäeva eest. Viivis kui selline väljendab minimaalset eeldatavat kahju hüvitamise nõuet,

mida võib raha maksmisega viivitamise korral alati nõuda, sõltumata tegelikust kahjust. Kuna

viivise maksmise kohustuse üldised eeldused on täidetud, kostja ei ole vaielnud vastu viivise

arvestusele ja hageja on ise viivist vähendanud, on põhjendatud mõista välja 2 174,17 krooni

suurune viivis. Arvelt nr V06011383218 (tl 37) nähtub, et hageja on arvestanud viivist alates

01.01.2006. a, mitte kohustuse sissenõutavaks muutumisest (30.11.2005. a arve muutus

sissenõutavaks 21.12.2005. a ja 31.12.2005. a arve muutus sissenõutavaks 21.01.2006. a), ja kuna

viivist saab arvestada kuni kohase täitmiseni (04.10.2008. a tasus kostja põhivõla), mitte hagi

esitamiseni (06.11.2008. a), siis mõistab kohus kostjalt välja viivise perioodi eest 01.01.2006. a

kuni 04.10.2008. a.

6. Kostja on palunud kohaldada aegumist juhul, kui hageja nõue on aegunud. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 143 kohaselt kohus võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud

isiku taotlusel. Vastavalt TsÜS § 142 lõikele 1 nõudeõigus aegub seaduses sätestatud tähtaja

(aegumistähtaeg) jooksul. Liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste kasutamisest

tulenev tasunõue on tehingust tulenev nõue, mille aegumistähtaeg TsÜS § 146 lõike 1 kohaselt

on kolm aastat. Kohus on seisukohal, et aegumise algusele tuleb nimetatud nõude korral

kohaldada TsÜS § 147 lõiget 1 ja lõike 3 teist lauset. TsÜS § 147 lõike 1 esimese lause kohaselt

algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

TsÜS § 147 lõike 3 (mis reguleerib eelkõige kokkulepitud lepingulise tasu maksmise nõude

aegumist) teise lause kohaselt, kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude

aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. Toimiku

materjalide kohaselt (tl 35-36) esitati kostjale arveid 30.11.2005. a ja 31.12.2005. a. Viimase arve

tasumise tähtaeg oli 20.01.2006. a. Seega algas liitumislepingus kokku lepitud mobiilsideteenuste

kasutamisest tuleneva tasunõude aegumistähtaeg TsÜS § 147 lõike 3 teise lause alusel

2006. aasta lõppemisest. Kuna nõude aegumistähtaja alguseks peab TsÜS § 147 lõike 3 teise

lause kohaselt kalendriaasta olema lõppenud, algas hageja liitumislepingust tuleneva

mobiilsideteenuste kasutamise eest makstava tasu nõude aegumine 01.01.2007. a kell 00.00.

Aegumistähtaeg lõppeb TsÜS § 146 lõiget 1 arvestades 31.12.2009. a kell 24.00.

Lisaks on pooled eelnevalt viidatud EMT teenuste kasutamise üldtingimuste kohaselt

(punktis 5.13) kokku leppinud ka viivises (0,15 % kalendripäevas maksetähtpäevaks tasumata

summalt). Viivise korral on praegusel juhul tegemist korduvate kohustustega, sest kostjal tekib

kohustus tasuda viivist iga viivitatud kalendripäeva eest. Seega tuleb kohaldada TsÜS § 154 ja

viivise nõude aegumistähtaeg algab samuti 01.01.2007. a kell 00.00 ning lõpeb TsÜS § 146

lõike 1 järgi 31.12.2009. a kell 24.00.

Seega on hageja esitanud oma nõuded kohtule tähtaegselt, mistõttu ei ole kostjal õigust keelduda

oma kohustuste täitmisest.

7. Eeltoodud põhjenduste alusel leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Kohus tühistab Tartu Maakohtu 21.07.2008. a kohtumääruse (maksekäsk), mille

alusel nõuti Ardo Jänes’elt sisse põhivõlgnevus 2 734,80 krooni ja tunnustab hageja nõuet

summas 4 908,97 krooni. Väljamõistmisele kuulub põhivõlg 2 734,80 krooni ja viivis 2 174,17

krooni perioodi eest 01.01.2006. a kuni 04.10.2008. a. Kuna põhinõue 2 734,80 krooni on

hagejale kohtumenetluse ajal tasutud, tuleb selles ulatuses lugeda kostja kohustus täidetuks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kuna hagi esitati kohtule enne 01.01.2009. a tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 lõike 1 kohaselt enne käesoleva seaduse

jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldada menetluskulude jaotamisele ja nende

kindlaksmääramisele enne 01.01.2009. a kehtinud TsMS-s sätestatut.

TsMS § 173 lõike 1 (kuni 31.12.2008. a kehtinud redaktsiooni) kohaselt esitab asja menetlenud

kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised

menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik