2-08-87122/8 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

lk 1

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Külli Mõlder Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

12. märts 2009 Kuressaare Tsiviilasja number 2-08-87122 Hagi ese K T hagi M K vastu laste ülalpidamiseks elatise nõudes Menetlusosalised Hageja K T Kostja M K Asja läbivaatamise kuupäev

09. märts 2009 Resolutsioon Rahuldada hagi. Välja mõista M K’ilt (K) K T’i kasuks alates alates 15. detsembrist 2008 elatis järgmiselt: tütre ML K (isikukood XXXXXXXXXX) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. , tütre K K (isikukood 4 ) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni ja poja JM K (isikukood ) ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni s.o. kuid mitte alla kehtiva elatise minimaalmäära lapse kohta kuus.

Menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule otsuse teinud Saare Maakohtu kaudu, 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Vastavalt esitatud hagile/t.l. 2/ on hageja K T ja kostja M K kooselust sündinud tütar ML K, tütar K K ja 2 poeg JM K.

lk 2

Lapsed elavad ema K T’i juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja maksab laste ülalpidamisest 1800 krooni kuus lapse kohta, kokku 5400 krooni.

Hageja hindab lapse ülalpidamiseks vajalikuks igakuiseks summaks keskmiselt 5433 krooni. See summa sisaldab kulutusi järgmiselt: eluasemele 500.- krooni, toidule 1100.- krooni, transpordile 500.- krooni, sidekulud 250.- krooni, tervishoiule 300.- krooni, hügieenitarbed 450, koolituskulud 400.- krooni, riietele ja jalanõudele 930.- krooni, muud püsikulud 1000.- krooni kuus. Perekonnaseaduse § 61 lg. 1 alusel taotleb hageja elatise väljamõistmist kostjalt laste ülalpidamiseks elatise minimaalmääras , alates hagi esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni.

Hageja enda sissetulek on 10 773 krooni kuus.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostja oma kirjalikus vastuväites hagi ei tunnista ja leiab, et on maksnud elatist vastavalt võimalustele s.t., et ta on võtnud osa laste ülalpidamisest. Alates jaanuarist on kostja töötu ja tal ei ole võimalik elatisraha maksta. Veebruaris on kostja uude perre sündimas laps, keda tuleb hakata ülal pidama. Ka on vaja maksta soetatud eluaseme eest. Kostja on seisukohal, et tema majanduslik olukord ei võimalda tal maksta hageja nõutud summat elatisena. Kostja leiab, et nõutava elatise suurus on ülepaisutatud ja põhjendamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja abi vajavat töövõimetut täisealiseks saanud last. Perekonnaseaduse § 61 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja või isiku kasuks, kelle huvides on eestkosteasutus nõude esitanud. Elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest. Perekonnaseaduse § 61 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2007.a. määrusega nr. 254 kehtestati palga alammääraks alates 01. jaanuarist 2008 4350 krooni. Seega on elatise minimaalsuurus samast ajast 2175 krooni lapse kohta kuus. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja laste bioloogilise isana on kohustatud võtma osa laste ülalpidamisest.

Kostja on ise veendunud, et on täitnud oma kohustust vabatahtlikult, makstes lastele ülalpidamiseks 1800 krooni kuus lapse kohta.

lk 3

Kuna kostja on andnud laste ülalpidamiseks elatist alla seaduses ettenähtud minimaalmäära , on kohus seisukohal, et kostja ei ole oma kohustust elatise maksmisel nõuetekohaselt täitnud. Elatise suuruse määramisel peab kohus võtma aluseks eelkõige lapse vajadused. Makstav elatis peab tagama normaalsed rahalised võimalused lapse arenguks ja kasvatamiseks.

Esitatud arvestuse kohaselt on hageja kulutused ühele lapsele kuus keskmiselt 5433 krooni. Kuna hageja esitas nõude minimaalmääras ja mitte arvesse võttes esitatud kuluarvestust, siis ei pea kohus vajalikuks esitatud arvestuses toodud kulusid üksikasjalikult analüüsida. Elatise minimaalmäära arvestamisel on aluseks olnud EV Sotsiaalministeeriumi tellimusel välja töötatud laste ülalpidamiskulude arvestamise metoodika. Elatise minimaalsuurus tagab optimaalse võimaliku kindlustatuse lapse arenguks ja kasvamiseks.

Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse ka asjaolu, et elatist saav vanem peab vastavalt tulumaksuseaduse § 12 lg. 1 p. 7 ja 19 lg. 1 saadavalt elatiselt maksma ka tulumaksu ja seetõttu ei saa hageja poolt esitatud nõuet pidada ülemäära suureks.

Elatise suuruse määramisel võtab kohus arvesse asjaolu, et mõningane täiendavate kulude kandmine hageja poolt on paratamatu, sest lapsed elavad tema juures ja kõiki kulutusi ei ole võimalik ette näha. Mis puutub vanemate varalist seisundit, siis on hageja igakuiseks sissetulekuks töötasu 10773 krooni. Kostja on alates jaanuarist 2009 tema enda väitel töötu.

Põhimõtteliselt on mõlema vanema õigused ja kohustused lapse (laste) suhtes võrdsed. See tähendab, et poole lapse ülalpidamiseks vajaminevast summast peaks maksma kostja, antud juhul on see kulude arvestuse kohaselt 2716 krooni kuus.

Kohus on seisukohal, et vanem peab oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks ise aktiivselt käituma. Uute kohustuste võtmisel tuleb ennekõike arvestada olemasolevate alaealiste laste ülalpidamiskohustust ja kaaluda, milliseid kohustusi ollakse võimeline täitma peale ülalpidamiskohustuse täitmist.

Kohus ei saa siinkohal arvestada kostja vastuväiteid elatisenõudele, kuna kostja ei ole soovinud kohtule esitada sellekohaseid tõendeid. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 162 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg. 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

Kohtunik: Külli Mõlder /allkiri/